5. oktoobril 2018 toimub Teaduste Akadeemia suures saalis Tallinnas, Kohtu 6, teaduse tippkeskuste infopäev. Teadlased tutvustavad oma tööd eesmärgiga näidata seda, kuidas tipptasemel tehtavat teadust on võimalik juba täna ja veelgi rohkem tulevikus kasutada igapäeva elu edendamisel. Infopäeval osalemine on kõigile tasuta, kuid vajalik on eelregistreerumine. Registreeruda saab kuni 4. oktoobrini 2018. Kõik huvilised on oodatud!
PROGRAMM
12:30-13:00 Registreerumine/Tervituskohv
13:00-13:10 Infopäeva avamine (Andres Metspalu, Eesti teaduse tippkeskuste nõukogu esimees)
13:10-13:30 Eesti teaduse nähtamatud hiiglased
Jaan Raik, Infotehnoloogia tippkeskus
Ettekandes peetakse “hiiglase” all silmas IT süsteeme, mis on muutunud ülikeerukateks (+big data jne.), kuid on samas miniatuursed ja tihti märkamatud.
13:30-13:50 Kuidas ehitus muutus teadmistepõhiseks – liginullenergiahooned ja terviklik renoveerimine
Jarek Kurnitski, Teadmistepõhise ehituse tippkeskus
Tänaseks on selgunud, et tulevik kuulub liginullenergiamajadele, mis säästavad keskkonda ja inimeste tervist. Kuidas suurt eesmärki reaalsuseks pöörata on juba mõnda aega uuritud ja katsetatud Teadmistepõhise ehituse tippkeskuses koostöös ettevõtete ja vastusvaldkonna asutustega. Samuti on jõutud omamoodi „igiliikurini“ korterelamute renoveerimisel – tervikrenoveerimise lahendus on küll mahukas, ent lisaks majade kordategemisele toob see riigi toetuse pea täies mahus maksutuludena riigieelarvesse tagasi.
Teadmistepõhise ehituse tippkeskus kasvas välja TTÜ liginullenergiahoonete uurimisrühmast. Selles hoonete ning ehitatud piirkondade energia- ja ressursitõhususega tegelevas tippkeskuses on kokku kuus uurimisrühma kolmest ülikoolist. Tippkeskus otsib lahendusi nullenergiahoonete ehitamiseks, hoonetes toimuva energiatarbimise ja -tootmise ühildamiseks tsentraalse energiatootmisega ning ressursitõhususe parandamiseks nii energiatõhususe kui puidu kasutuse lisamise abil.
Tippkesksuse kõige käega katsutavamaid tulemusi on värskelt valminud näidisprojektid liginullenergia eluhoonetele – väiksemale ja suuremale väikeelamule, ridaelamule ning kahele korterelamule. Näidisprojekte toetavad juhendmaterjalid nii professionaalsetele projekteerijatele ja ehitajatele kui ka väikeelamu iseehitajale/tellijale. Lähituleviku ehitus hakkab toimuma nende lahenduste järgi ja aeg näitab kuidas selliste majade ehitamine praktikas õnnestuma hakkab. Tippkeskuse poolt välja töötatud Eesti energiaarvutuse metoodika põhineb dünaamilisel simulatsioonarvutusel ning hindab hoone energiatõhusust läbi ühe keskse näitaja – summaarse energiakasutuse ehk energiatõhususarvu.
Teostatud uuringud on käsitlenud uute hoonete tehniliste lahenduste ja kulutõhususe lisaks ka olemasoleva hoonefondi renoveerimist – Eestis vajab renoveerimist näiteks 13 000 enne 1993. aastat ehitatud korterelamut. Energiatõhususse panustamise majandusmõjude hindamisel jõuti riigi seisukohast optimaalsete tervikliku renoveerimise lahendusteni, mis on uute tehniliste tingimuste kujul sisse viidud KredEx-i renoveerimistoetustesse, luues eeldused rahaliste toetuste tagasilaekumiseks riigieelarvesse maksutuludena. 2018 seisuga on terviklikult renoveeritud veidi üle 1000 korterelamu ning viimase uuringu järgi on saadud lahti ka varasemast puuduliku ventilatsiooni probleemist – soojustagastusega ventilatsioon töötab hästi, sisekliima on hea ning elanikud rahul.
13:50-14:10 e-riigist b-riiki
Hannes Kollist, Molekulaarse rakutehnoloogia tippkeskus
Taimed on fotosünteesi abil toimivad keemiavabrikud, mis toodavad veest ja süsihappegaasist nii toitu, energiat kui ka hinnalisi orgaanilisi ühendeid ja seda täiesti jätkusuutlikul viisil. Juttu tuleb sellest, miks on alanud taimebioloogia tõus bioteaduste esiliinile ja kuidas aitab see lahendada inimkonna ees seisvaid peamisi suuri probleeme – toidu ja energiaturvalisuse tagamine nii et kahjud ümbritsevale keskkonnale oleksid minimaalsed.
14:10-14:30 Miks on mõtet hoolida mulla elurikkusest
Maarja Öpik, Teaduse tippkeskus EcolChange: Globaalmuutuste ökoloogia looduslikes ja põllumajanduskooslustes
Mullas elavad organismid, nii looduslikes kui inimmõjulisetes kooslustes, pakuvad mitmeid inimesele olulisi looduse funktsioone alates õhu ja vee kvaliteedi tagamisest kuni põllumajandustoodangu saamiseni nii üleujutuste kui põua korral. Tippkeskuses EcolChange uurime mullaseente elurikkust ning seda mõjutavaid tegureid nii Eestis kui globaalselt, sealhulgas erineva inimmõju tingimustes. Etteanne tutvustab ka tippkeskuses uuritavaid mullaseente rakendusvõimalusi looduskaitses, taimkatte taastamisel ning põllumajanduses, eriti muutuvate keskkonnatingimuste ning erandlike ilmastikunähtuste taustal.
14:30-14:50 Nutikad nano-osakesed eksperimentaalses vähidiagostikas ja –ravis
Tambet Teesalu, Genoomika ja siirdemeditsiini tippkeskus
Afiinsussuunamine kullerpeptiididega võimaldab suurendada süsteemselt manustatud diagnostiliste ja terapeutiliste nano-osakeste akumulatsiooni kasvajalistes kudedes. Ettekandes antakse ülevaade vähibioloogia laboratooriumis välja töötatud uue põlvkonna kullerpeptiididest, mis mida saab kasutada ravimite ja kontrastainetega laaditud nanoosakeste viimiseks kasvajate progressiooniga seotud rakupopulatsioonidesse (nt. M2 makrofaagid ja vähi tüvirakud).
14:50-15:10 Kohvipaus
15:10-15:30 Kui seda metsa ees ei oleks – metsa kujund Eesti rahvusnarratiivis
Atko Remmel, Tõnno Jonuks, Eesti-uuringute tippkeskus
Identiteediuuringute jaoks on viimased kümnendid tootnud palju põnevat materjali ja tänuväärselt on selle koondamise ja analüüsimisega alustatud juba 1980. aastatel, mil eestlase identiteedist sai põnev allikas nii erinevate usuühenduste kui kirjanike jaoks. Viimase paari aastakümne identiteedikäsitlustes on üheks kesksemaks teemaks olnud loodus ja mets, mis eriti torkab silma “eestlaste kui metsarahva” motiivi laialdase kasutuse tõttu viimasel ajal loodushoidu ja metsandusmajandamispoliitikat puudutavas debatis. Seejuures eeldatakse – nagu paljudegi teiste Eesti rahvusnarratiivis esinevate motiivide puhul – et tegemist on nii reaalsuse peegelduse kui ka väga kaugesse minevikku ulatuva nähtusega.
Nii hakkaski meid huvitama, et millal ja millistel asjaoludel said eestlased metsarahvaks?
Valisime allikmaterjaliks ambivalentse kogumi tekste, mida võiks pidada eestluse “tüvitekstideks” – mõjukad romaanid ja novellid, kooliõpikud jmt, mis on kujundanud eestlaste rahvusteadvust. Anname ettekandes põgusa esialgse ülevaate, kuidas eestlase kui metsarahva kontseptsioon on kujunenud alates 19. sajandi keskpaigast ning kuidas on muutunud metsa kontseptsioon meie käsitletavates tekstides. Selle kõrval osutame teistelegi kujunditele, mida on kasutatud rahvusnarratiivi loomisel ning püüame vaadata, miks osad motiivid muutuvad dominantseks, teised aga taanduvad olematusse.
15:30-15:50 Kuidas mõjutab korrastatus kvant- ja nanomaterjale?
Raivo Stern, Kontrollitud korrastus kvant- ja nanomaterjalides tippkeskus
Tippkeskuses EQUiTANT uurime uudseid materjale, millel on omadus iseeneslikult korrastuda, kusjuures see korrastus võib olla struktuurne (kristallvõre ja selle moonutused, pinged), magnetiline (ferro- ja antiferromagnetid), elektriline (ferroelektrikud), või koosmõjus kas kaks (multiferroidid, magnetoelektrikud, ferroelastikud ja -toroidid) või kõik kolm korraga. Elektroonika komponentide mõõtmed vähenevad iga aastaga ja üha olulisemaks muutuvad nanostruktuurid ja kvantomadused. Uurime, kuidas muutuvad kvantolekud kui muutub süsteemi korrastatus, uurimisvahenditena kasutame madalaid temperature ja tugevaid magnetvälju. Tehnoloogilisteks rakendusteks otsime võimalusi kasvatada oma multiferroidseid uurimisobjekte õhukeste kiledena.
15:50-16:10 Liitumine CERN-ga, tööstuse kasvumootor
Mario Kadastik, Tumeda universumi tippkeskus
Tavapäraselt vaatame me vaid tippkeskuse teaduslikku poolt, kuid koostöö CERN-ga on jõudnud faasi kus Eesti saab alustatud liitumisläbirääkimiste tulemusena lisaks teaduslikele tulemitele ka otseselt hüvesid majandusele ja just teadmistepõhisele tööstusele. Arutame kuidas CERN-ga liitumine seda täpsemalt toetab ning mida selles suunas varsti võime oodata.
16:10-16:30 Tahkeoksiidkütuseelementide operando karakteriseerimine – arendustöö Tartu Ülikooli Keemia Instituudis
Gunnar Nurk, Uudsed materjalid ja kõrgtehnoloogilised seadmed energia salvestamise ja muundamissüsteemidele tippkeskus
Kõrgel töötempertuuril (500-1000 °C) töötavate tahkeoksiidkütuseelementide elektroodimaterjalide kristallstruktuuri karakteristikud ja pinna keemiline koostis on dünaamilises sõltuvuses gaasikeskkonnast elektroodi kohal ja elektroodi potentsiaalist. Täpse, tööolukorda kirjeldava informatsiooni saamiseks tuleks neid elektroode karakteriseerida operando tingimustel. Keerukate tehnikate, nagu näiteks operando
kõrgtemperatuurne röntgendifraktsioonanalüüs ning operando ligi normaalrõhu röntgenfotoelektronspektroskoopia rakendamine töötava tahkeoksiidkütuseelemendi elektroodide korral on viinud mitmete huvitavate tulemusteni, omades suurt potentsiaali edaspidistes uuringutes.
Tagasi
