Meist

1993. aastal alustas KBFI bioenergeetika laboratooriumis elusraku uurimisega. Meie laboratooriumis kasutatakse uurimisobjektina skinneeritud kiude ja kudesid ning isoleeritud kardiomüotsüüte, samuti südamelihase rakkude geneetiliselt modifitseeritud rakukultuure ning mitmesuguseid kasvajarakkude kultuure. Neis rakkudes on säilinud intaktselt kõik rakule vajalikud struktuurid ning selliste preparaatide kasutamine võimaldab uurida raku metabolismi in vivo.

CM_VDAC_Actinin 5363 nb rbtub2(dl488)_tom(dl550)_tuumor 60x
Vasakul. Isoleeritud südamerakk konfokaal mikroskoobis. Punane on α-actinin, roheline – VDAC kanal.
Paremal. Kolorektaalvähk. Punane on mitokonder, sinine-rakkude tuumad.

Bioenergeetika laboratooriumis saadud tulemused on viinud intratsellulaarse energeetilise üksuse ja mitokondriaalse interaktosoomi hüpoteesi formuleerimisele.

Koostöös šveitsi, ameerika ja prantsuse teadlastega on loodud uus teaduslik suund molekulaarne süsteemne rakubioenergeetika, mis kujutab endast eksperimentaalsete uuringute ja matemaatilise modellerimise sümbioosi. KBFI Bioenergeetika laboratooriumi põhiliseks töösuunaks on metaboolsete voogude uurimine e. fluksoomika (inglise keeles  fluxomics). Integreeritud energiasüsteemide uurimine raku tasemel on moodsa süsteemibioenergeetika üheks tähtsaks komponendiks, mis võimaldab mõista ainevahetust elusrakkudes ja samuti mehhanisme, mis viivad rakupatoloogiate tekkele.

Viimastel aastatel on laboris loodud nii teoreetiline kui materiaalne baas kasvajarakkude bioenergeetika fundamentaal- ja rakendusteaduse arenguks nii KBFI-s kui ka Eesti teaduses tervikuna. Kasvajarakkude energiatranspordi voogude ja nende regulatsiooni uurimine on uus suund nii Eesti kui rahvusvahelisel tasemel, samuti on vähiuuringud üheks Euroopa Liidu prioriteetidest.

Labori peamised uurimisteemad on:

  1. Kasvajarakkude energimetabolismi regulatsioon in situ. In situ kasvaja mudelina kasutame inimese soole ja rinnavähi vähi kliinilist materjali.
  2. Energiaülekande teede organiseeritus kasvaja ja lihasrakkudes. CK ja AK võrgustike vahelise sidestatuse uurimisel kasutatakse lihaspreparaate, kliinilist materjali ning võrdluseks rakukultuure.
  3. Muutused integreeritud energiatarbimise võrgustike molekulaarses organisatsioonis normaalses südamelihases vananemise käigus.
  4. Hingamisahela remodelleerimine kartsinogeneesis.

Kontaktinfo