09. märtsi “TeadusEST” saates tutvustati Urmas Nageli juhitud KBFI tegevusi nanotehnoloogia vallas, kus muu hulgas andis nanoökotoksikoloogiast ülevaate keskkonnatoksikoloogia laborijuhataja Anne Kahru.
Saateosa kirjeldus: Meile kõigile tuttav maailm muutub päris pisikestes mõõtudes vaadeldes tundmatuseni ja need nanoskaalas toimuvad protsessid võivad tunduda täiesti mõistusevastased. Uurime, miks see nii on ja mis võimalusi nanomaailm inimkonnale avab. Saatejuht-toimetaja Piret Järvis-Milder, toimetaja Kaur Maran, režissöör Liis Lindmaa, produtsent Anatoli Tafitšuk, tootja Ulm Production. Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.
Vaata saadet järgi siit: https://etv.err.ee/1608895667/teadusest
06. märtsil andis keskkonnatoksikoloogia laborijuhataja Anne Kahru intervjuu neonikotinoididest saates “Ökoskoop”. Lähemalt arutati äsja avaldatud Euroopa akadeemiate teadusnõukoja EASAC raportis kajastatud tulemusi.
Kuula saadet (neonikotinoididest 00:00-29:55): https://vikerraadio.err.ee/1608892268/okoskoop-keelatud-putukamurk-ounamahlajaakV%C3%B5rreldes?fbclid=IwAR0r2PxKl8cNrOiSH-v3ATMlimbS_4WuZx7eViZdpJWFUN0XPE_CJOk1v6E
Euroopa Liidu liikmesriigid ja tööstus kasutavad ära lünki taimekaitsevahendite õigusaktides, et jätkata keelustatud neonikotinoidide kasutamist. Sellele juhivad teadlased tähelepanu täna avaldatud Euroopa akadeemiate teadusnõukoja EASAC raportis. Raporti töörühmas osales ka KBFI juhtivteadur ja keskkonnatoksikoloogia laborijuhataja Anne Kahru, kes panustas töösse ökotoksikoloogia-alase teaduskirjanduse hetkeseisu kaardistamisega.
Viis aastat tagasi keelustas Euroopa Liit kolme peamise neonikotinoidi kasutamise avamaakasvatuses. Need on mürgised mitte ainult kahjurputukatele, vaid ka näiteks mesilastele ja teistele tolmeldajatele. See omakorda ohustab bioloogilist mitmekesisust ja pikas perspektiivis ka toidujulgeolekut.
Raporti järgi on viimase 20 aasta jooksul suurenenud põllumaade ja veekogude saastumine keemiliste putukatõrjevahenditega kümneid kordi. Euroopa Liidus sisaldab seitse meeproovi kümnest endiselt vähemalt ühe mesilastele kahjuliku pestitsiidi jälgi,” ütleb raporti töörühmas osalenud akadeemik Anne Kahru.
Raport toetab Euroopa Komisjoni püüdlusi muuta integreeritud kahjuritõrje säästva põllumajanduse osaks. Integreeritud kahjuritõrje on tavalise talupojatarkuse rakendamine, mis võtab arvesse kahjurite elutsüklit ja nende seoseid ümbritseva loodusega. Samuti on oluline soosida tõrjevahenditena biopestitsiidide, mis põhinevad bakteritel, seentel või looduslikel toimeainetel.
Raportis on sõnastatud vajalikud sammud, mis aitavad jõuda selleni, et põllumajandustootjad eelistaksid integreeritud kahjuritõrjet. Näiteks tuleb pakkuda põllumeestele vastavat koolitust, investeerimistoetusi ja abi seireteks. Samuti on oluline jälgida integreeritud kahjuritõrje rakendamist liikmesriikides.
Loe lähemalt: https://www.akadeemia.ee/teadlased-euroopa-liidus-tuleb-lopetada-keelatud-neonikotinoidsete-putukatorjevahendite-kasutamine/
Raporti „Neonicotinoids and their substitutes in sustainable pest control“ leiab siit: https://easac.eu/publications/details/neonicotinoids-and-their-substitutes-in-sustainable-pest-control
Rahvusvahelist päeva „Naised teaduses“ peetakse alates 2015. aastast ÜRO eestvedamisel igal aastal 11. veebruaril. Selle sündmuse puhul tõsteti esile kuusteist silmapaistvat naisuurijat Eestist, kelle hulgas oli ka KBFI keskkonnatoksikoloogia laborijuhataja Anne Kahru.
Lähemalt esiletõstetud teadlastest: https://estonianworld.com/knowledge/sixteen-outstanding-estonian-female-researchers/?fbclid=IwAR3X6UFvrzeq6MVgECMhRted7_kGHs8NrnnrEtd6FEHIMxeEXv5xRwXJdc0
