Kategooria

Rahvusvahelisel teaduskonverentsil Tallinnas arutati keskkonna ja keemia teemadel

 

9.-11. oktoobril toimus Nordic Hotel Forum’is rahvusvaheline teaduskonverents EcoBalt 2023

Keskkonnakeemia ja -toksikoloogia valdkonna teadlastele, üliõpilastele, avaliku ja erasektori spetsialistidele suunatud konverentsil keskenduti aktuaalsetele keskkonnaküsimustele, uutele keskkonnasäästlikele materjalidele ja nende keskkonnaohutuse tagamisele.

Konverentsil osales ligikaudu 200 külalist 21 riigist, toimus ligi 60 teadusettekannet ja stendiettekannete sessioon. EcoBalt 2023 jätkas iga kahe aasta tagant Balti riikides toimuva konverentsi pikaajalist traditsiooni ja oli järjekorras juba kahekümne kolmas.

Konverentsi eelõhtul esines populaarteadusliku ettekandega Eesti Maaülikooli vanemteadur Priit Zingel, kes ärgitas kuulajaskonda mõtlema teemal, kui hästi me tunneme meid ümbritseva keskkonna toimimist mikrotasemel (näiteks mikroorganismid) ja makrotasemel (näiteks ökosüsteem) ning nende seoseid nii üksteise kui inimesega.

Konverentsi esimest päeva alustas plenaarettekandega Dr Steve Ellison Ühendkuningriigi riiklikust keemia- ja bio-mõõtelaborist (LGC, the UK National Measurement Laboratory for chemical and bio- measurement), kes on tunnustatud analüütilise keemia ekspert. Tema ettekanne käsitles statistiliste meetodite rakendamist keemiliste ja bioloogiliste mõõtmistulemuste analüüsimisel. Ta on üks EURACHEM’i mõõtemääramatuse hindamise juhendi autoritest ja osaleb mitme rahvusvahelise keemia ja mõõtmise valdkonna komisjoni töös, nt IUPAC, ISO, CEN, ja BSI. Loengule järgnesid paralleelselt toimuvad ettekannete ja arutelude sessioonid, kus muuhulgas keskenduti andmete kvaliteedi parandamisele keskkonnamõõtmiste tegemisel, Narva jõe ja Läänemere vee seisukorrale ning räägiti mikroplasti saastusest keskkonnas. Mikroskoopilisi plasti osakesi ja nende mõjusid inimesele ja keskkonnale käsitles ka teist konverentsipäeva alustanud plenaarettekanne, mille pidas professor Pu Chun Ke Hiina riiklikust nanotehnoloogia instituudist Guangzhous ja Monashi ülikoolist Austraalias.

Konverentsi jooksul toimusid ka erisessioonid, mida korraldasid ja toetasid Eesti Toksikoloogia Selts, TÜ analüütilise keemia õppetool, Analüütilise keemia kvaliteedi infrastruktuur (AKKI) ja Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmi projekt NarBaltAware ER194. Lisaks toetasid konverentsi Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinna linn rahvusvahelise konverentsi toetusega ja mitmed ettevõtted.

Konverentsi osalejatelt tuli palju positiivset tagasisidet ja kahe aasta pärast toimub EcoBalt juba Vilniuses.

Konverentsi korraldas Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi keskkonnatoksikoloogia labor koostöös Tartu Ülikooli analüütilise keemia õppetooliga.

Konverentsi koduleht: https://ecobalt2023.kbfi.ee/

Lisainfo:    Monika Mortimer, ecobalt2023@kbfi.ee

                Ivo Leito, Ivo.Leito@ut.ee 

KBFI saates “TeadusEST”

09. märtsi “TeadusEST” saates tutvustati Urmas Nageli juhitud KBFI tegevusi nanotehnoloogia vallas, kus muu hulgas andis nanoökotoksikoloogiast ülevaate keskkonnatoksikoloogia laborijuhataja Anne Kahru.

Saateosa kirjeldus: Meile kõigile tuttav maailm muutub päris pisikestes mõõtudes vaadeldes tundmatuseni ja need nanoskaalas toimuvad protsessid võivad tunduda täiesti mõistusevastased. Uurime, miks see nii on ja mis võimalusi nanomaailm inimkonnale avab. Saatejuht-toimetaja Piret Järvis-Milder, toimetaja Kaur Maran, režissöör Liis Lindmaa, produtsent Anatoli Tafitšuk, tootja Ulm Production. Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.

Vaata saadet järgi siit: https://etv.err.ee/1608895667/teadusest

Keskkonnatoksikoloogia juhataja Anne Kahru intervjuu Vikerraadio saates “Ökoskoop”

06. märtsil andis keskkonnatoksikoloogia laborijuhataja Anne Kahru intervjuu neonikotinoididest saates “Ökoskoop”. Lähemalt arutati äsja avaldatud Euroopa akadeemiate teadusnõukoja EASAC raportis kajastatud tulemusi.

Kuula saadet (neonikotinoididest 00:00-29:55): https://vikerraadio.err.ee/1608892268/okoskoop-keelatud-putukamurk-ounamahlajaakV%C3%B5rreldes?fbclid=IwAR0r2PxKl8cNrOiSH-v3ATMlimbS_4WuZx7eViZdpJWFUN0XPE_CJOk1v6E 

Teadlased: Euroopa Liidus tuleb lõpetada keelatud neonikotinoidsete putukatõrjevahendite kasutamine

Euroopa Liidu liikmesriigid ja tööstus kasutavad ära lünki taimekaitsevahendite õigusaktides, et jätkata keelustatud neonikotinoidide kasutamist. Sellele juhivad teadlased tähelepanu täna avaldatud Euroopa akadeemiate teadusnõukoja EASAC raportis. Raporti töörühmas osales ka KBFI juhtivteadur ja keskkonnatoksikoloogia laborijuhataja Anne Kahru, kes panustas töösse ökotoksikoloogia-alase teaduskirjanduse hetkeseisu kaardistamisega.

Viis aastat tagasi keelustas Euroopa Liit kolme peamise neonikotinoidi kasutamise avamaakasvatuses. Need on mürgised mitte ainult kahjurputukatele, vaid ka näiteks mesilastele ja teistele tolmeldajatele. See omakorda ohustab bioloogilist mitmekesisust ja pikas perspektiivis ka toidujulgeolekut.

Raporti järgi on viimase 20 aasta jooksul suurenenud põllumaade ja veekogude saastumine keemiliste putukatõrjevahenditega kümneid kordi. Euroopa Liidus sisaldab seitse meeproovi kümnest endiselt vähemalt ühe mesilastele kahjuliku pestitsiidi jälgi,” ütleb raporti töörühmas osalenud akadeemik Anne Kahru.

Raport toetab Euroopa Komisjoni püüdlusi muuta integreeritud kahjuritõrje säästva põllumajanduse osaks. Integreeritud kahjuritõrje on tavalise talupojatarkuse rakendamine, mis võtab arvesse kahjurite elutsüklit ja nende seoseid ümbritseva loodusega. Samuti on oluline soosida tõrjevahenditena biopestitsiidide, mis põhinevad bakteritel, seentel või looduslikel toimeainetel.

Raportis on sõnastatud vajalikud sammud, mis aitavad jõuda selleni, et põllumajandustootjad eelistaksid integreeritud kahjuritõrjet. Näiteks tuleb pakkuda põllumeestele vastavat koolitust, investeerimistoetusi ja abi seireteks. Samuti on oluline jälgida integreeritud kahjuritõrje rakendamist liikmesriikides.

Loe lähemalt: https://www.akadeemia.ee/teadlased-euroopa-liidus-tuleb-lopetada-keelatud-neonikotinoidsete-putukatorjevahendite-kasutamine/

Raporti „Neonicotinoids and their substitutes in sustainable pest control“ leiab siit: https://easac.eu/publications/details/neonicotinoids-and-their-substitutes-in-sustainable-pest-control

Rahvusvaheline päev “Naised teaduses”

Rahvusvahelist päeva „Naised teaduses“ peetakse alates 2015. aastast ÜRO eestvedamisel igal aastal 11. veebruaril. Selle sündmuse puhul tõsteti esile kuusteist silmapaistvat naisuurijat Eestist, kelle hulgas oli ka KBFI keskkonnatoksikoloogia laborijuhataja Anne Kahru.

Lähemalt esiletõstetud teadlastest: https://estonianworld.com/knowledge/sixteen-outstanding-estonian-female-researchers/?fbclid=IwAR3X6UFvrzeq6MVgECMhRted7_kGHs8NrnnrEtd6FEHIMxeEXv5xRwXJdc0 

Prof. H.-C. Dubourguier 75. sünniaastapäev

 

Professor Henri-Charles Dubourguier (6.02.1948-11.03.2010) oli väljapaistev prantsuse
teadlane, kes alates 2004. a. oli professor Eesti Maaülikoolis ja juhtivteadur KBFI
Keskkonnatoksikoloogia laboris. Tema kaasjuhendamisel kaitsesid Eesti Maaülikoolis
doktorikraadi KTL teadlased Villem Aruoja ja Margit Heinlaan ja ta panustas oma energia,
nõu ja jõuga KTL kõigisse tegemistesse.
Pikemalt võib Prof. Dubourguier panusest eesti teadusesse lugeda EMÜ kodulehel.

Rahvusvaheline konverents EcoBalt 2023 toimub Tallinnas 9-11 oktoobril 2023

KBFI keskkonnatoksikoloogia labor koostöös Tartu Ülikooli analüütilise keemia õppetooliga korraldab rahvusvahelist keskkonnakeemia alast konverentsi EcoBalt 2023, mis toimub 9.- 11. oktoobril, 2023 Tallinnas.

Iga kahe aasta tagant Balti riikides toimuv konverents on järjekorras juba 23. Seekordse konverentsi teemadeks on keskkonnakeemia ja -toksikoloogia, keemiline ökoloogia, analüütiline ja roheline keemia ning uudsete materjalide (sh nanomaterjalide) rakendused ja keskkonnamõjud.
Teeside esitamine ja registreerimine algab 1. märtsil, 2023.

Konverentsi koduleht.

Lisainfo: Monika Mortimer, ecobalt2023@kbfi.ee

Tel. nr 6398300 ei ole KBFI kasutuses

Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus inimestele helistatakse numbrilt 6398300.

Nimetatud telefoni number ei ole Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) kasutuses ja need kõned ei ole mingilgi moel KBFIga seotud.

Täname mõistva suhtumise eest!

KBFI

Tamkivi reaalteaduste fondi stipendium 2022 – Kadri Muuga

Kadri Muuga, kes õpib Inglismaal Cambridge’i ülikoolis kolmandal kursusel keemiat ning praktiseeris suvel KBFI-s dr Liis Seinbergi juhendamisel nanomaterjalide sünteesi, pälvis
Tamkivi reaalteaduste fondi stipendiumi aastal 2022.
Õnnitleme Kadrit!

Keskkonnatoksikoloogia laborist alguse saanud idufirma Nanordica Medicali kohta ilmus artikkel

KBFI keskkonnatoksikoloogia labori liikmete Olesja Bondarenko, Anna-Liisa Kubo ja Grigory Vasilievi asutatud Nanordica Medicali kajastati venekeelses artiklis “Eesti teadlased on välja töötanud uuendusliku sideme nakatunud haavade jaoks”. Artikli kokkuvõte: Eesti teadlased meditsiiniidufirmast Nanordica on välja töötanud hõbeda ja vase nanoosakestel põhineva kirurgilise sideme nakatunud haavade jaoks. See on kaheksa korda tõhusam kui tänapäeval kasutatavad vahendid viiruste ja bakterite vastu võitlemiseks. Diabeetilise jalaga patsiendid võivad osaleda uue sideme kliinilistes uuringutes.

Artikli link (venekeelne): https://nauka.err.ee/1608698938/jestonskie-uchenye-razrabotali-innovacionnuju-povjazku-dlja-inficirovannyh-ran

Doktoritöö kaitsmine: Kätlin Kaare

KBFI doktorant Kätlin Kaare kaitseb Tallinna Tehnikaülikoolis kolmapäeval, 31. augustil 2022 kell 15:00 ruumis U05-216 doktoritööd “Hapniku elektrokeemiline redutseerumine väärismetalli-vabadel ja biomassil põhinevatel süsiniku nanomaterjalidel” (The Electrochemical Reduction of Oxygen on Noble Metal Free and Biomass-based Carbon Nanomaterials).

Juhendaja: dr Ivar Kruusenberg (KBFI), kaasjuhendaja vanemteadur, emeriitprof Jakob Kübarsepp (TalTech)

Oponendid: prof Drew C. Higgins, McMasteri Ülikool (Kanada), dr Tim-Patrick Fellinger, BAM (Saksamaa).

Doktoritöö kaitsmine: Kirill Amelin

KBFI doktorant Kirill Amelin kaitseb 30. augustil 2022 algusega kell 10:00 Tallinna Tehnikaülikoolis doktoritööd “Sümmeetriarikkumiste avaldumine magnetergastuste teraherts-spektrites” (“Symmetry Breaking Revealed by THz Spectroscopy of Magnetic Excitations”). Kaitsmine toimub Tallinna Tehnikaülikooli peamaja III õppehoone ruumis U03-214 (Ehitajate tee 5).

Doktoritöö juhendajad: Toomas Rõõm, Urmas Nagel (KBFI)

Oponendid: prof Raivo Jaaniso (Tartu Ülikool), prof Stanislav Kamba (Tšehhi Vabariigi Teaduste Akadeemia, Tšehhi)

Doktoritöö kaitsmine: Maria Volokhova

KBFI doktorant Maria Volokhova kaitseb esmaspäeval, 04. juulil 2022 oma doktoritööd “Magnetic Nanomaterials Synthesis and Functionalization for Biomedical Applications” („Magnetiliste nanomaterjalide süntees ja funktsionaliseerimine biomeditsiiniliste rakenduste jaoks”). Kaitsmine toimub Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduste majas, Akadeemia tee 15, ruumis SCI-109.

Juhendaja: dr Liis Seinberg (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut)

Oponendid: kaasprofessor Yoij Kobayashi (Kuningas Abdullahi Teadus- ja Tehnikaülikool, Saudi Araabia), kaasprofessor Janno Torop (Tartu Ülikool, Eesti).

KBFI is going to participate in the 1.5 million R&D grant in muon tomography from the Estonian Business and Innovation Agency

We are happy to announce that a joint R&D project in muon tomography between KBFI and the tech company GScan OÜ is granted with 1.5 million euros. The project title is ‘Parcel and luggage scanner based on natural atmospheric radiation’ (project no 2014- 2020.4.02.22-0411) and the time period from Sept 20, 2021 to Dec 31, 2023.

In the project, GScan will develop a fully automatic system based on natural atmospheric radiation tomograph. The device is intended for use in customs and security systems: luggage, scanning people, cars, containers, etc. Technology detects objects atomic composition and automatically signals explosives, drugs,  prohibited, dangerous or undeclared goods. KBFI researches and develops the tomography and reconstruction algorithms and detector technology.

The project aims to further develop existing technology in order to reduce the cost of the tomograph. The project will be further developed detector technology, signal processing electronics and reconstruction algorithms, as the most important factors influencing the cost of the device. During the project a prototype based on the new technology is completed and pilot measurements are carried out at the end consumer. The cost of the technology is estimated on the basis of the created prototype reduction compared to the current situation.

The project is financed by the European Regional Development Fund with €1 468 500. GScan is financed with €1 332 000 and KBFI is financed with €136 500.

KBFI keskkonnatoksikoloogia doktorant Elise Joonas kaitses oma doktoritööd 12. mail Tartu Ülikoolis

Elise Joonas kaitses 12. mail edukalt oma doktoritööd “Metalliliste saasteainete ohu hindamine mikrovetikatele keskkonnalähedaste katsestrateegiatega”.

Juhendajad:
Prof. Kalle Olli, Eesti Maaülikool ja Tartu Ülikool
Dr. Villem Aruoja, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut
Dr. Anne Kahru, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut

Retsensent:
Dr. Giulia Cheloni, French National Centre for Scientific Research (CNRS) (Prantsusmaa)

Töö kokkuvõte inglise keeles:

Waterbodies are particularly at risk of anthropogenic metal contamination, because they are the final sink for these non-degradable substances. In this thesis, the hazard of metal contaminants was tested on microalgae – the basis of aquatic food webs. Focus was chiefly on emerging pollutants – metal oxide nanoparticles and doped rare earth element oxides. These materials are critical in sustainable energy production, but need to be thoroughly characterized for toxic effects due to their high bioactivity and potential for multifaceted toxic effects, respectively. In parallel, the known algicide copper was used in developing novel multispecies assays. Contaminant effects were studied in non-standard environmentally relevant experiments to better understand, how results translate from lab to field. We saw that metal nanoparticles were less toxic in natural water compared to usual synthetic medium, due to the protective effect of natural dissolved organic matter. Due to an up to 50-fold difference in resilience to inhibition by nanoparticles, it is useful to conduct experiments on various species. By measuring non-standard parameters, we found that rare earth elements affect algae either by directly damaging membranes or indirectly by binding essential nutrients. Titanium dioxide nanoparticles hindered growth by amassing around algal cells, while a non-standard stress parameter showed the cells’ photosynthetic capacity within these clumps was not greatly damaged. In multispecies assays algae were generally indifferent to the presence of other species in their response to copper. Cultures containing a mix of species produced more biomass even in contaminated water, due to the multispecies mix more likely containing highly productive or more toxicant-resilient species. Finally, we recommend to focus more on algal functional traits in ecotoxicology. Traits were good predictors of biomass production ability and resiliency to toxicants.

KBFI doktorant Leenu Reinsalu konkursi «Teadus 3 minutiga» parimate hulgas; lisaks ka vaatajalemmiku tiitel

KBFI keemilise bioloogia labori doktorant Leenu Reinsalu valiti Eesti Teaduste Akadeemia korraldatud konkursil “Teadus 3 minutiga” 5 parima hulka. Konkursil on doktorantide eesmärk selgitada oma uurimistööd 3 minuti jooksul nii, et igasuguse taustaga kuulaja saab aru, miks antud teema oluline on ja kuidas kõneleja oma teadustööga probleeme lahendada püüab.
Leenu rääkis oma ettekandes toitumise seosest vähiraviga ja kirjeldas keemilise bioloogia labori töid ja tegemisi vähiteaduses. Tema peamiseks eesmärgiks oli lükata ümber väärarusaam, et süsivesikute vältimine aitab kasvajast vabaneda. Leenu kõne puhul tõi žürii esile selge teemapüstituse, hea kirjelduse oma tegemistest ja mõjuva, kuid minimalistliku visuaalse poole.

Kõnet saab järgi vaadata siit.

Intervjuu saates Nutikas.

Konkursi «Teadus 3 minutiga» vaatajalemmik.

Karjäärivõimalused KBFI-s

KBFI laborid kutsuvad doktorante ja järeldoktoreid ning ka magistri- ja bakalaureuse taseme tudengeid, kellel on huvi teadlaskarjääri ja kõrgetasemelise teadustöö vastu, liituma instituudi uurimisprogrammidega.

Oodatud on ka järeldoktorite ja iseseisvate teadlaste kavandid töörühmade laiendamise ja uurimisteemade arendamise osas. Teadustöö projektiideede finantseerimiseks soovitame vaadata järgnevaid uurimistoetuse programme: Mobilitas + , ETAgi personaalsed uurimistoetused, Horizon 2020, Horizon Europe, jm.

Uued uurimistöö teemad tudengitele ja järeldoktoritele postitame siia novembris 2020. Palume seni huvi korral mõne teadusteemaga liituda tutvuda KBFI laborite kodulehtedega ja võtta huvipakkuva teema laborijuhataja või grupijuhiga ühendust.

Täiendavat informatsiooni KBFI uurimisprogrammide, inimeste, aparatuuri ja kontaktide kohta leiab laborite lehtedel.

KBFI keskkonnatoksikoloogia labori järeldoktor Alla Khosrovyan räägib oma kaks aastat kestnud uurimisprojekti tulemustest Novaatoris

Loodusesse jõudvast plastist eritub keskkonda lisaaineid ja see imab endasse juba looduses olevaid saasteaineid. Kuigi laialt kasutatava protokolli järgi tehtavad katsed pole plasti halba mõju elusorganismidele seni selgelt näidanud, saab selle kohta midagi kindlat väita alles mitme põlvkonna põhjal, osutab Eestis järeldoktrantuuri teinud teadlane.

Loe lähemalt artiklist: https://novaator.err.ee/1608517604/jareldoktor-praegused-katsed-voivad-mikroplasti-moju-keskkonnale-alahinnata 

Riigi 2022. aasta teaduspreemia täppisteaduste valdkonnas: Ivo Heinmaa ja Raivo Stern

KBFI teadlased Ivo Heinmaa ja Raivo Stern pälvisid riigi aastapreemia täppisteaduste valdkonnas teadustööde tsükli „Kord ja korratus magneetikutes: tuumamagnetresonants-uuringud“ eest.

Palju õnne!

Vt. ka riigi teaduspreemiate saajad 2022

Anne Kahru nimetati EASAC-i keskkonnaprogrammi projekti töörühma liikmeks

Akadeemik, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juhtivteadur ja keskkonnatoksikoloogia laboratooriumi juhataja Anne Kahru valiti Euroopa akadeemiate teadusnõukoja (EASAC,  European Academies’ Science Advisory Council) uue töörühma „Neonikotinoidide mõju ökosüsteemi teenustele uusima teabe valgusel“ (Update Neonics) eksperdiks.

Neonikotinoidid on putukamürgid, mida kasutatakse maailmas laialdaselt taimekaitses. Nende kasutamist piiratakse pidevalt nende kahjulikkuse tõttu muule elustikule (sh mesilastele).

Keskkonnaprogrammi projekti töörühm asub koostama Euroopa riikide teaduste akadeemiate teaduspõhisele analüüsile tuginevat raportit ja soovitusi poliitika kujundamiseks.

Projekti „Update Neonics“ peamised ülesanded on:

  • ajakohastada andmeid neonikotinoidide ja nende asendamiseks mõeldud analoogiliste süsteemse toimega insektitsiidide mõjust ökosüsteemidele ja inimeste tervisele;

  • hinnata selliste putukamürkide potentsiaalset rolli integreeritud kahjuritõrjes ja kooskõla Euroopa Liidu pestitsiidide säästva kasutamise direktiiviga;

  • käsitleda pestitsiidide kasutamisega seotud süsteemseid probleeme lähtuvalt Euroopa Liidu roheleppest, ühisest põllumajanduspoliitikast, bioloogilise mitmekesisuse strateegiast jne.

KBFI energiatehnoloogiate uurimisrühma teadur Sander Ratso pälvis üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi peapreemia

KBFI energiatehnoloogiate uurimisrühma (juht dr Ivar Kruusenberg) teadur Sander Ratso pälvis Eesti Teadusagentuuri korraldatud üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil peapreemia. Välja anti kaks tasemete ja valdkondade ülest peapreemiat. Kokku 495-st konkursile esitatud töö hulgast hinnati preemia vääriliseks Sander Ratso doktoritöö pealkirjaga „Hapniku elektrokatalüütiline redutseerumine mitteväärismetallkatalüsaatoritel“. Töö põhines Tartu Ülikoolis doktorantuuri vältel välja antud 14 publikatsioonil ning käsitles hapniku redutseerumist kütuseelementide katoodkatalüsaatoritel ja nende sünteesimeetodeid ja süntees-struktuur-aktiivsus suhteid. Töös demonstreeriti uusi strateegiaid süsiniknanomaterjalidest komposiitide valmistamiseks ning poorse struktuuri optimeerimiseks, mis suurendas kütuseelemendi võimsustihedust. Doktoritöö juhendajateks olid dotsent Kaido Tammeveski Tartu Ülikoolist ning dr Ivar Kruusenberg KBFIst.

Alates 2019. aastast on Sander Ratso töötanud KBFIs keemilise füüsika laboratooriumi energiatehnoloogiate rühmas ning juhtinud CO2 elektrolüüsi uurimissuunda. 2021. aastal sai ta Euroopa Kosmoseagentuurilt (ESA) kaasrahastuse osaliselt KBFIs läbiviidavale järeldoktorantuuri projektile „Electrochemical splitting of CO2 for carbon and oxygen production in Mars conditions”, mis käsitleb CO2 elektrolüüsi Marsi tingimustes hapniku ja süsiniku tootmiseks.

KBFI tuumateaduse ja -tehnoloogia töörühma tudeng pälvis üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil esikoha

KBFI tuumateaduse ja -tehnoloogia töörühmas teemal “Kooriumi termohüdraulika numbriline analüüs väikese moodulreaktori surveanumas” bakalaureusetöö teinud Rainer Kelk hinnati üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil tehnika ja tehnoloogia valdkonna parimaks. Raineri töö käsitles üht olulist tuumaohutusega seotud küsimust ehk võimalust kahjustunud tuumareaktorit passiivselt jahutada. Töö käigus arendati välja ja valideeriti reaktori arvutimudel, mille simulatsioonide abil uuriti süvitsi reaktorianumas toimuvaid termohüdraulika protsesse ning reaktorist väljuva soojusvoo jaotust.

Marti Jeltsov (töörühma juht ja Raineri juhendaja KBFIs): “On tähelepanuväärne, et esimesed tuumaenergeetikast huvitatud Eesti tudengid niivõrd kompleksete teadustöödega suurepäraselt toime tulevad. See lisab kindlust, et meie haridussüsteem ja tudengid on võimelised koolitama kõrgel tasemel spetsialiste keerulistes valdkondades nagu seda on kiirguskaitse ja tuumaohutus. Loodetavasti leiavad Raineri omandatud oskused väärilist rakendust ka juba Šveitsis jätkuvates tuumaenergeetika magistriõpingutes. KBFIsse aga ootame jätkuvalt uusi noori oma lõputöid ja väljakutseid täis teadustööd tegema.”

Lõputöö toimus KBFI ja TalTechi ühisjuhendamisel. TalTechi poolseks juhendajaks oli Dmitri Nešumajev.

KBFI tuumateaduse ja -tehnoloogia töörühm on loodud 2019. aastal KBFI kõrge energia ja arvutusfüüsika laboris. Töörühm viib läbi uuringuid tuumatehnoloogia ja -ohutuse vallas.

Eesti Teadusagentuuri poolt läbiviidava üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärgiks on väärtustada teadustööd üliõpilaste seas, tõsta üliõpilaste aktiivsust ja avaldada tunnustust neile, kes on saavutanud oma töös väljapaistvaid tulemusi. Tänavusele konkursile esitati teadustöid 30 ülikoolist, mille seas on 15 välisülikooli. Kõigi preemiasaajate nimekirja leiab ETAg-i kodulehelt.

Ivo Heinmaa Vaba Akadeemia loeng tuumamagnetresonantsist ja selle rakendustest

KBFI keemilise füüsika labori TMR rühma juht dr Ivo Heinmaa pidas 22. oktoobril Vaba Akadeemia loengu tuumamagnetresonantsist ja selle rakendustest. Loeng on järelvaadatav Postimees TV Vaba Akadeemia portaalis.

Indrek Reile pälvis tunnustuse Teadlaste Öö Festivalil parima ettekande eest

Festivali raames toimunud “Kellaviieteel teadlastega” Proto Avastustehases pälvis KBFI vanemteadur dr. Indrek Reile publiku lemmiku auhinna ettekandega „Kemikaalid meie ümber: kuidas keemiline analüüs aitab leida lahendusi tänapäeva probleemidele“.

Olesja Bondarenko tutvustas teadussaates Labor nanomeditsiiniteemalisi teadusuuringuid

Keskkonnatoksikoloogia labori vanemteadur Olesja Bondarenko tutvustas teadussaates Labor enda juhitud nanomeditsiini temaatilisi teadusuuringuid. Täpsemalt räägiti nanoosakesi sisaldavatest viirusvastastest filtermaterjalidest ning bakterivastastest haavasidemetest. Saade on järelkuulatav SIIN.

Urmas Nagel jätkab instituudi direktorina uuel ametiperioodil

KBFI teadusnõukogu valis 13.04 istungil instituudi direktoriks Urmas Nageli. Direktori volitus teiseks ametiajaks algab 29.04.2021 ja kestab 5 aastat.

Konkurss KBFI direktori ametikohale

Kandideerimisdokumentide esitamise tähtaeg on 18.02.2021.

Direktori ametiperiood algab 29.04.2021 ja kestab 5 aastat.

Üliõpilaste teadustööde konkursil tunnustati ka KBFIs tehtud töid

Tänavusel üliõpilaste teadustööde konkursil leidsid tunnustamist kaks KBFIga seotud tööd.
Meeri Visnapuu doktoritöö pälvis tehnika ja tehnoloogia valdkonna 1. preemia. Meeri Visnapuu tegi oma doktoritööd Tartu Ülikooli füüsikainstituudis ja KBFI keskkonnatoksikoloogia laboris Vambola Kisandi (TÜ),Angela Ivaski (TÜ/KBFI) ja Margit Heinlaane (KBFI) juhendamisel. Võidutöö “Metalliliste nanoosakeste disain ja füüsikalis-keemiline iseloomustamine ning nende rakendamine antimikroobsetes pinnakatetes” on leitav SIIT.
Kristjan Müürsepa magistritöö pälvis loodusteaduste valdkonna 2. preemia. Magistritöö “Lõhnaprobleem osakestefüüsika standardmudelis ja selle edasiarendustes” juhendajad olid Luca Marzola (KBFI) ja Stefan Groote (TÜ).

Palju õnne premeeritutele ja nende juhendajatele!
ETAGi uudis: https://www.etag.ee/uliopilaste-teadustoode-konkursi-parimad-on-peep-pihelo-ja-tarvo-vaarmets/

 

Anne Kahru arutleb Novaatoris selle üle, kuidas läbimõtlemata koroonavastane võitlus võib kahjustada keskkonda

COVID-19 pandeemiaga kaasnenud arengud võivad ohustada meid ümbritsevat keskkonda terves maailmas. Mõelda tuleb nii viiruste- ja mikroobidevastaste materjalide kui ka ühekordsete isikukaitsevahendite masskasutusel tekkiva reostuse võimalikule keskkonnamõjule. KBFI juhtivteadur ja akadeemik  Anne Kahru arutleb Novaatori portaalis selle üle, kuidas läbimõtlemata koroonavastane võitlus võib mitmel moel keskkonda kahjustada.

Artiklit saab lugeda SIIT.

 

KBFI arengufond

11.06.2020 moodustas KBFI teadusnõukogu arengufondi, mille eesmärgiks on algatada ja edendada KBFI jaoks oluliste teadussuundade ja töögruppide arengut.

Sügisel kinnitati kuueliikmeline arengufondi nõukogu, kuhu hetkel kuuluvad Urmas Nagel, Mario Kadastik, Olesja Bondarenko, Kristjan Kannike, Marju Puurand ja Indrek Reile. Nõukogu ülesandeks on korraldada arengufondi tegevusi ja menetleda taotlusi.

Ideid uurimistöö algatamiseks ja arendamiseks saavad esitada KBFI töötajad kui ka taotlejad väljaspoolt instituuti. Avaldusi arengufondi toetuse eraldamiseks menetletakse jooksvalt.

Lisainfo ja avalduste esitamine: Urmas Nagel, urmas.nagel@kbfi.ee

Vt. veel:
Arengufondi põhikiri
Arengufondi avalduse vorm
Arengufondi nõukogu moodustamise otsus

KBFI teadlased uurivad väikeste moodulreaktorite õnnetuste siseelu

Septembrist algab projekt MOBTP176, mille eesmärgiks on uurida väikeste moodulreaktorite käitumist kõige raskemate intsidentide ehk reaktori ülekuumenemise ja võimaliku tuumasüdamiku sulamise korral.

Kui varem uuris Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi kõrge energia ja arvutusfüüsika labori (KEAL) koosseisu kuuluv tuumateaduse ja tehnoloogia töörühm seda, kui suur peaks olema väikeste moodulreaktorite (VMRide) ümber kaitsevöönd, siis nüüd uuritakse lisaks ka sellistes jaamades tuumaõnnetuste siseelu.
„Fossiilsetest kütustest energia tootmine on Eestis ja Euroopas hääbumas ning varustuskindluse tagamine vaid ilmast sõltuvate allikatega kätkeb endas tõsiseid väljakutseid. Üheks kliimaeesmärkide saavutamise viisiks energiajulgeolekut riivatama on võtta kasutusele tuumaenergeetika, eelistatavalt väikesed moodulreaktorid, mis aga eeldab vastava kodumaise teadmuse arendamist,“ selgitas uurimisprojekti juht, Rootsi Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis innovatiivsete reaktorite ohutus- ja riskianalüüside vallas doktorikraadi omandanud Marti Jeltsov.
Septembris asub töörühm detailsemalt uurima valitud VMRide käitumist kõige raskemate intsidentide ehk reaktori ülekuumenemise ja võimaliku tuumasüdamiku sulamise korral. „Täpsemalt tahame teada, kuidas toimub sellises olukorras reaktori jahutamine passiivselt ehk vabakonvektsiooni abil“, sõnas Jeltsov.
Tuumareaktorite jahutamist raskete õnnetuste korral on varemgi uuritud, kuid antud projektis teeb KBFI seda Eestis kohapeal ning koostöös reaktorite arendajatega. Senise kogemuse põhjal võib Jeltsovi sõnul suure kindlusega väita, et kasutatud ohutussüsteemid toimivad, kuid juba tehtud analüüse on vaja valideerida ning see on ka heaks võimaluseks anda Eesti noortele kogemus tuumaohutuse valdkonna uurimisel, mida seni Eestis tehtud pole.
Projekti käigus teeb KBFI koostööd partneritega Rootsi ja Soome ülikoolidest ning reaktoriarendajatega Põhja-Ameerikast. Lisaks vastustele reaktoritehnoloogia võimete osas panustab projekt ka Eesti tudengite koolitamisele ja uute koostöövõimaluste loomisele tuumateaduses ja tehnoloogias.
KBFI on Eesti esindaja CERNis ehk Euroopa Tuumauuringute Keskuses.
Uurimistööd finantseerib Euroopa Regionaalarengu Fond Mobilitas Pluss programmi kaudu (projekt MOBTP176)
Lisainfo: marti.jeltsov@kbfi.ee

Eesti ja CERN allkirjastasid liitumisleppe

19.06.2020 allkirjastasid Eesti peaminister Jüri Ratas ja CERNi peadirektor Fabiola Gianotti lepingu millega Eesti astub CERNi liikmeks. Esimeses etapis on Eesti assotsieerunud liikme statuses. Üleminekuperiood täisliikme staatuseni on kuni 5 aastat.
CERNi liikmelisus annab Eestile võimaluse osaleda CERNi juhtkomiteedes, kandideerida CERNi ametikohtadele ning avab ligipääsu CERNi tehnoloogiatele ja tööstushangetele.
Eesti teadlased osalevad mitmetes CERNi eksperimentides, nagu CMS, CLIC, TOTEM, CCC, CLOUD.
Igal aastal toimuvad koolitused CERNis Eesti tudengitele ja kooliõpetajatele.

 

Vt. lisaks CERNi pressiteadet.

Eesti Biokeemia Seltsi üliõpilaste teadustööde konkursi peapreemia laureaat Leenu Reinsalu

Eesti Biokeemia Seltsi 2020 aasta üliõpilaste teadustööde konkursil võitis ühe kahest peapreemiast KBFI keemilise bioloogia labori magistrant Leenu Reinsalu.
Leenu Reinsalu oli kaasautoriks ajakirjas Cancers ilmunud publikatsioonis: Mitochondrial Respiration in KRAS and BRAF Mutated Colorectal Tumors and Polyps.
Antud töö tulemustest ilmnes, et vähirakkudes soodustab Warburgi efekti enim BRAF mutatsioon, kuid ka KRAS+ kasvajates on glükolüüs olulisel kohal. Samuti näidati tugevalt glükolüütilist fenotüüpi premaliigses faasis soolepolüüpides. Seejuures oli aga kõikides kudedes säilinud ka oksüdatiivne fosforüülimine ning eriti selgelt on see välja kujunenud halva prognoosiga metsiktüüpi kasvajates.
Kokkuvõttes võib öelda, et see töö näitab soolevähi energiametabolismi täiesti uuest aspektist.
Õnnitleme noort teadlast!

KBFI füüsik Girš Blumberg sai ERC Advanced grandi ülijuhtivuse uurimiseks

Euroopa Teadusnõukogu (ERC) tunnustas Eesti füüsikut Girš Blumbergi 2,5 miljoni euro suuruse uurimistoetusega, mille eesmärgiks on rajada Tallinnas KBFI-s unikaalne labor senini mõistatuslike kvantnähtuste uurimiseks ülijuhtivates materjalides.

Algava projekti pealkiri on „How do chiral superconductors break time-reversal symmetry? – Kerr spectroscopy study“ ja see kestab järgnevad 5 aastat.

Ülijuhid on juba praegu üks võtmetehnoloogia näiteks meditsiinis ja kõrge energia füüsikas. Uuritavad kvantnähtused avavad ukse uutele põnevatele rakendustele kvantarvutite, ülitäpsete aatomkellade ja täppisseadmete loomisel.

Juba ligi sada aastat teame, et väga madalatel temperatuuridel muutuvad mõned materjalid ülijuhtideks. Erinevalt tavalisest elektrijuhtmest, kus alati osa elektrivoolust muundub soojuseks, ülijuhis sellist energiakadu pole. Seetõttu saab ülijuhist ehitada näiteks kadudeta elektriliine, kerida võimsaid magneteid, ehitada suure kasuteguriga elektrigeneraatoreid ja -mootoreid ning väga tundlikke aparaate, näiteks kvantarvuteid. Kahjuks töötavad kõik teadaolevad ülijuhid väga madalatel temperatuuridel, tüüpiliselt temperatuuridel alla -190 0C. Mõistame senini ülijuhtivuse mikroskoopilist olemust üsna halvasti, mis on suureks takistuseks paremate ülijuhtide loomisel. Üks võimalus ülijuhte paremini mõista on uurida nendes esinevaid sümmeetriat rikkuvaid nähtusi, näiteks kas ülijuhtide käitumine sõltub füüsikalise aja suunast. Füüsikud teavad, et ajaline sümmeetria on materjalides seotud nende magnetiliste omadustega. KBFI-sse rajatava katseseadme eesmärk ongi uurida neid ülinõrku ja tundlikke magnetilisi nähtusi ülijuhtides. Et seda saab teha vaid väga madalate temperatuuride juures — mõni sajandik kraadi üle absoluutse nulltemperatuuri — tuleb rajada spetsiaalne külmalabor ja luua mitmeid unikaalseid väga tundlikuks mõõtmiseks vajalikke seadmeid.

Girš Blumberg: “Meil on Tallinnas harukordne võimalus uurida ühte tänapäeva kvantfüüsika olulist probleemi, kus ülijuhis iseeneslikult rikutakse aja suuna sümmeetriat. Praegu annavad erinevad katsed vastuolulisi tulemusi ning puudub ka selge teoreetiline arusaam nendest ülijuhtidest. Meie püüame teooriate ja katsetulemuste segaduses selgust tuua uut tüüpi katsetega, kus registreeritakse peegeldunud soojuskiirguse polarisatsioonitasandi pööret. Kavandatud töö avab ülijuhtivuse uurimiseks uue akna.”

KBFI direktor Urmas Nagel: “ERC teadusgrant on suur tunnustus Girš Blumbergi tööle ülijuhtivuse füüsikas. Kindlasti on uurimisprojekti edus oluline roll KBFI pikaajalisel kogemusel erinevate magnetiliste nähtuste uurimisel. Olen väga põnevil — antud uurimisaparaat saab olema maailma mõttes täiesti unikaalne ja võimaldab meil jätkuvalt olla maailma teaduse eesliinil. Loodan väga, et Girši töö tulemusel tekib meil uusi ideid, mis avavad teaduses ja tehnoloogias selliseid suundi, millest praegu ei oska keegi isegi unistada, näiteks uue põhimõtte kvantarvutite ehitamiseks!”

Girš Blumberg veetis koolipõlve Viljandis, misjärel ta lõpetas Tartu Ülikooli 1981. aastal. Samal aastal asus ta tööle KBFI-sse. Ta kaitses oma doktoritööd aastal 1987. Alates aastast 1992. on ta jaganud oma töötamist Ameerika Ühendriikide ja Eesti vahel. Aastast 2008 on ta Rutgersi Ülikooli professor Ühendriikides.

Kontaktid:
Girš Blumberg, girsh.blumberg@kbfi.ee
Urmas Nagel, urmas.nagel@kbfi.ee, +372 5690 1425

Lisalugemist:
https://erc.europa.eu/news/erc-2019-advanced-grants-results
https://en.wikipedia.org/wiki/Girsh_Blumberg
https://www.etis.ee/CV/Girsh_Blumberg/est
https://en.wikipedia.org/wiki/Superconductivity

Maailma enimtsiteeritute hulgas on taas kord ka KBFI teadlane, ökotoksikoloogia juhtivteadur Anne Kahru

Värskes Clarivate Analytics andmebaasi 2019. aasta enimtsiteeritud teadlaste raportis on välja toodud üle 6000 teadlase. Mõjukaimate hulgas on teist aastat järjest ka KBFI keskkonnatoksikoloogia labori juhataja, akadeemik Anne Kahru. Kokku on mõjukaimate hulgas 9 Eesti loodusteadlast: 7 Tartu Ülikoolist, 1 KBFI-st ja 1 Maaülikoolist.
Pikem uudis Postimehes on leitav siit.

Asutati Eesti riiklike teadus- ja arendusasutuste koostöökogu

Neli evalveeritud riiklikku teadusasutust – Tervise Arengu Instituut, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Eesti Keele Instituut ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus – sõlmisid riiklike teadus- ja arendusasutuste koostööleppe.
Lepingu sõlmimine tulenes soovist kaitsta ühiseid huvisid ja seisukohti ning kaasa aidata Eesti teadus-, haridus- ja kultuurielu edendamisele. Selle saavutamiseks moodustasid teadusasutused koostöökogu, mis hakkab kujundama ühiseid seisukohti, tegema teadus- ja hariduspoliitilisi ettepanekuid ning nimetab esindajad teaduspoliitikat kujundavatesse esinduskogudesse. Lisaks soovivad asutused ühiselt arendada ka rahvusvahelist koostööd. Koostöökogu esimene koosolek toimus 4. septembril, mil arutati koostööd ülikoolidega ja jätkusuutlikku teadlaskarjääri mudelit.
Taolised organisatsioonid on arenenud riikides olemas just põhjusel, et ülikooliväliste teadusasutuste koostöö on vajalik eeldus edukaks ja jätkusuutlikuks teadustegevuseks.

Täiendav teave:
Mario Kadastik
tel. 5037434 / mario.kadastik@kbfi.ee

Doktoritöö kaitsmine: Anna-Liisa Kubo

Tallinna Tehnikaülikooli ja KBFI keskkonnatoksikoloogia labori doktorant Anna-Liisa Kubo kaitseb oma doktoritööd 24. mail 2019 algusega kell 13:00 TTÜ Loodusteaduste majas, ruum SCI-109 (Akadeemia tee 15, Tallinn).

Doktoritöö pealkiri: “Toxicological Profiling of Copper Oxide and Silver Nanoparticles and Polyoxometalate Ionic Liquids with Medically Relevant Bacteria and Mammalian Cells in vitro” (“Vaskoksiidi ja hõbeda nanoosakeste ning polüoksometalaat-ioonvedelike toksilisuse uuringud meditsiiniliselt oluliste bakterite ja imetajarakkudega in vitro”)

Doktoritöö juhendajad on dr Olesja Bondarenko (KBFI) ja  dr Anne Kahru (KBFI).  Doktoritöö on tehtud KBFI keskkonnatoksikoloogia laboris.

Oponendid: prof Richard Handy (Plymouth´i Ülikool, Suurbritannia) ja dr Karin Kogermann (Tartu Ülikool, Eesti)

Doktoritöö on avaldatud TTÜ raamatukogu digikogus:
https://digi.lib.ttu.ee/i/?12073

KBFI tegevusaruanne 2019

Koostatud on uus KBFI tegevusaruanne, mis annab ülevaate instituudi uurimisprogrammide tegevussuundadest ja peamistest tulemustest perioodil 2017 kuni mai 2019.

Loe edasi: Activity report May 2019.

Doktoritöö kaitsmine: Marge Muna

Tallinna Tehnikaülikooli ja KBFI keskkonnatoksikoloogia labori doktorant Marge Muna kaitseb oma doktoritööd 11. aprillil 2019 algusega kell 13:00 TTÜs ruumis U06A-229 (Ehitajate tee 5, Tallinn).

Doktoritöö pealkiri: “Hazard Evaluation of Metal-Based Nanoparticles and Lanthanides with Freshwater Microcrustaceans” („Metalliliste nanoosakeste ja lantaniidide kahjulikkuse hindamine magevee pisivähkidega”).

Doktoritöö juhendajad on dr Margit Heinlaan (KBFI), dr Irina Blinova (KBFI) ja prof Andres Öpik (TTÜ). Doktoritöö on tehtud KBFI keskkonnatoksikoloogia laboris.

Oponendid: prof Martina Vijver (Leiden University) ja prof Tiina Nõges (Eesti Maaülikool).

Doktoritöö on avaldatud TTÜ raamatukogu digikogus:
https://digi.lib.ttu.ee/i/?11634

Anne Kahru intervjuu EPWS’ile

Euroopa naisteadlaste platvorm (EPWS) intervjueeris kuu naisteadlase rubriigi tarvis KBFI keskkonnatoksikoloogia labori juhatajat, akadeemik Anne Kahrut. Intervjuud saab lugeda SIIT.

Anne Kahru valiti akadeemikuks

5. detsembril valis Eesti Teaduste Akadeemia oma auväärsetesse ridadesse 7 uut akadeemikut, teiste hulgas KBFI keskkonnatoksikoloogia labori juhataja Anne Kahru. Koos vastselt valitutega on 78 akadeemiku seas 7 naisteadlast. Õnnitleme värskeid akadeemikuid!

Uued akadeemikud on:
Marco Kirm – akadeemik täppisteaduste alal
Jarek Kurnitski – akadeemik inseneriteaduste alal
Kalle Kirsimäe –  akadeemik geoloogia alal
Anne Kahru – akadeemik ökotoksikoloogia alal
Tiit Tammaru – akadeemik inimgeograafia alal
Anu Realo – akadeemik kultuuriteaduste alal
Tiina Randma-Liiv – akadeemik ühiskonna- ja riigiteaduste alal

Pikem uudis on kättesaadav Novaatori portaalis.
Kõigi tänavuste akadeemikukandidaatidega on võimalik tutvuda ETA kodulehel.

2018 aasta enimtsiteeritud teadlaste hulgas kolm KBFI keskkonnatoksikoloogia juhtivteadlast

Clarivate Analytics andmebaasi 2018. aasta enimtsiteeritud teadlaste raportis on välja toodud üle 6000 mõjukaima teadlase loodus- ja sotsiaalteaduste valdkonnas. Mõjukaimate hulgas on ka kolm KBFI teadlast keskkonnatoksikoloogia laboratooriumist: Anne Kahru, Kaja Kasemets ja Angela Ivask. Anne Kahru on oma valdkonna mõjukaimate hulgas olnud ka varasemate aastate raportite põhjal. Kokku on mõjukaimate hulgas 17 Eesti teadlast, 13 Tartu Ülikoolist, 3 KBFI-st ja 1 Maaülikoolist.
Mõjukuse peamiseks kriteeriumiks on avaldatud publikatsioonide viidatavus Web of Science põhjal.
Vaata ka: Clarivate Analytics

Anna-Liisa Kubo andis researchinestonia.eu portaalile intervjuu hõbeda nanoosakeste antibakteriaalsetest omadustest

Keskkonnatoksikoloogia labori doktorant Anna-Liisa Kubo (juhendajad dr Anne Kahru ja dr Olesja Bondarenko) andis researchinestonia.eu portaalile intervjuu hõbeda nanoosakeste antibakteriaalseid omadusi käsitlevast uurimusest, mis avaldati ajakirjas Colloids and Surfaces B: Biointerfaces.

Hõbeda antimikroobseid omadusi on võimalik parandada muutes hõbedat sisaldavate nanoosakeste suurust ja pinnaomadusi erinevate katetega.  Hõbeda nanoosakeste antimikroobsed omadused sõltuvad ka bakteri rakukesta ehitusest. Artikli aluseks olev töö tehti koostöös dr Ivana Vinkovič-Vrček’i töörühmaga Horvaatia Meditsiiniuuringute ja Tööohutuse Instituudist.

Artikkel on nähtav siin.

Teaduse tippkeskuste infopäev Teaduste Akadeemia suures saalis 5. oktoobril 2018

5. oktoobril 2018 toimub Teaduste Akadeemia suures saalis Tallinnas, Kohtu 6, teaduse tippkeskuste infopäev. Teadlased tutvustavad oma tööd eesmärgiga näidata seda, kuidas tipptasemel tehtavat teadust on võimalik juba täna ja veelgi rohkem tulevikus kasutada igapäeva elu edendamisel. Infopäeval osalemine on kõigile tasuta, kuid vajalik on eelregistreerumine. Registreeruda saab kuni 4. oktoobrini 2018. Kõik huvilised on oodatud!

PROGRAMM

12:30-13:00 Registreerumine/Tervituskohv
13:00-13:10 Infopäeva avamine (Andres Metspalu, Eesti teaduse tippkeskuste nõukogu esimees)

13:10-13:30 Eesti teaduse nähtamatud hiiglased
Jaan Raik, Infotehnoloogia tippkeskus

Ettekandes peetakse “hiiglase” all silmas IT süsteeme, mis on muutunud ülikeerukateks (+big data jne.), kuid on samas miniatuursed ja tihti märkamatud.

13:30-13:50 Kuidas ehitus muutus teadmistepõhiseks – liginullenergiahooned ja terviklik renoveerimine
Jarek Kurnitski, Teadmistepõhise ehituse tippkeskus

Tänaseks on selgunud, et tulevik kuulub liginullenergiamajadele, mis säästavad keskkonda ja inimeste tervist. Kuidas suurt eesmärki reaalsuseks pöörata on juba mõnda aega uuritud ja katsetatud Teadmistepõhise ehituse tippkeskuses koostöös ettevõtete ja vastusvaldkonna asutustega. Samuti on jõutud omamoodi „igiliikurini“ korterelamute renoveerimisel – tervikrenoveerimise lahendus on küll mahukas, ent lisaks majade kordategemisele toob see riigi toetuse pea täies mahus maksutuludena riigieelarvesse tagasi.

Teadmistepõhise ehituse tippkeskus kasvas välja TTÜ liginullenergiahoonete uurimisrühmast. Selles hoonete ning ehitatud piirkondade energia- ja ressursitõhususega tegelevas tippkeskuses on kokku kuus uurimisrühma kolmest ülikoolist. Tippkeskus otsib lahendusi nullenergiahoonete ehitamiseks, hoonetes toimuva energiatarbimise ja -tootmise ühildamiseks tsentraalse energiatootmisega ning ressursitõhususe parandamiseks nii energiatõhususe kui puidu kasutuse lisamise abil.
Tippkesksuse kõige käega katsutavamaid tulemusi on värskelt valminud näidisprojektid liginullenergia eluhoonetele – väiksemale ja suuremale väikeelamule, ridaelamule ning kahele korterelamule. Näidisprojekte toetavad juhendmaterjalid nii professionaalsetele projekteerijatele ja ehitajatele kui ka väikeelamu iseehitajale/tellijale. Lähituleviku ehitus hakkab toimuma nende lahenduste järgi ja aeg näitab kuidas selliste majade ehitamine praktikas õnnestuma hakkab. Tippkeskuse poolt välja töötatud Eesti energiaarvutuse metoodika põhineb dünaamilisel simulatsioonarvutusel ning hindab hoone energiatõhusust läbi ühe keskse näitaja – summaarse energiakasutuse ehk energiatõhususarvu.
Teostatud uuringud on käsitlenud uute hoonete tehniliste lahenduste ja kulutõhususe lisaks ka olemasoleva hoonefondi renoveerimist – Eestis vajab renoveerimist näiteks 13 000 enne 1993. aastat ehitatud korterelamut. Energiatõhususse panustamise majandusmõjude hindamisel jõuti riigi seisukohast optimaalsete tervikliku renoveerimise lahendusteni, mis on uute tehniliste tingimuste kujul sisse viidud KredEx-i renoveerimistoetustesse, luues eeldused rahaliste toetuste tagasilaekumiseks riigieelarvesse maksutuludena. 2018 seisuga on terviklikult renoveeritud veidi üle 1000 korterelamu ning viimase uuringu järgi on saadud lahti ka varasemast puuduliku ventilatsiooni probleemist – soojustagastusega ventilatsioon töötab hästi, sisekliima on hea ning elanikud rahul.

13:50-14:10 e-riigist b-riiki
Hannes Kollist, Molekulaarse rakutehnoloogia tippkeskus

Taimed on fotosünteesi abil toimivad keemiavabrikud, mis toodavad veest ja süsihappegaasist nii toitu, energiat kui ka hinnalisi orgaanilisi ühendeid ja seda täiesti jätkusuutlikul viisil. Juttu tuleb sellest, miks on alanud taimebioloogia tõus bioteaduste esiliinile ja kuidas aitab see lahendada inimkonna ees seisvaid peamisi suuri probleeme – toidu ja energiaturvalisuse tagamine nii et kahjud ümbritsevale keskkonnale oleksid minimaalsed.

14:10-14:30 Miks on mõtet hoolida mulla elurikkusest
Maarja Öpik, Teaduse tippkeskus EcolChange: Globaalmuutuste ökoloogia looduslikes ja põllumajanduskooslustes

Mullas elavad organismid, nii looduslikes kui inimmõjulisetes kooslustes, pakuvad mitmeid inimesele olulisi looduse funktsioone alates õhu ja vee kvaliteedi tagamisest kuni põllumajandustoodangu saamiseni nii üleujutuste kui põua korral. Tippkeskuses EcolChange uurime mullaseente elurikkust ning seda mõjutavaid tegureid nii Eestis kui globaalselt, sealhulgas erineva inimmõju tingimustes. Etteanne tutvustab ka tippkeskuses uuritavaid mullaseente rakendusvõimalusi looduskaitses, taimkatte taastamisel ning põllumajanduses, eriti muutuvate keskkonnatingimuste ning erandlike ilmastikunähtuste taustal.

14:30-14:50 Nutikad nano-osakesed eksperimentaalses vähidiagostikas ja –ravis
Tambet Teesalu, Genoomika ja siirdemeditsiini tippkeskus

Afiinsussuunamine kullerpeptiididega võimaldab suurendada süsteemselt manustatud diagnostiliste ja terapeutiliste nano-osakeste akumulatsiooni kasvajalistes kudedes. Ettekandes antakse ülevaade vähibioloogia laboratooriumis välja töötatud uue põlvkonna kullerpeptiididest, mis mida saab kasutada ravimite ja kontrastainetega laaditud nanoosakeste viimiseks kasvajate progressiooniga seotud rakupopulatsioonidesse (nt. M2 makrofaagid ja vähi tüvirakud).

14:50-15:10 Kohvipaus
15:10-15:30 Kui seda metsa ees ei oleks – metsa kujund Eesti rahvusnarratiivis
Atko Remmel, Tõnno Jonuks, Eesti-uuringute tippkeskus

Identiteediuuringute jaoks on viimased kümnendid tootnud palju põnevat materjali ja tänuväärselt on selle koondamise ja analüüsimisega alustatud juba 1980. aastatel, mil eestlase identiteedist sai põnev allikas nii erinevate usuühenduste kui kirjanike jaoks. Viimase paari aastakümne identiteedikäsitlustes on üheks kesksemaks teemaks olnud loodus ja mets, mis eriti torkab silma “eestlaste kui metsarahva” motiivi laialdase kasutuse tõttu viimasel ajal loodushoidu ja metsandusmajandamispoliitikat puudutavas debatis. Seejuures eeldatakse – nagu paljudegi teiste Eesti rahvusnarratiivis esinevate motiivide puhul – et tegemist on nii reaalsuse peegelduse kui ka väga kaugesse minevikku ulatuva nähtusega.
Nii hakkaski meid huvitama, et millal ja millistel asjaoludel said eestlased metsarahvaks?

Valisime allikmaterjaliks ambivalentse kogumi tekste, mida võiks pidada eestluse “tüvitekstideks” – mõjukad romaanid ja novellid, kooliõpikud jmt, mis on kujundanud eestlaste rahvusteadvust. Anname ettekandes põgusa esialgse ülevaate, kuidas eestlase kui metsarahva kontseptsioon on kujunenud alates 19. sajandi keskpaigast ning kuidas on muutunud metsa kontseptsioon meie käsitletavates tekstides. Selle kõrval osutame teistelegi kujunditele, mida on kasutatud rahvusnarratiivi loomisel ning püüame vaadata, miks osad motiivid muutuvad dominantseks, teised aga taanduvad olematusse.

15:30-15:50 Kuidas mõjutab korrastatus kvant- ja nanomaterjale?
Raivo Stern, Kontrollitud korrastus kvant- ja nanomaterjalides tippkeskus

Tippkeskuses EQUiTANT uurime uudseid materjale, millel on omadus iseeneslikult korrastuda, kusjuures see korrastus võib olla struktuurne (kristallvõre ja selle moonutused, pinged), magnetiline (ferro- ja antiferromagnetid), elektriline (ferroelektrikud), või koosmõjus kas kaks (multiferroidid, magnetoelektrikud, ferroelastikud ja -toroidid) või kõik kolm korraga. Elektroonika komponentide mõõtmed vähenevad iga aastaga ja üha olulisemaks muutuvad nanostruktuurid ja kvantomadused. Uurime, kuidas muutuvad kvantolekud kui muutub süsteemi korrastatus, uurimisvahenditena kasutame madalaid temperature ja tugevaid magnetvälju. Tehnoloogilisteks rakendusteks otsime võimalusi kasvatada oma multiferroidseid uurimisobjekte õhukeste kiledena.

15:50-16:10 Liitumine CERN-ga, tööstuse kasvumootor
Mario Kadastik, Tumeda universumi tippkeskus

Tavapäraselt vaatame me vaid tippkeskuse teaduslikku poolt, kuid koostöö CERN-ga on jõudnud faasi kus Eesti saab alustatud liitumisläbirääkimiste tulemusena lisaks teaduslikele tulemitele ka otseselt hüvesid majandusele ja just teadmistepõhisele tööstusele. Arutame kuidas CERN-ga liitumine seda täpsemalt toetab ning mida selles suunas varsti võime oodata.

16:10-16:30 Tahkeoksiidkütuseelementide operando karakteriseerimine – arendustöö Tartu Ülikooli Keemia Instituudis
Gunnar Nurk, Uudsed materjalid ja kõrgtehnoloogilised seadmed energia salvestamise ja muundamissüsteemidele tippkeskus

Kõrgel töötempertuuril (500-1000 °C) töötavate tahkeoksiidkütuseelementide elektroodimaterjalide kristallstruktuuri karakteristikud ja pinna keemiline koostis on dünaamilises sõltuvuses gaasikeskkonnast elektroodi kohal ja elektroodi potentsiaalist. Täpse, tööolukorda kirjeldava informatsiooni saamiseks tuleks neid elektroode karakteriseerida operando tingimustel. Keerukate tehnikate, nagu näiteks operando
kõrgtemperatuurne röntgendifraktsioonanalüüs ning operando ligi normaalrõhu röntgenfotoelektronspektroskoopia rakendamine töötava tahkeoksiidkütuseelemendi elektroodide korral on viinud mitmete huvitavate tulemusteni, omades suurt potentsiaali edaspidistes uuringutes.

Doktoritöö kaitsmine: Sandra Käosaar

14. septembril 2018 kaitses Sandra Käosaar Tallinna Tehnikaülikoolis oma doktoritööd teemal:

„Toxicological Profiling of Silver and Copper Oxide Nanoparticles on Saccharomyces cerevisiae BY4741 Wild-Type and Single-gene deletion mutants”

Hõbeda (Ag) ja vaskoksiidi (CuO) nanoosakesed (NO) on antimikroobsete omadustega ja on seetõttu perspektiivsed kasutada nii igapäevatoodetes (tekstiilid, kreemid, hambapastad jne) kui ka biomeditsiinis (haavaplaastrid, implantaatide pinnakatted, salvid jne). NO rakendamiseks on aga oluline mõista nende toksilisuse mehhanisme ja ümbritseva keskkonna mõju nende mürgisusele.

Doktoritöö peamiseks eesmärgiks oli uurida Ag ja CuO nanoosakeste toksilisuse mehhanisme pärmile Saccharomyces cerevisiae BY4741, kasutades nii metsiktüve kui ka geenikatkestusmutante. Pärmi S. cerevisiae kasutati selles töös nii eukarüootse- kui ka seeneraku mudelina. NO mürgisuse mehhanismide uurimiseks kasutati mutante, mis olid tundlikud kas metalli-ioonidele, oksüdatiivsele stressile või rakukesta/membraani kahjustustele. Testiti ka endotsütoosi-defektset tüve (end3D), et välja selgitad endotsütoosi rolli NO sisenemisel pärmirakku. Geenikatkestusmutantide kasutamine on uudne ja perspektiivne meetod NO toime-mehhanismide uurimisel.

Doktoritöö tulemused näitasid, et Ag ja CuO NO üks peamisi mürgisuse mehhanisme tulenes nende lahustuvusest, mida sai muuta nii osakeste suuruse, pinnakatte kui ka testikeskkonnaga. Esmakordselt näidati, et Ag NO sisenevad pärmirakkudesse endotsütoosi teel ja endotsütoosi blokeerimine on üks meetod Ag NO mürgisuse suurendamiseks pärmirakkudele.

Doktoritöö raames töötati välja ka uudne meetod NO antimikroobsuse testimiseks. Meetodi uudsus seisnes deioniseeritud (DI) vee kui testikeskkonna kasutamises, mis võimaldab uurida NO keskkonnas, mis ei muuda nende füüsikalis-keemilisi omadusi. Näidati, et kuni 24 tunni ekspositsioonil DI vees, mikroobirakkude (pärmid, bakterid ja mikrovetikad) elulevus ei vähenenud. Deioniseeritud vee kui testikeskkonna kasutamine mikroorganismide uurimisel on uudne, kuna siiani on DI vett, kui hüpoosmootset keskkonda, peetud sobimatuks, seoses võimaliku negatiivse mõjuga mikroobide elulevusele.

Doktoritöö tehti Keskkonnatoksikoloogia laboris, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis (KBFI).

Doktoritöö juhendaja: Dr. Kaja Kasemets (KBFI vanemteadur); Kaasjuhendajad: Dr. Anne Kahru (KBFI juhtivteadur) ja Prof Andres Öpik (TTÜ).

Doktoritöö oponendid: Dr Olga Muter (Latvian University, Riga) ja Prof Maia Kivisaar (Tartu Ülikool).

KBFI kuulutab välja teadustöötajate ametikohtade täitmise konkursi

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut kuulutab välja

KONKURSI

järgmiste tähtajatute teadustöötajate ametikohtade täitmiseks alates 01.10.2018

Vanemteadurid:
nano-bioohutus – 1 koht
ökotoksikoloogia – 1 koht

Kvalifikatsiooninõuded kandideerimiseks on sätestatud „KBFI teadustöötaja ametijuhendis“ ning teadustöötajate valimise kord „KBFI teadustöötajate valimise ja atesteerimise ning teaduslike struktuuriüksuste juhtide valimise tingimustes ja korras“ aadressil http://kbfi.ee/?id=442

Konkursist osavõtuks palume esitada 31. juuliks 2018 kella 16:00-ks KBFI direktori nimele elektroonselt aadressil kbfi@kbfi.ee järgmised dokumendid:
kirjalik avaldus;
isikut tõendava dokumendi koopia;
haridust ja teaduskraadi tõendavad dokumendid;
Curriculum Vitae ja täielik loetelu autori publikatsioonidest Thomson Reuters WoS andmebaas kuuluvates teaduslikes ajakirjades;
viimase viie aasta jooksul avaldatud kuni 5 tähtsamat publikatsiooni.

Lisateave teadussekretär Kristian Sülluste, tel 6398 391, e-post kristian.sulluste@kbfi.ee

Dr. Emirhan Nemutlu loeng “Integrated metabolomics and fluxomics appproaches for personalized medicine”

19. juunil kell 10.00 toimub TTÜ Loodusteaduste majas auditooriumis SCI-109 (Akadeemia tee 15) Dr. Emirhan Nemutlu loeng “Integrated metabolomics and fluxomics appproaches for personalized medicine”.
Emirhan Nemutlu on Hacettepi Ülikooli Farmaatsiateaduskonna Analüütilise keemia osakonna dotsent.
Täiendav informatsioon Tuuli Käämbrelt: tuuli.kaambre@kbfi.ee

Prof. Dr. Bernd Nowack’i loeng TTÜs

14.06.2018 kell 15:00 esineb TTÜs ruumis SOC-212 Prof. Dr. Bernd Nowack (Environmental Risk Assessment and Management Group, Empa-Swiss Federal Laboratories for Materials Science and Technology, Šveits), kelle loengu teemaks on “Environmental Risk Assessment of Engineered Nanomaterials”. Prof. Dr. Nowack on üks juhtivamaid teadlasi maailmas uute tehnoloogiatega kaasnevate võimaluste ja riskide hindamisel. Viimasel ajal on tema labor keskendunud nanomaterjalide, nanobiomaterjalide ja mikroplasti uurimisele. Rohkem infot tema juhitava labori tegevusaladest leiab siit: https://www.empa.ch/web/s506/nowack

 

Doktoritöö kaitsmine: Katre Juganson

15.06.2018 kell 11:00 toimus TTÜ Loodusteaduste majas ruumis SCI-109 KBFI Keskkonnatoksikoloogia laboratooriumi doktorandi Katre Juganson‘i doktoritöö kaitsmine.

Doktoritöö teemaks on “Ecotoxicological Impacts of Industrially Relevant Engineered Nanomaterials: Effects on Tetrahymena thermophila (“Tööstuslike nanomaterjalide keskkonnatoksilisuse hindamine: nanoosakeste mõju algloomale Tetrahymena thermophila“). Doktoritöö eesmärgiks oli nanomaterjalide keskkonnaohu hindamise kitsaskohtade vähendamine, mis aitab kaasa nanotehnoloogia jätkusuutlikule arengule. Selleks koguti süstemaatiliselt teaduskirjandusest maailmas olulistes mahtudes toodetavate nanomaterjalide keskkonnatoksilisuse andmeid, analüüsiti ja koostati saadud andmete põhjal andmebaas. Tulemused aitavad anda senisest parema ülevaate nanomaterjalide toksilisuse mehhanismidest ja selgitada välja kitsaskohad, mida edasiste katsete kavandamisel arvesse võtta. Töö eksperimentaalses osas uuriti nanohõbeda mõju ja toksilisuse mehhanisme algloomas T. thermophila.
Doktoritöö annab põhjaliku ülevaate maailmas olulistes mahtudes toodetavate nanomaterjalide keskkonnatoksilisusest. Doktoritöö raames kogutud andmeid saab rakendada uudsete nanomaterjalide võimalike ohtude modelleerimiseks, mis kiirendab nende materjalide riskihindamist. Nanohõbeda tokslisuse mehhanismide uuringutega panustati nanomaterjalide keskkonnatoksikoloogia alastesse teadmistesse, mis aitavad paremini mõista antimikroobsete toodete võimalikke mõjusid zooplanktonile.

Doktoritöö juhendajateks olid California Ülikooli teadur Dr. Monika Mortimer ja KBFI Keskkonnatoksikoloogia laboratooriumi vanemteadur Dr. Angela Ivask.
Oponeerivad Prof. Dr. Bernd Nowack Technology and Society Laboratory, Empa – Materials Science and Technology (Šveits) ja Dr. Arvo Tuvikene Eesti Maaülikoolist.

Baltikumi ülikoolid asutasid CERNi koostöögrupi

Eesti, Läti ja Leedu ülikoolid lõid esmaspäeval, 28. mail ametlikult Euroopa Tuumauuringute Keskuse (European Center for Nuclear Research, CERN) Baltimaade koostöögrupi (CBG – CERN Baltic Group).
Kaheksa Baltimaade teadus- ja arendusasutuse poolt CERNi peakontoris Genfis allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandum on teaduskeskuse enam kui 60-aastase ajaloo jooksul ainulaadne, kuna varem ei ole CERNi liikmed või liikmekandidaadid moodustanud ühist konsortsiumi CERN-i suunaliste tegevuste koordineerimiseks.
CERNi Baltimaade koostöögruppi kuuluvad Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI), Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ), Tartu Ülikool (TÜ), Riia Tehnikaülikool (RTU), Läti Ülikool (UL), Riia Stradiņši Ülikool (RSU), Kaunase Tehnikaülikool (KTU) ja Vilniuse Ülikool (VU).
Kolmest Balti riigist on Leedu juba CERNi assotsieerunud liige ning Eesti ja Läti on esitanud oma sooviavaldused saada maailma juhtiva tuumauuringute keskuse täisliikmeteks. Liitumisprotsesside edukaks lõpule viimiseks ning seejärel Eesti teadusasutuste ja ettevõtete ettevalmistamisel CERNi T&A- ning tööstushangetes osalemisteks on oluline riiklik koordinatsioon ning huvirühmade omavaheline koostöö.
Koostöögrupi esimees on RTU professor ja CERNi teadustöö assistent Toms Torims, aseesimees KBFI asedirektor Mario Kadastik. „CBG konsortsiumi loomine on signaal nii CERNi juhtkonnale kui Balti regiooni poliitikutele, et regiooni T&A asutused on väga huvitatud koostööst CERNiga. Näeme selles suurt potentsiaali kaasata koostöösse efektiivselt lisaks T&A asutustele ka Balti regiooni tööstust ning suurendada tudengite huvi reaalteaduste vastu. CBG ei ole loodud ainult teaduskoostöö edendamiseks vaid ka innovatsiooni ja tööstussuhete arendamiseks ning ka ühiste poliitiliste huvide eest seismiseks. See panustab kindlasti ka Eesti võimekusse CERNi täisliikmena oma hüvede eest paremini seista“ ütles aseesimees Mario Kadastik.
Järgmine CERNi Baltimaade grupi üldkoosolek kohtumine toimub septembris Tallinnas.

Lisainfo:
Mario Kadastik
KBFI asedirektor
mario.kadastik@kbfi.ee
tel. 5037434

Renno Veinthal,
TTÜ teadusprorektor
tel: 620 2005
e-mail: renno.veinthal@ttu.ee

Kristjan Vassil
Tartu Ülikooli teadusprorektor
737 5610
kristjan.vassil@ut.ee

KBFI liitus vaktsiinide abiainete arendamise alase COST võrgustikuga

Keskkonnatoksikoloogia laboratooriumi teadur Dr. Olesja Bondarenko liitus Euroopa vaktsiinide abiainete võrgustikuga (European Network of Vaccine Adjuvants, ENOVA), kuhu on koondunud erinevate abiainete ja vaktsiinide alaste uurimuste ning arendustöödega tegelevad eksperdid ja huvipooled Euroopast. ENOVAt rahastatab COST läbi Euroopa Liidu raamprogrammi Horizon 2020 ja seda koordineerib Vaccine Formulation Institute Suurbritanniast.

Võrgustiku eesmärkideks on aidata kaasa osapoolte vahelisele suhtlusele ja abianete ning vaktsiinide koostise alase informatsiooni jagamisele, et edendada olemasolevaid parimaid abiainete tehnoloogiaid ning toetada uudsete abiainete ja vaktsiinide väljatöötamist. ENOVA võrgustikuga on liitunud organisatsioone 28 riigist.

Rohkem infot leiab projekti kodulehelt:  www.enova-adjuvant.eu

Konverents MITOEST 2018

Konverents MITOEST 2018 tõi Eestisse mitmeid väga tuntud rakkude energiametabolismi eksperte nii Euroopast, Aasiast kui ka USA-st ning Mehhikost. Konverents oli esimene omataoline Eestis ja pühendatud KBFI Bioenergeetika laboratooriumi 25. aastapäevale. Konverentsi avas ning tervitas osalejaid Eesti Teaduste Akadeemia poolt akadeemik Jüri Engelbrecht. Ettekannetes käsitleti põhjalikult bioloogilist tuumamagneresonantsi ning kasvajarakkude bioenergeetikat. Tähelepanuta ei jäänud ka vananemisega seotud muutused mitokondrites ning erinevused meeste ja naiste mitokondriaalses ainevahetuses. Samuti käsitleti vähiravimite karditoksilisust e. südant kahjustavat toimet.
Konverentsi korraldas KBFI bioenergeetika laboratoorium.

Konverentsi info kodulehel.

Lisainfo:

Tuuli Käämbre, KBFI juhtivteadur, bioenergeetika laboratooriumi juhataja

E-post: tuuli.kaambre@kbfi.ee

Tel: +372 6398381

IT administraatori tööpakkumine

KBFI poolt hallatavas Eesti CMS Tier-2 arvutuskeskuses on tekkinud vajadus lisa tööjõu järele. 

 

KBFI arvutuskeskus koosneb hetkel ca 200 serverist ~6600 arvutustuuma ja 2.7PB andmemassiiviga ja 10GbE võrgulahendusega.  Tarkvara poolel on kasutusel:

Teaduspilve teenused ja kesksed andmelaod:
OpenStack, Ceph, Hadoop

Monitooring ja logihaldus:
Zabbix ja ELK

Veebiteenused ja koormusjaoturid:
Nginx, Apache ,Keepalived, Haproxy, Git, Squid

GRID teenused:
Slurm, GridFTP, BDII, ARC-CE, Bestman2, Perfsonar, XRootD

Muud kesksed ja tugiteenused
MariaDB, Cobbler, LDAP, DHCP, DNS, Ansible

Virtualiseerimine ja konteinerlahendused:
KVM, LXC, Singularity

 

Pakume:

* paljude linux’i (põhiliselt Centos) serverite haldust

* huvitavaid projekte

 

Kandidaadilt eeldame vähemalt:

* elementaarseid Linuxi administreerimise oskuseid

* arusaama võrgu infrastruktuurist ja teab mis on vlan

* elementaarseid riistvaralisi teadmisi

* tahet ja soovi suhelda kohalike kasutajatega ja koostööpartneritega

* eesti ja inglise keele oskus sõnas ja kirjas

 

Töö asukoht on Akadeemia tee 23, Tallinn

Sooviavaldused saata grid@kbfi.ee aadressile.

Tööpakkumine kehtib kuni koha täitmiseni.

Olesja Bondarenko märgiti ära silmapaistvate Eesti naiste nimekirjas

Uudisteportaal Estonian World avalikustas naistepäeva puhul nimekirja 12 silmapaistvast Eesti naisest. Teadlasi esindas selles nimekirjas KBFI Keskkonnatoksikoloogia Laboratooriumi teadur Olesja Bondarenko.

Uudislugu on leitav siin.

Kaitstud doktoritöö: Andre Koit

31.01.2018 kaitses TTÜs KBFI bioenergeetika laboratooriumi doktorant Andre Koit doktoritöö teemal “Malignant transformation causes respiratory rearrangements in colorectal and breast cancers ”. Doktoritöös käsitleti vähirakkude bioenergeetika eripärasid, mis on seotud kasvajate erineva agressiivsuse ja ravivastusega. Töös uuriti rinna ja soolevähi patsientide operatsioonijärgset materjali ning võrdluskatsed teostati rakukultuuridel. Eksperimentaalne osa põhineb kaasaegsetel süsteemibioenergeetika, biofüüsika ja biokeemia alastel uurimismeetoditel.
Saadud tulemused näitavad, et rakukultuuridel ja kliinilisel materjalil saadud tulemused võivad olla erinevad ning loovad võimaluse leida potentsiaalseid prognostilisi markereid.
Doktoritöö juhendajateks olid KBFI bioenergeetika labori juhtivteadur dr Tuuli Käämbre ja PERHi onkoloogia-ja hematoloogiakliiniku juhataja dr Vahur Valvere.
Oponeerisid dr Eric Dufour Tampere Ülikooli Biomeditsiinitehnoloogia Instituudist ja dr Maili Jakobson Tartu Ülikooli Bio- ja siirdemeditsiini Instituudist.

Konverents “Innovation in the Research of Environmental Protection” 7. veebruaril Eesti Maaülikoolis

7. veebruaril toimub Eesti Maaülikoolis professor Henri-Charles Dubourguier‘ 70. sünniaastapäevale pühendatud mälestuskonverents “Innovation in the Research of Environmental Protection”.

Konverentsi kohta leiab rohkem infot ja saab registreeruda siin, lisainfot saab ka Facebook‘ist.

Angela Ivask esines ettekandega konverentsil “Noorteadlased Eestis ja Välismaal”

Foto autor: Arno Mikkor

5. jaanuaril 2018 toimus Eesti Teaduste Akadeemias konverents Noorteadlased Eestis ja välismaal, mis sel korral keskendus XXI sajandi suurimatele väljakutsetele. KBFI Keskkonnatoksikoloogia Laboratooriumi vanemteadur Angela Ivask esines konverentsil ettekandega “Nanomaterjalide võimalused ja ohud”.

Sünteetilised nanoosakesed (vähemalt ühe mõõtme poolest alla 100 nm) ja neid sisaldavad nanomaterjalid on teadlaste huviorbiidis juba kümneid aastaid ning nanotehnoloogiad prioriteetsed kogu maailmas. Nanotehnoloogia saavutusi kasutame teadmatult juba ammu, määrides nahale päikesekaitsekreeme või kasutades näiteks antimikroobseid tekstiile või vetthülgavaid ning isepuhastuvaid pindu. Vaatamata suurele hulgale võimalustele, mida nanotehnoloogia rakendamine pakub, on teadlased olnud mures selliste osakeste ohutuse pärast. Nimelt võivad mõõtmetelt mikromeetrist tugevalt allapole jäävad osakesed hõlpsasti elusorganismidesse siseneda ja seal levida. Oma ettekandes keskendungi ühelt poolt nanosuuruses osakeste ohutuse uuringutele ning teisest küljest sellele, kuidas selliste väikeste osakeste omadust kehas laiaulatuslikult levida on võimalik kasutada näiteks meditsiinilistes rakendustes.

Fotomeenutust konverentsist võib leida siit.

 

Bioenergeetika labori doktorant Ljudmila Õunpuu parima stendiettekande auhind konverentsil MIP2017

Bioenergeetika labori doktorant Ljudmila Õunpuu võitis parima stendiettekande auhinna mainekal mitokondriaalse füsioloogia konverentsil MIP2017.

Ettekande pealkiri oli “The role of dietary fibers in the energy metabolism of human colon cancer cells” (Kiudainete roll soolevähi rakkude energiametabolismis). Auhinna andis välja Mitokondriaalse Füsioloogia Ühing ning selleks on stipendium, mis võimaldab osaleda rakumetabolismi fluoro-respiromeetria suvekoolis 2018 aastal.

Keskkonnatoksikoloogia labor võõrustas COST võrgustiku AMICI teadusseminari

16.-17. novembril 2017 toimus KBFIs antimikroobseid pinnakatteid käsitleva COST võrgustiku AMICI (Anti-MIcrobial Coating Innovations to prevent infectious diseases; 2016-2020) ehk “Antimikroobsete omadustega innovatiivsed pinnakattednakkushaiguste leviku ennetamisel” juhtkomitee ja pinnakatete keskkonna-aspekte käsitleva töörühma teadusseminar. Keskkonna-temaatikale keskenduva töögrupi teadusseminar oli pühendatud mikroobide antibiootikumi-resistentsuse probleemidele. Kuigi antimikroobsed pinnakatted võiksid antud probleemi leevendada, on näidatud, et need võivad soosida mikroobide resistentsuse teket nii pinnakattematerjalidele endile kui ka traditsioonilistele antibiootikumidele. Neid aspekte käsitleti ka seminaril, mida modereeris AMICI vastava töörühma juht ja KBFI Keskkonnatoksikoloogia labori juhataja dr. Anne Kahru.

Seminaril pidasid ettekandeid prof. Tanel Tenson (Tartu Ülikool), prof. Irja Lutsar (Tartu Ülikool), dr. Pille Märtin (Lääne-Tallinna Keskhaigla, Terviseamet), dr. Siiri Kõljalg (Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum), dr. Theofilos Papadopoulos (Kreeka), dr. Maria Olívia Pereira (Minho Ülikool, Braga, Portugal) ja dr. Martijn Riool`i (Amsterdami ülikool, Holland).

 

 

 

Rahvusvaheline mitokondriaalse füsioloogia seminar Jänedal ühendas aruteludeks Eesti ja lähinaabrite energiametabolismiga tegelevad uurimisgrupid

KBFI bioenergeetika laboratooriumi initsiatiivil toimus 27. oktoobril 2017 Jäneda mõisas mitokondrite metabolismile ja sellega seotud patoloogiatele pühendatud rahvusvaheline teadusseminar „Mitochondrial Physiology 2017“. Kutsutud esinejateks olid prof Sonata Trumbeckaite Leedu Terviseuuringute ülikooli Biokeemia laborist ja Helsingi Ülikooli Molekulaarse Neuroloogia teadusprogrammi vanemteadur dr Liliya Euro. Esinesid ka teadlased Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja KBFI-st. Seminaril arutati mitokondrite rolli alates mitokondrite genoomist kuni mitokondriaalsete võrgustike funktsioneerimiseni erinevat tüüpi kudedes nagu südamelihas ja pahaloomulised kasvajad. Arutati ka isheemilise kahjustuse tekke ärahoidmist, mitokondrite rolli neuronaalse arengu käigus ning mitokondriaalse metabolismiga seotud mudelarvutusi. Ühistes aruteludes otsiti vastust küsimusele, kuidas parandada koostööd Eesti ja lähinaabrite energiametabolismiga tegelevate gruppide vahel.

Kolme minuti konkursil pälvis laureaaditiitli Elise Joonas

Kolme minuti loengute konkursil 2017 osalenud KBFI keskkonnatoksikoloogia labori nooremteadur, Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia doktorant Elise Joonas valiti konkursi üle-eestilises finaalis 17 osaleja seast konkursi kaheksa laureaadi hulka.
Elise Joonas käsitles oma loengus nanomaterjalide mõju mikrovetikatele. Tema doktoritöö juhendajad on Eesti Maaülikooli professor Kalle Olli, KBFI vanemteadur Villem Aruoja ja KBFI juhtivteadur Anne Kahru.

Loeng on järelvaadatav portaalis Heureka.

Rohkem infot konkursist: www.akadeemia.ee

Dr Indrek Reile Cambridge Isotope Laboratories Research Award laureaat

KBFI teadur dr Indrek Reile valiti stabiilseid isotoope ja isotooprikastatud ühendeid tootva ettevõtte Cambridge Isotope Laboratories, Inc. välja antava Research Award laureaadiks. Cambridge Isotope Laboratories (www.isotope.com) on üks maailma juhtivaid ettevõtteid antud valdkonnas.

Stipendium on mõeldud uudsete isotoopmärgistusel põhinevate analüütiliste meetodite väljatöötamise toetamiseks. Stipendium aitab täiendavalt dr Reile Eesti Teadusagentuuri Mobilitas Pluss programmi tagasipöörduva teadlase projektis  läbi viia vähkkasvaja metabolismi uuringuid ja panustada selle edukale täitmisele.

 

KBFIs toimus rahvusvaheline koolitus “CHAOS Training School” rohelise keemia teemadel

CHAOS Training School

22.-25. augustil toimus TTÜ-s ja KBFI-s koolitus „1st Training School C-H Activation in Organic Synthesis“. Üritus viidi läbi COST-võrgustiku raames (COST Action CA15106) ja see käsitles rohelist keemiat ning sellega haakuvaid teemasid. KBFI poolt osalesid
koolitajatena Indrek Reile, Jasper Adsmson ja Ivo Heinmaa kes viisid läbi TMR-spektroskoopia kursuse ning Anne Kahru, Mariliis Sihtmäe, Marge Muna ja Villem Aruoja kes tegid teoreetilise ja praktilise sissejuhatuse keskkonnatoksikoloogiasse. Koolitusele tuli 40
doktoranti üle Euroopa, osavõtt oli entusiastlik ja esmane tagasiside positiivne.

Vaata lisaks.

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia presidendiks valiti Els Heinsalu

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) üldkogu valis organisatsiooni presidendiks Els Heinsalu. ENTA on iseseisev noorteadlastega seotud teemadele keskendunud organisatsioon, mille eesmärgiks on esindada Eesti noorte teadlaste huve, panustada teaduse ja ühiskonna arengusse ning selgitada ja suurendada teaduse rolli ühiskonnas.

Vaata lisaks:

Eesti Teaduste Akadeemia

Novaator

Els Heinsalu – stipendiumiprogrammi „Naised teaduses” laureaat

L’Oréali-UNESCO Baltimaade stipendiumiprogrammi „Naised teaduses“ tunnustuse ja stipendiumi pälvis Eestist KBFI kõrge energia ja arvutusfüüsika labori vanemteadur dr Els Heinsalu.

Stipendiumiprogramm on loodud selleks, et tunnustada teadlasi ja soodustada naiste kaasamist teadusse. Autasustatakse naisteadlasi, kelle saavutused edendavad teaduse arengut.

Vaata lisaks:

UNESCO

For Women in Science

Eesti Teaduste Akadeemia

Teadussaade “Labor”

 

KBFI meedias: Novaator kajastab KBFI ja TÜ teadlaste uurimust universumi inflatsiooni mudelitest

Novaator kajastab valdkonna tippajakirja “Physical Review Letters” aprillinumbris ilmunud KBFI ja TÜ teadlaste artiklit universumi inflatsiooni mudelitest.

Loe edasi siit.

Juhtivteaduri konkurss

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut kuulutab välja

KONKURSI

tähtajatu teadustöötaja ametikoha täitmiseks alates 01.07.2017

Rakubioenergeetika juhtivteadur 1 koht

Kvalifikatsiooninõuded kandideerimiseks on sätestatud „KBFI teadustöötaja ametijuhendis“ ning teadustöötajate valimise kord „KBFI teadustöötajate valimise ja atesteerimise ning teaduslike struktuuriüksuste juhtide valimise tingimustes ja korras“ aadressil http://kbfi.ee/kbfi/dokumendid/

Konkursist osavõtuks palume esitada inglise keeles 31. märtsiks 2017 kella 16:00-ks KBFI direktori nimele elektroonselt aadressil kbfi@kbfi.ee järgmised dokumendid:

kirjalik avaldus;

isikut tõendavad dokumendi koopia;

haridust ja teaduskraadi tõendavad dokumendid;

Curriculum Vitae ja täielik loetelu autori publikatsioonidest Thomson Reuters WoS andmebaasi kuuluvates teaduslikes ajakirjades;

viimase viie aasta jooksul avaldatud kuni 5 tähtsamat publikatsiooni ning

visioon lähema 5 aasta kohta.

 Lisateave teadussekretär Kristian Sülluste, tel 6398 391, e-post kristian.sylluste@kbfi.ee

Keemilise füüsika laboratooriumi juhatajaks valiti KBFI vanemteadur Dan Hüvonen

KBFI teadusnõukogu valis 15.02.2017 toimunud istungil keemilise füüsika laboratooriumi juhatajaks Dan Hüvoneni.

Vabariigi President tunnustab teenetemärgiga Anne Kahru tööd ja panust Eesti teaduses

Vabariigi Presidendi tunnustuse ja teenetemärgi pälvib sel aastal ka KBFI  juhtivteadur ja keskkonnatoksikoloogia laboratooriumi juhataja dr Anne Kahru. Teenetemärk on tänuks inimestele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti paremaks.

Vt ka: president.ee

Prantsuse-Eesti teadus- ja tehnoloogiaalane koostööprogramm edendab teaduskoostööd

Detsembris tehti teatavaks Prantsuse-Eesti teadus- ja tehnoloogiaalase koostööprogrammi „G.F. PARROT“ 8. taotlusvooru tulemused (vt http://www.etag.ee/29118/). Esitatud taotluste hulgas osutus edukaks ka KBFI vanemteaduri Marco Patriarca projekt “Modeling Language & Dialects with Complexity Theory”, välispartneriks on professor Jean Léo Léonard ja Paris-Sorbonne Université. Jaanuaris sõlmiti SA Eesti Teadusagentuuri ja Marco Patriarca vahel reisigrandi kasutamise leping ning grandi raames toimus juba ka esimene külastus -KBFIs viibis Flore Picard.

Doktoritöö kaitsmine 30. jaanuaril 2017

 

Novaatori intervjuu akadeemikukandidaadi Anne Kahruga

Novaatoris ilmus usutlus KBFI Keskkonnatoksikoloogia laboratooriumi juhataja Anne Kahruga, kes esitati tänavu akadeemikukandidaadiks loodusteaduste ja meditsiini valdkonnas. Intervjueeritav räägib oma teekonnast teadusmaailma tippu, igapäevatööst, koostööst teiste teadusasutustega ning ka soolistest arhetüüpidest.

Intervjuud saab lugeda siit.

Novaator kajastab KBFIs loodud uudset rakendust põlevkivituha väärindamisel

KBFIs on välja töötatud meetod põlevkivituha granuleerimiseks Eesti rannikuvees leiduva põisadruga. Vetikatega granuleeritud tuhk on suurepärane meliorant. See on keskkonnaohutu, ei tolma ja laguneb aja jooksul, parandab mulla struktuuri ja miklofloorat ning annab taimede kasvuks vajalikke elemente.

Teaduslugu Novaatoris kajastab põlevkivituha kasutusvõimalusi lähemalt.

Loe edasi siit.

Novaator kajastab Keskkonnatoksikoloogia Laboratooriumi uut koostööprojekti

ERR Novaator tutvustab uut COST võrgustiku projekti AMICI, milles töötatakse välja uudseid antimikroobseid (nano)pinnakatteid. Võrgustik koondab enam kui 60 ülikooli, teadusasutust ja firmat 26 Euroopa riigist ning KBFIst osaleb AMICI töös Keskkonnatoksikoloogia Laboratoorium Anne Kahru juhtimisel. Lisaks Anne Kahrule osaleb võrgustiku juhtgrupis asendusliikmena ka KBFI vanemteadur Kaja Kasemets.

Rohkem infot siit.

Kolme minuti loengute konkursi laureaadid: Katre Juganson

Kolme minuti loengute konkursil 2016 osalenud KBFI keskkonnatoksikoloogia labori nooremteadur, TTÜ keemia ja geenitehnoloogia viimase aasta doktorant Katre Juganson valiti konkursi üle-eestilises finaalis 17 osaleja seast konkursi kuue laureaadi hulka.
Katre Juganson käsitles oma loengus sünteetiliste nanoosakeste võimalikke keskkonnaohte. Tema doktoritöö juhendajad on California Ülikooli (Santa Barbara) teadur Monika Mortimer ja KBFI vanemteadur Angela Ivask.

Loeng on järelvaadatav ERR Novaatoris.

Rohkem infot konkursist: www.akadeemia.ee

KBFI Rahvusvahelise nõuandva kogu koosolek

Hindamaks KBFI teadustegevust ning mõtestamaks KBFI kohta Eesti teadusmaastikul koguneb KBFI Rahvusvaheline nõuandev kogu 26. ja 27. septembril k.a Tallinnas.

Liis Seinbergi ja Jasper Adamsoni teaduslugu Novaatoris

KBFI noorte teadlaste dr Liis Seinbergi ja dr Jasper Adamsoni uurimistööd tutvustav lugu teadusuudiste portaalis Novaator.

Loe edasi siit.

Dr Liis Seinberg pälvis Jaapani JSPM teaduspreemia silmapaistva teadustöö eest

Dr Liis Seinberg koos Jaapani kolleegide prof Shinpei Yamamoto ja prof Hiroshi Kageyamaga pälvisid Jaapani JSPM seltsi (Japan Society of Powder and Powder Metallurgy) teaduspreemia kõrgetasemelise teadustöö eest.

Teaduspreemiaga tunnustati Liis Seinbergi ja tema juhendajaid prof Shinpei Yamamotot (Institute for  Integrated Cell-Material Sciences, Kyoto University) ja prof Hiroshi Kageyamat (Kyoto University) Jaapanis Kyoto Ülikoolis läbi viidud doktoritöö “Low temperature Synthesis and Properties of Ferromagnetic-Metal Nanomaterials and Square-Planar Coordinated Iron Oxides” raames publitseeritud viie kõrgetasemelise publikatsiooni eest, mis esindavad olulisi teadussaavutusi valdkonnas.

Preemia anti üle 24. mail 2016 Jaapanis.

IMG_4035

 

Tuuli Käämbre teaduslugu Novaatoris

KBFI bioenergeetika labori uurimistöö keskendub kasvajarakkude energiatarbimise uurimisele ja uute diagnostiliste meetodite väljatöötamisele vähiravi tõhustamiseks.

Lähemalt ERR Novaator portaalis.

Dr Anne Kahru teadlase kommentaar raadiosaates “Labor”

KBFI Keskkonnatoksikoloogia labori juhataja, Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor Anne Kahru rääkis ERRi teadussaate “Labor” teadlase kommentaaris headest ja halbadest mürkidest nuti-eestlase pilgu läbi.

Saade läks eetrisse 1. mail 2016.

Saadet saab järelkuulata siit.

Anne Kahru “Head ja halvad mürgid”_ERR Labor 1. mai 2016

KBFI uueks direktoriks valiti Urmas Nagel

Instituudi Teadusnõukogu valis oma 08. aprilli 2016.a istungil KBFI uueks direktoriks Urmas Nageli. Urmas Nageli volitused direktorina algavad 29. aprillil 2016.a ja kestavad 28. aprillini 2021.a.

KBFI teadlased Urmas Nagel ja Toomas Rõõm teadussaates Kukkuv Õun

03.04.2016 Kuku raadio teadussaate Kukkuv õun külalised olid KBFI juhtivteadurid Urmas Nagel ja Toomas Rõõm. Juttu tehti terahertsspektroskoopiast ning sellest, kuidas ja miks uuritakse multiferroide ja endoheedrilisi fullereeene.

Saade on järelkuulatav siit:
http://media.kuku.ee/kukkuvoun/kukkuvoun20160403.mp3

Riigi teaduspreemiate aastapreemia täppisteaduste alal said KBFI juhtivteadurid Urmas Nagel ja Toomas Rõõm

2016. aasta riiklik preemia täppisteaduste alal määrati KBFI juhtivteaduritele Urmas Nagelile ja Toomas Rõõmule teadustööde tsükli “Terahertskiirguse vastasmõju materjalidega” eest.

Urmas Nagel ja Toomas Rõõm on rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased teraherts- ja infrapunaspektroskoopia alal. Oma teadustöös uurisid nad elektrilisi ja magnetilisi protsesse raskete fermionidega metallides, multiferroidides ning fullereenide sisse lõksustatud väikeste molekulide kvant-käitumist, kasutades terahertsspektroskoopiat ning ülitugevaid magnetvälju. Avaldatud teadustööde eksperimentaalsed tulemused ja analüüs on avardanud üldist arusaamist aine käitumisest ja valguse vastasmõjust sellega nii fundamentaalteaduslikus mõttes kui ka potentsiaalsetes rakendustes, mis kasutavad THz kiirguse ja multiferroidide magnetismi vahelist vastasmõju uute funktsionaalsete materjalide loomiseks.

Uuringute tulemusi avaldati valdkonna kõige mõjukamates ajakirjades nagu Nature Physics, Nature Communications, Physical Review
Letters ja PNAS.

Vaata ka THz laborit tutvustavat filmi. 

KBFI-s on aastail 2016-2023 kaks teaduse tippkeskust

Tegevuse „Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ning tippkvaliteedi tugevdamiseks” taotlusvooru raames esitatud ning vastavaks tunnistatud taotlusi hindas tegevuse hindamiskomisjon, kes tegi rakendusüksusele 04.02.2016 ettepaneku rahastada kokku 9 (üheksat) projekti neljas valdkonnas. KBFI poolt või KBFI osalusega esitatud neljast taotlusest osutusid edukaks kaks ning aastail 2016-2023 töötavad KBFI koordineerimisel teaduse tippkeskused: TK133 “Tume universum”, vastutav täitja Martti Raidal ja TK134 EQUITANT “Kontrollitud korrastatus kvant- ja nanomaterjalides“, vastutav täitja Urmas Nagel.

Anne Kahru valiti Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professoriks

KBFI juhtivteadur ja keskkonnatoksikoloogia labori juhataja, dr Anne Kahru, valiti Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professoriks järgnevaks kolmeks aastaks.

KBFI direktori konkursi kuulutus

KBFI Teadusnõukogu (07. detsembri 2015.a otsus nr 14) kuulutab välja

KONKURSI

KBFI direktori ametikohale

Kandideerida saab isik,:

1) kes on Eesti kodanik ja kes valdab riigikeelt seadusega sätestatud ulatuses;

2) kellel on Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon;

3) kelle vanus alla 65 aasta.

 

Avalduste esitamise tähtaeg on 22. jaanuar 2016 kell 16:00.

Täpsemalt vt konkursikuulutusest: KBFI direktori konkursi kuulutus_2015-12-07

KBFI Teadusnõukogu valis liikmeid

KBFI Teadusnõukogu valis oma 07. detsembri 2015.a istungil teadusnõukogu uueks liikmeks Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektori Prof Renno Veinthal‘i ning valis tagasi nõukogu liikmeks KBFI juhtivteaduri Toomas Rõõmu.

Teadlaste Öö pildid!

25. septembril toimus KBFI’s Teadlaste Öö ning tegime külastajatest ka pilte. Tehtud pildid leiad sellelt lingilt:

http://kbfi.ee/teadlaste-oo-pildid

KBFI avatud laborid 25. septembril ja teadlaste öö festival

Teadlaste  öö festival on teadust populariseerivate ettevõtmiste sari, mille tipphetk on reedel, 25. septembril aset leidev üleeuroopaline teadlaste öö. Teadlaste öö festival kestab 20.-25. septembrini ja hõlmab üle neljasaja põneva teadussündmuse nii Tallinnas, Tartus kui üle Eesti.

KBFI osaleb teadlaste öö sündmustes reedel, 25. septembril kell 18:00 toimuva avatud labori ringkäiguga. Tutvustame laboreid ja põnevamaid uurimismeetodeid. Teeme lihtsamaid eksperimente ja näitlikustame asja sisu tuuma magnetresonants spektroskoopia, toksikoloogia ja raku bioenergeetika valdkondades. Laborituur kestab orionteeruvalt 1,5 h.

Lisainfo: Kristian Sülluste, kristian.sulluste@kbfi.ee,  tel. 53452599

Vaata ka: Teadlaste Öö Festival

KBFI teadur Olesja Bondarenko tutvustas oma tööd Lindau Nobeli preemia laureaatidele

28.06.‒03.07.2015 toimus Lindaus 65. noorteadlaste ja nobelistide foorum, mis oli seekord interdistsiplinaarne, ühendades teadlasi kolmelt erinevalt erialalt: füüsika, keemia ning füsioloogia/arstiteadus. Lindau Nobeli laureaatide kohtumine on teadusmaailmas eriline sündmus, kuna nii palju nobeliste ei kohtu korraga ühelgi teisel konverentsil. Tänavune kohtumine oli eriti silmapaistev, kutsudes kokku 65 nobelisti ja 650 noorteadlast ligi 90-st riigist.

Lindau foorumile pääsevad noorteadlased valitakse oma riigi parimate hulgast. Eestis esitab kandidaate Lindau kohtumistest osavõtuks Eesti Teaduste Akadeemia ning lõpliku valiku teeb Lindau hindamiskomisjon. Eesti noorteadlasi esindas sel aastal Lindaus Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi bioloog Olesja Bondarenko.

“Teadsin Lindau kohtumistest juba ammu, aga kandideerisin esimest korda meie laborijuhataja Anne Kahru innustusel”, ütles Bondarenko. “Alguses ei suutnud uskuda, et osutusin valituks, ning et varsti kohtun nendega, kelle õpikuid ja raamatuid olen lugenud. Rõõm oli veel suurem, kui osutusin ka üheks viiest noorteadlasest, keda valiti rääkima enda tööst Lindau koosoleku eriüritusel”, rääkis Bondarenko. “Sain kasulikke näpunäiteid ja tagasisidet professor Peter C. Dohertylt, kes pälvis Nobeli preemia immuunrakkude uurimise eest. See tunnustus oli mulle väga oluline, kuna tahan immuunrakkude teemaga kindlasti edasi tegeleda ning uurida nende interaktsioone nanoosakestega”, kommenteeris Bondarenko. “Olen väga tänulik KBFI laborijuhatajale Anne Kahrule, kes tutvustas mulle põnevat nanoosakeste maailma ning enda järeldoktorantuuri professorile Bengt Fadeelile Karolinska Instituudist, kes äratas minus huvi immuunrakkude vastu”.

Hulgaliselt informatsiooni ja videoloengud 65.-st Lindau koosolekust on saadaval sündmuse veebilehel: http://www.mediatheque.lindau-nobel.org/meetings/2015. Järgmine Lindau koosolek toimub juunis 2016 ja kutsub kokku eelkõige füüsika eriala nobeliste ja noorteadlasi.

Master Class: „How the Immune System Works“ with Peter C. Doherty. 2015

Master Class: „How the Immune System Works“ with Peter C. Doherty. Nobeli laureaat Peter C. Doherty ja noorteadlased, keda valiti enda teadustööd tutvustama (vasakult paremale Olesja Bondarenko, Carina Dehner, Bonnie L. van Wilgenburg, Ondřej Štěpánek, Stephen Rubino).

 

Teadurite konkurss

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut

kuulutab välja

KONKURSI

järgmiste tähtajatute teadustöötajate ametikohtade täitmiseks

Teadurid:

Alates 01.09.2015:     biokeemia                                                  1 koht

 Alates 01.01.2016:     infrapuna- ja teraherts-spektroskoopia    1 koht

Kvalifikatsiooninõuded kandideerimiseks on sätestatud „KBFI teadustöötaja ametijuhendis“ ning teadustöötajate valimise kord „KBFI teadustöötajate valimise ja atesteerimise ning teaduslike struktuuriüksuste juhtide valimise tingimustes ja korras“.

Konkursist osavõtuks palume esitada 31. juuliks 2015 kella 16:00-ks KBFI direktori nimele elektroonselt aadressil kbfi@kbfi.ee  järgmised dokumendid:

kirjalik avaldus;

isikut tõendava dokumendi koopia;

haridust ja teaduskraadi tõendavad dokumendid;

Curriculum Vitae ja täielik loetelu autori publikatsioonidest Thomson Reuters WoS andmebaasi kuuluvates teaduslikes ajakirjades ning

viimase kolme aasta jooksul avaldatud kuni 2 tähtsamat publikatsiooni.

 

Lisateave teadussekretär Jüri Siigur, tel 6398 360, e-post juri.siigur@kbfi.ee

Presidendi Kultuurirahastu noore teadlase preemia sai Elmo Tempel

Presidendi Kultuurirahastu noore teadlase preemia sai KBFI teoreetilise- ja astroosakestefüüsika töörühma järeldoktor Elmo Tempel. Tema peamisteks uurimisteemadeks on universumi struktuuri ja tumeaine uuringud.
Vaata lisaks: Postimehe artikkel.

KBFI aastapäeva seminar Eesti Teaduste Akadeemias

16. veebruaril 2015 täitus 35 aastat KBFI algusest. Sel päeval toimus Eesti Teaduste Akadeemia saalis KBFI 35. aastapäevale pühendatud seminar, kus peeti ettekandeid ja arutleti KBFI tegevusest nii teaduses kui ühiskonna teenimises laiemalt.
Esitluste salidid on nähtavad siit:
Raivo Stern, KBFI direktor
Hanno Tomberg, EAS juhatuse esimees
Enn Õunpuu, Elcogen AS juhatuse esimees
Liis Seinberg, KBFI teadur

Anne Kahru saates Kukkuv Õun

4. jaanuaril 2015 eetrisse läinud Kuku Raadio teadussaade Kukkuv Õun oli sedakorda pühendatud sünteetiliste nano-osakeste mõjudele nii inimesele kui keskkonnale. Lisaks räägiti saates ka teadlastest ja teadusest meil ja mujal. Kuku stuudios käis kõnelemas KBFI Keskkonnatoksikoloogia labori juhataja Anne Kahru, keda usutles Marek Strandberg.

Saadet saab järelkuulata siit.

Doktoritöö kaitsmine 20. mail 2014

20. mail kell 11:00 toimub TTÜ IV õppehoone ruumis 307 (Ehitajate tee 5) Aleksandr Käkineni doktoritöö “The Role of Physico-chemical Properties and Test Environment on Biological Effects of Copper and Silver Nanoparticles” kaitsmine.

Sünteetilised nanoosakesed leiavad tänapäeval üha rohkem kasutust tarbekaupades,
näiteks kosmeetikas, desinfitseerimisvahendites; neile on leitud rakendusi meditsiinis, masinaehituses jne. Nanoteadus areneb kiiresti ja nanoosakesi toodetakse juba tööstuslikes mahtudes. Kasvav tootmine suurendab nanomaterjalide keskkonda sattumise võimalust, kuid suhteliselt vähe on teada nanoosakeste mõjust elukeskkonnale.
Antud doktoritöös uuriti vaskoksiidi ja hõbeda nanoosakeste toksilisuse mehhanisme. Hinnati nanoosakeste füüsikalis-keemilisi omadusi ja katsekeskkonna mõju metallidele. Samuti uuriti nanoosakeste koostoimeid mikroorganismidega
ja bioloogiliselt oluliste molekulidega – ensüümidega.

Doktoritöö juhendajateks on juhtivteadur Anne Kahru (KBFI) ja juhtivteadur Rein Kuusik (TTÜ).

Oponendid on Dr. Anita Jemec (Ljubljana Ülikool, Sloveenia) ning
Dr. Vambola Kisand (Tartu Ülikool)

Presidendi Kultuurirahastu noore teadlase preemia sai Elmo Tempel

Presidendi Kultuurirahastu noore teadlase preemia sai KBFI teoreetilise- ja astroosakestefüüsika töörühma järeldoktor Elmo Tempel. Tema peamisteks uurimisteemadeks on universumi 17struktuuri ja tumeaine uuringud.
Vaata lisaks: Postimehe artikkel.

19.12.2013 seminar ja AFM aparatuuri avamine

Neljapäeval, 19. detsembril kell 15-17:00 toimub KBFIs auditooriumis 109 seminar uue aatom(AFM)- ja magnetjõu mikroskoobi avamise puhul.

Vt seminari kava.

PPMS süsteemi (Physical Property Measurement System, Quantum Design) integreeritav muudetava temperatuuri (2–400 K) ja muudetava väljatugevusega (-14 -14 T) kõrgresolutsiooni AFM-MFM seade on unikaalne ja tõhus tööriist materjaliteaduse probleemide uurimisel. Seade on konstrueeritud Šveitsi teadlaste rühma poolt Baseli Ülikooli ja EMPA juures (prof  H.-J. Hug) ja valmistatud väikefirmas Nanoscan.

Aparatuuri soetamist toetas Eesti-Šveitsi koostööprogramm. Lisaks aparatuuri soetamisele viidi koostööprogrammi projekti raames läbi ka aatom- ja magnetjõu mikroskoopia koolitused Eesti materjaliteaduste valdkonna noorteadlastele nii Šveitsis  EMPA laboratooriumites kui Eestis, KBFIs

 

Kontaktinfo