Projektid

Nanoökotoksikoloogia ja sidusuuringud (ToxBe), 2014-2019.

Institutsionaalne uurimistoetus, IUT23-5

Juht: Dr. A. Kahru

Ühiskonna ootused nanotehnoloogiatele on suured, ent sünteetiliste nanoosakeste (NO) võimalike kahjulike keskkonna- ja tervisemõjude uurimine on alles algusjärgus. Antud uurimisteema (ToxBe) analüüsib kriitiliselt olemasolevat ja loob uut ohutusteavet, keskendudes NO keskkonnamõjudele. Esmalt koostatakse NO füüsikalis-keemilisi ja (öko)toksikoloogilisi andmeid koondav andmebaas, mis võimaldab sh analüüsi NO toksilisust põhjustavate omaduste tuvastamiseks ja QSAR mudelite loomiseks. Et täita olulisi lünki NO ohutusteabes ja luua QSAR sisendandmeid, tehakse (öko)toksilisuse teste. Toksiliste NO toimemehhanismide (lahustuvus, oksüdatiivne stress, mõju biomembraanidele ja -molekulidele) tuvastamiseks töötatakse välja kiireid ja odavaid bioteste. Uuringute keskkonnarelevantsuse suurendamiseks kasutatakse paralleelselt standardmeetoditele ka looduskohasemaid testtingimusi, looduslikke mikroobitüvesid ja koostatakse eri troofilistel tasemetel olevatest organismidest lihtsad toiduahelad.


Erineva toimemehhanismiga keskkonnamürkide mõju vetikakooslustele, 2019-2022.

Stardigrant PSG311

Juht: Dr. V. Aruoja

Kemikaalide riski hindamine põhineb toksilisuse testidel mis viiakse läbi sünteetilises katsekeskonnas kasutades korraga üht liiki. Sellised katsed on kemikaalide võrdlemiseks kasulikud, kuid neist saadud tulemusi ei ole lihtne üle kanda loodusesse, kus on korraga palju liike ja muid lisanduvaid faktoreid. Veekeskkonda käsitlevate toksilisuse testide ennustusjõudu saab suurendada, kasutades looduslikku vett ja liikide kooslusi. Selline lähenemine on tavaline ökoloogias mis käsitleb liigirikkust, funktsionaalset mitmekesisust ning koosluste vastupanuvõimet välisele survele. Käesolev projekt ühendab need kaks valdkonda, võimaldades realistlikumat lähenemist keskkonnamõjudele mis lähtuvad kolme erineva toimemehhanismiga saasteainete rühma esindajatest: orgaanilised kemikaalid, pestitsiidid ja nanoosakesed.


Mesilaste hukkumise vähendamise võimalused, 2019-2021.

RITA1/02-10-09

Juhtpartner: Eesti Maaülikool (Dr. M. Mänd, Dr. A. Viltrop); partnerid: TÜ (Dr. V. Sõber) ja KBFI (Dr. A. Kahru)
KBFI põhitäitja: Dr. M. Sihtmäe

Tolmeldajad on eluliselt tähtsad nii looduslike kui põllumajanduslike ökosüsteemide jaoks, kuid nende populatsioonide arvukus ja liigirikkus on kahanemas. Vähenemise põhjuseid on palju ja neid ei toimi ükshaaval, vaid kombinatsioonis teistega. Igas piirkonnas domineerib just sellele omane faktorite kompleks, mistõttu on tõhusate kaitsemeetmete loomiseks oluline regioonipõhine lähenemine. Projektiga ’Mesilaste hukkumise vähendamise võimalused’ plaanitakse luua soovituste pakett, mis aitaks tagada mesilastele sobiliku elukeskkonna ja eluvõimelise mesinduse. Uute teadmiste abil saab leida just Eestile sobivad kaitse- ja majandamise
meetmed. Projekti käigus luuakse koostöövõrgustik, kellega ühiselt analüüsitakse mesilaste elukeskkonnas toimuvaid muutusi maastiku tasemel, ning mõjureid nii veterinaarsest kui ka ökotoksikoloogilisest aspektist. Lõpptulemina koostatakse aruanded, mille põhjal saaks leida ja rakendada mesilaste hukkumist vähendavaid meetmeid.


Nanoosakeste interaktsioonid makrofaagidega ja nanoohutus, 2016-2019.

Personaalne uurimistoetus, PUT1015

Juht: Dr. O. Bondarenko

Nanoosakestel (NO) on rida unikaalseid omadusi, mis loovad võimalusi uuteks läbimurreteks biomeditsiinis. NO lokaalse ja eriti süsteemse manustamise tulemusena jõuavad NO vereringesse, kus puutuvad kokku immuunrakkudega. Inimese makrofaagid on fagotsüteerivad immuunrakud, mis on spetsialiseerunud osakeste neutraliseerimisele ning on seega eriti vastuvõtlikud NO võimalikule ohtlikkusele. Käesoleva projekti põhieesmärgiks on leida seoseid meditsiiniliselt perspektiivsete NO füüsikalis-keemiliste omaduste (keemiline koostis, suurus, pinnakate) ja bioloogiliste mõjude vahel inimeste makrofaagides, keskendudes in vitro immuunvastusele ja toksilisuse mehhanismidele. Uuringuteks valiti Fe, Ag ja CuO NO ja nende uudsed modifikatsioonid, eesmärgiga leida uusi funktsionaalselt toimivaid ent makrofaagidele ohutuid NO. Projekti tulemusena anname seni puuduvat teavet eritüübiliste NO struktuurist tulenevast toimest immuunrakkudele, võimaldamaks ohutumate biomeditsiiniliste NO disaini.


Mikroplastiku kahjulike mõjude hindamine mere- ja magevee zooplanktonile, 2017-2021.

Personaalne uurimistoetus, PUT1512

Juht: Dr. M. Heinlaan

Mikroplastiku (MP) (≤ 5 mm plastiku osakesed) reostus veekogudes kasvab, ent selle kohta saadaolev teave ja teaduslik tõestusmaterjal reostuse võimalike tagajärgede kohta pole piisav valimaks kõige efektiivsemaid abinõusid probleemi leevendamiseks. Antud projekti põhieesmärk on MP ohtlikkuse hindamine mere- ja magevee loomhõljumile – veekeskkonna toiduvõrgustike baasorganismidele. Analüüsitavateks polümeerideks oleme valinud kõige levinumate (nii tootmise kui saaste poolest) väikese tihedusega plastikute eritüübilised osakesed. Erilist tähelepanu oma uuringus pöörame i) MP osakeste omaduste seostamisele nende poolt tekitatud bioloogiliste mõjudega; ii) sub-letaalsetele mõjudele, mis võivad viidata veeorganismide populatsioonide dünaamika võimalikule häirumisele pikas perspektiivis ja iii) MP rollile saasteainete kandjana. Projekti tulemusena antakse uudset teadusteavet ja –andmeid regulatoorseteks ja teaduslikeks rakendusteks ja MP reostuse paremaks mõistmiseks.


Nanomaterjalide tehnoloogiate ja uuringute keskus (NAMUR+), 2017-2021.

2014-2020.4.01.16-0123

Projekti juht: Tartu Ülikool (Dr. V. Kisand), partnerid: TTÜ (Dr. M. Kauk-Kuusik) ja KBFI (Dr. A. Kahru),
KBFI põhitäitjad: Dr. A. Ivask, Dr. K. Kasemets, Dr. I. Blinova

Projekti NAMUR+ keskne eesmärk on arendada välja Eesti teadustaristute teekaardi objekt – tipptasemel infrastruktuur nanomaterjalide valmistamiseks, uurimiseks ja rakendamiseks ning koondada nii projekti partnerite poolt kasutatav kui ka hangitav ja täiendatav kõrgtehnoloogiline nanomaterjalide uurimisaparatuur atraktiivseks kombineeritud nanomaterjalide ja nanoohutuse alaseks tõmbekeskuseks. Selline keskus põhineks TÜ, KBFI ja TTÜ materjalide, kõrgefektiivse energeetika ja nanoturvalisuse teadusgruppide kompetentsil, oleks atraktiivne nende partneritele (ka erasektorile) ja võimaldaks pakkuda teenustena maailma tipptasemel nanotehnoloogilisi ja nanoohutuse alaseid uuringuid.


European Network of Vaccine Adjuvants, 2017-2021.

COST CA16231

Juhtkomitee liige: Dr. O. Bondarenko

Rohkem infot COST-ist.


Anti-Microbial Coating Innovations to prevent infectious diseases (AMICI), 2016-2020.

COST CA15114

Juhtkomitee liige: Dr. A. Kahru, asendusliige: Dr. K. Kasemets

Rohkem infot COST-ist.


Network on technology-critical elements – from environmental processes to human health threats (NOTICE), 2015-2019.

COST TD1407

Juhtkomitee liige: Dr. A. Kahru, asendusliige: Dr. I. Blinova

Rohkem infot projekti kodulehelt ja COST-ist.

Kontaktinfo