Loodusteaduslikud kogud

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi loodusteaduslikud kogud asutati 1980. a., mil instituudis alustati rakubioloogiliste uuringutega. Aastatel 2004-2008 on KBFI loodusteaduslike kogude arendamist toetanud riiklik programm “Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud” projektis HLK04-4 “Loodusteaduslikud kogud rakubioloogilistes ja -toksikoloogilistes uuringutes” (juht Dr. A. Kahru, anne.kahru@kbfi.ee). KBFI kogud koosnevad järgmistest kollektsioonidest: mikroobikogud (bakteri- ja pärmitüved ning plasmiidide kollektsioon), rakuliinid, maomürkide kogu ning keskkonnaproovid (mullad, setted ja põlevkivitööstuse tahked jäägid).

KBFI loodusteaduslike kogude veebipõhine andmebaas asub aadressil: http://kbfi.ee/e-tox-collection. KBFI loodusteaduslikud kogud on pidevalt täiendamisel.

Mikroobikogude koostamisel on põhirõhk olnud KBFI Molekulaargeneetika Laboratooriumis loodud geen-modifitseeritud raskemetalli sensormikroobidel (Ivask jt., 2002, Soil Biol. & Biochem., 34, 1439-1447) ja erinevatel geen-vaigistatud tüvedel (Leedjärv jt., 2008, J Bacteriol., 190, 2680-2689), mis võimaldavad hinnata ainete toksilisuse mehhanisme.

Keskkonnaproovide kollektsiooni kuuluvad erinevatüübilise saastusega (Zn, Cd, Pb, polüaromaatsed süsivesinikud, fenoolid) mullad ja setted (~600 säilikut). Unikaalne on Eesti põlevkivitööstuse piirkonna saastatud muldade, tahkete jäätmete ja põhjaveeproovide kollektsioon. Keskkonnaproove on kirjeldatud nii keemiliselt kui ka ökotoksikoloogiliselt (Kahru jt., 2005, Env. Tox. Chem., 24, 2973-2982; Kahru ja Põllumaa, 2006, Oil Shale, 23, 53-93). Kogus hoitavaid mikroobitüvesid ja ka keskkonnaproove kasutatakse teadustöös (sh. magistri- ja doktoriõppes).

KBFIs konstrueeritud rekombinantsete mikroobitüvede väljastamine teistele uurimislaboritele toimub tasuta vastavalt eelnevalt sõlmitud kokkuleppele (täpsem info: Angela Ivask angela.ivask@kbfi.ee).

loomaaed

Fotol: Vesikeskkonnas kemikaalide riskihindamiseks kasutatavad mudelorganismid: vetikas Pseudokirchneriella subcapitata faas-kontrast (a) ja fluorestsents- (b) mikroskoobis; CuO nanoosakeste akumuleerumine vesikirbu Daphnia magna sooles (c); Thamnocephalus platyurus (d) peale CuO nanoosakestele eksponeerimist; algloom Tetrahymena thermophila enne (e) ja peale (f) CuO nanoosakestele eksponeerimist; bioluminestseeruv bakter Vibrio fischeri (g) – bakterite kasv agarsöötmel peale 8-h inkubeerimist nano- ja tavasuuruses CuO osakestega.

Foto on võetud artiklist Kahru, A., Dubourguier, H.C., Blinova, I., Ivask, A., Kasemets, K. (2008). Biotests and Biosensors for Ecotoxicology of Metal Oxide Nanoparticles: A Minireview. Sensors, 8, 5153–5170. s8085153

Kontaktinfo