Personaalne uurimistoetus, PUT748
Nanosuuruses (1-100 nm) materjalide kasutamisele pannakse suuri lootusi erinevates tööstusharudes. Üheks nanoosakeste olulistest kasutusaladest on antimikroobsed ravimid ja pinnad. Umbes kolmandikus nanoosakesi sisaldavates tarbekaupades, näiteks tekstiilides, hügieenitarvetes, kattematerjalides, on nanoosakesi kasutatud nimelt soovimatute mikroobide leviku takistamiseks. Käesoleva projekti peamiseks eesmärgiks on välja töötada kogum in vitro toksikoloogilisi meetodeid, mis aitaks kaasa antimikroobsete, ent samal ajal tarbijale võimalikult ohutute, materjalide eesmärgipärasele väljatöötamisele. Peamiselt keskendutakse antimikroobsete omadustega hõbeda, vase, titaandioksiidi ja tsingi nanoosakeste modifitseerimisele ja tehtud muudatuse biomõjude hindamisele. Väljatöötatud materjale planeeritakse hiljem kasutada antimikroobsete lisadena pinnakatetes ja teistes maatriksites, samuti hügieenitarvetes.
Keskkonnaministeeriumi tellitud ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projekt
Kehtivas õigussüsteemis on välisõhu saasteainete piirnormid reguleeritud kahe süsteemiga – EL nn 13 esmatähtsa aine piirnormiga ning riigisiseste nn mitte esmatähtsate ainete piirnormidega 78 saasteainele ja nende rühmale. Töö käigus analüüsitakse 78 mitte esmatähtsa saasteaine ja nende rühma keskkonnaohtlikkuse ja terviseohtlikkuse andmeid, hinnatakse reaalsete saasteainete heitkoguseid ja nendest tingitud reaalset ohtu, töötatakse läbi erinevate riikide ja WHO andmed ning esitatakse ettepanekud uue piirnormide süsteemi loomiseks ja piirnormide uute asjakohaste väärtuste kohta Eesti tingimustes olulistele saasteainetele.
Rohkem infot Keskkonnaministeeriumi lehelt.
COST ES1205
Rohkem infot projekti kodulehelt ja COST-ist.
ETF grant nr. 9347
Järeldoktoritoetus, PUTJD16
COST TD1204
Rohkem infot projekti kodulehelt ja COST-ist.
Euroopa komisjoni 7. raamprogrammi projekt MODERN, 2013-2015.MODeling the EnviRonmental and human health effects of Nanomaterials / Nanomaterjalide keskkonna- ja terviseohtude modelleerimineCall: FP7-NMP-2012-SMALL-6; NMP.2012.1.3-2: Modeling toxicity behavior of engineered nanoparticles (grant agreement No 309314) Koostööprojekt 7 partneriga. Koordinaator: Dr. Francesc Giralt (URV, Hispaania). KBFI Juht: Dr. A. Kahru |
|
MODERN’i peamisteks eesmärkideks on luua uued arvutuslikud mudelid, millega oleks võimalik siduda nanoosakeste toksilisus nendele omaste molekulaarsete ja füüsikalis-keemiliste omadustega keskkonnas leiduvate koguste juures ning rakendada loomult ohutute (safe-by-design) nanoosakeste sünteesistrateegiaid. Peaeesmärk on jagatud kolmeks alaeesmärgiks: (i) rakendada arvutuslikke mudeleid, et kirjeldada nanoosakeste struktuurseid ja füüsikaliskeemisi omadusi, mis viiksid QNAR (kvantitatiivne nanostruktuur-aktiivsus sõltuvus) mudeliteni ja ohutute nanoosakeste sünteesistrateegiateni; (ii) arendada nanoosakeste bioloogilist aktiivsust keskkonnas ja inimkehas käsitlevaid in silico mudeleid (QNAR); ja (iii) rajada nanoosakeste struktuursetel sarnasustel ja nende toksikoloogiliste profiilide analüüsil põhinev nanoosakeste kategoriseerimise ja ohuhindamise protokoll.
Euroopa komisjoni 7. raamprogrammi projekt NANOVALID, 2011-2015.Development of reference methods for hazard identification, risk assessment and LCA of engineered nanomaterials / Sünteetilistest nanomaterjalidest lähtuvate ohtude tuvastamiseks, riski- ja elutsükli hindamiseks referentsmeetodite arendamineCall: NMP.2010.1.3-1; Reference methods for managing the risk of engineered nanoparticles (grant agreement No 263147) FP7 suuremõõtmeline koostööprojekt 35 partneriga. Koordinaator: Dr. Rudolf Reuther (NordMiljö, Rootsi). KBFI Juht: Dr. A. Kahru |
|
Sünteetiliste nanomaterjalide ja neid sisaldavate toodete üha kasvava arendamise ja tootmisega kaasneb paratamatult nii inimeste kui keskkonna suurem kokkupuude nende uute materjalidega. Samas on nanomõõtmetes materjalide ohutusalane teave siiani ebatäiuslik ning olemasolevaid riskihindamise meetodeid ei saa üks-ühele nanomaterjalidele rakendada. Seetõttu tuleb arendada uusi riskihindamise meetodeid ning viia läbi katseid saamaks regulatiivsetele nõuetele vastavaid andmeid, et kindlustada nanomaterjalide turvaline tootmine, kasutamine ja ladustamine. Käesoleva projekti raames käsitletaksegi eelmainitud küsimusi. Selleks testitakse olemasolevate analüütiliste ja toksikoloogiliste meetodite ja mudelite sobivust nanomaterjalidele, teostatakse laboritevahelisi võrdlusmõõtmisi ning valideeritakse sobivad meetodid. Koostööd tehakse rahvusvaheliste standardikeskuste ja seotud tööstustega, et aidata kaasa normatiivsetele tegevustele ja muuta olemasolevate riski- ja elutsükli hindamise süsteemid sünteetilistele nanoosakestele sobivamateks.
ETF grant nr. 9001
Projekti peamiseks eesmärgiks on selgitada antibiootikumijääkide ja sünteetiliste nanoosakeste mõju (sh nende koostoimet) reoveepuhasti mikroobikoosluse struktuurile ja antibiootikumi resistentuse kujunemisele reoveepuhasti mikroobikoosluses. Lisaks uuritakse reovee koostise mõju nanoosakeste füüsikalis-keemilistele omadustele (näiteks suurus, ζ-potentsiaal) ja määratakse lahustunud metalliioonide hulk rekombinantsete sensorbakteritega.
Biotehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine
National R&D program „Materials technology“. RP “Materjalitehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine”
COST BM1102
Rohkem informatsiooni projekti kodulehelt ja COST-ist.
Siseriikliku meetme „Keskkonnatehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine“ programm „Keskkonnakaitse ja -tehnoloogia teadus- ja arendustegevuse programm (KESTA)“
National R&D program „Energy“. RP “Energiatehnoloogia T&A toetamine”
ETF grant nr. 8561
Euroopa Liidu ja Euroopa Regionaalarengufondi grant; Projekti kogusumma 257 897 EUR, millest ERDF’i 
toetus 219 212 EUR
Eesmärk on tõsta kemikaalide transpordist johtuvate õnnetuste ennetamise taset Lõuna-Soomes ja Eestis. Suurem teadlikkus transporditavatest kemikaalidest võimaldab paremini kaitsta pinnast, pinna- ja põhjavett. KBFI partneri peamised ülesanded on: koguda infot Eestis transporditavate kemikaalide ja transpordi käigus toimunud õnnetuste kohta; koguda kirjandusest ja olemasolevatest andmebaasidest infot kemikaalide (öko)toksilisuse ja nende keskkonnas käitumise kohta; valitud kemikaalide toksilisuse testimine laboritingimustes; Eestis olevate sihtgruppidega suhtlemine ja võrgustike loomine ning Tallinnas toimuvate kohtumiste korraldamine.
KBFI Sihtfinantseeritav teema SF0690063s08
Projektis keskendutakse EL uue kemikaalipoliitika REACH seisukohast oluliste tööstuskemikaalide, sünteetiliste nanoosakeste ning maomürkide toksiliste mõjude ja toimemehhanismide uurimisele. 3R strateegiat (Reduction, Replacement, Refinement) järgides kasutatakse lihtsaid eukarüootseid ja prokarüootseid mudelorganisme, pöörates erilist tähelepanu molekulaarsetele märklaudadele ja interaktsioonidele rakkudes ning integreeritud mõjudele organismi tasandil. Väljatöötatud uurimisstrateegiad on olulised nanoosakeste võimaliku ohtlikkuse hindamisel, aga ka REACHi elluviimisel. Käesolev mehhanismidele suunatud uurimistöö annab teadmisi ja vahendeid uute ravimite, vastumürkide ja antioksüdantide loomiseks.
ETF grant nr. 8066
ETF grant nr. 7686.
FP6-2005-GLOBAL-4 (OJ 2005 C 177/15), Proposal N° 037017-2
Eesmärk: töötatada välja integreeritud teststrateegiad, toetamaks uut EL kemikaaliseadustikku REACH, et oluliselt suurendada loomkatseid mitte vajava (nn. non-testing) informatsiooni osa kemikaalide ohtlikkuse hindamisel ja seega oluliselt vähendada loomkatsete osakaalu.
Eesti Energia AS ja Eesti Maaülikooli vahel sõlmitud leping ökotoksikoloogilisteks uuringuteks
EMP 45 grant
ETF grant nr. 6974
ETF grant nr. 6956
Maj ja Tor Nessling Fondi Grant
Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud, projekt HLK04-4
KBFI baasfinantseeritav projekt
Projekti eesmärgiks on uurida nano-osakeste (sh TiO2, ZnO, CuO) bioloogilisi mõjusid, kasutades erinevaid in vitro mudeleid (rekombinantsed mikroobid, selgrootud mudelorganismid, inim- ja loomarakukultuurid jne), et – hinnata nende ohtlikkust erineval bioloogilise organisatsiooni tasemel asuvatele organismidele- uurida nano-osakeste toksilisuse toimemehhanisme, – bioloogiliste toimemehhanismide mõistmine võimaldab välja selgitada nii ohutu käitlemise skeeme kui ka näiteks toksiliste omaduste “ära kasutamist” nt. antimikroobsete või muude biotsiidsete omadustega ainete välja töötamisel.
ETF grant nr. 6199
Sihtfinantseeritav projekt 0222601Bs03
Eesti-prantsuse reisigrant (Parrot)
EAS-i rahastatud projekt
Projekti alateemadeks on ka ökotoksikoloogiliste teadmiste edastamine eesti tööstusele ja keskkonnainstitutsioonidele ning vastavasisuline töö koostöövõrgustikes. Üheks 2005.a. võtmetegevuseks selles alateemas oli ETS-SSCT 2005 konverentsi “Kemikaalid, inimene, keskkond” organiseerimine.
ETF grant nr. 5551
Norra välisministeeriumi grant Euroopa Liidu kandidaatriikide integratsiooniprogrammis
NATO Collaborate Linkage Grant EST CLG No 978297
Maj ja Tor Nessling Fondi Grant
