Kategooria

KBFI keskkonnatoksikoloogia doktorant Elise Joonas kaitses oma doktoritööd 12. mail Tartu Ülikoolis

Elise Joonas kaitses 12. mail edukalt oma doktoritööd “Metalliliste saasteainete ohu hindamine mikrovetikatele keskkonnalähedaste katsestrateegiatega”.

Juhendajad:
Prof. Kalle Olli, Eesti Maaülikool ja Tartu Ülikool
Dr. Villem Aruoja, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut
Dr. Anne Kahru, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut

Retsensent:
Dr. Giulia Cheloni, French National Centre for Scientific Research (CNRS) (Prantsusmaa)

Töö kokkuvõte inglise keeles:

Waterbodies are particularly at risk of anthropogenic metal contamination, because they are the final sink for these non-degradable substances. In this thesis, the hazard of metal contaminants was tested on microalgae – the basis of aquatic food webs. Focus was chiefly on emerging pollutants – metal oxide nanoparticles and doped rare earth element oxides. These materials are critical in sustainable energy production, but need to be thoroughly characterized for toxic effects due to their high bioactivity and potential for multifaceted toxic effects, respectively. In parallel, the known algicide copper was used in developing novel multispecies assays. Contaminant effects were studied in non-standard environmentally relevant experiments to better understand, how results translate from lab to field. We saw that metal nanoparticles were less toxic in natural water compared to usual synthetic medium, due to the protective effect of natural dissolved organic matter. Due to an up to 50-fold difference in resilience to inhibition by nanoparticles, it is useful to conduct experiments on various species. By measuring non-standard parameters, we found that rare earth elements affect algae either by directly damaging membranes or indirectly by binding essential nutrients. Titanium dioxide nanoparticles hindered growth by amassing around algal cells, while a non-standard stress parameter showed the cells’ photosynthetic capacity within these clumps was not greatly damaged. In multispecies assays algae were generally indifferent to the presence of other species in their response to copper. Cultures containing a mix of species produced more biomass even in contaminated water, due to the multispecies mix more likely containing highly productive or more toxicant-resilient species. Finally, we recommend to focus more on algal functional traits in ecotoxicology. Traits were good predictors of biomass production ability and resiliency to toxicants.

Academia Pernaviensise mõttekojas esines akadeemik Anne Kahru

Sel neljapäeval, 3. märtsil algusega kell 15 toimus Academia Pernaviensise mõttekoja veebiüritus „Nanotoksikoloogiast algajatele“. Mõttekoja külaline oli tippteadlane, ökotoksikoloog ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi keskkonnatoksikoloogia labori juhataja, akadeemik Anne Kahru.

Tehnoloogia- ja keskkonnateadlikkuse ajastu inimestena teame, et materjalid on väga olulised uute tehnoloogiate arendamiseks. Ent iga „võlumaterjali“ tehnoloogiliselt kasulike omadustega võivad kaasneda nende kahjulikud mõjud nii inimesele kui keskkonnale. See kehtib ka nanosuuruses osakeste puhul. Nende üliväiksus toob kaasa mitmeid võluomadusi, millel rajanebki nanotehnoloogiate edu. Samas võivad needsamad võluomadused muuta nanoosakesed elusorganismidele ohtlikeks. Nende ohtude välja selgitamisega tegelebki nanotoksikoloogia.

Professor Anne Kahruga vestles Margit Raid. Mõttekoda toimus otseülekandena EBSi videostuudiost Zoomi keskkonnas.

Rohkem infot Academia Pernaviensise kodulehel.

Academia Pernaviensis on loodud 2019. aastal eesmärgiga soodustada Pärnus akadeemilist suhtluskeskkonda, ühendada sealt pärit ja Pärnuga seotud haritlasi, rikastada ühistegevustega linna haridus- ja kultuurielu ning toetada noorte osalust Pärnu akadeemilise pärandi edasikandmisel.

KBFI keskkonnatoksikoloogia labori järeldoktor Alla Khosrovyan räägib oma kaks aastat kestnud uurimisprojekti tulemustest Novaatoris

Loodusesse jõudvast plastist eritub keskkonda lisaaineid ja see imab endasse juba looduses olevaid saasteaineid. Kuigi laialt kasutatava protokolli järgi tehtavad katsed pole plasti halba mõju elusorganismidele seni selgelt näidanud, saab selle kohta midagi kindlat väita alles mitme põlvkonna põhjal, osutab Eestis järeldoktrantuuri teinud teadlane.

Loe lähemalt artiklist: https://novaator.err.ee/1608517604/jareldoktor-praegused-katsed-voivad-mikroplasti-moju-keskkonnale-alahinnata 

Anne Kahru nimetati EASAC-i keskkonnaprogrammi projekti töörühma liikmeks

Akadeemik, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juhtivteadur ja keskkonnatoksikoloogia laboratooriumi juhataja Anne Kahru valiti Euroopa akadeemiate teadusnõukoja (EASAC,  European Academies’ Science Advisory Council) uue töörühma „Neonikotinoidide mõju ökosüsteemi teenustele uusima teabe valgusel“ (Update Neonics) eksperdiks.

Neonikotinoidid on putukamürgid, mida kasutatakse maailmas laialdaselt taimekaitses. Nende kasutamist piiratakse pidevalt nende kahjulikkuse tõttu muule elustikule (sh mesilastele).

Keskkonnaprogrammi projekti töörühm asub koostama Euroopa riikide teaduste akadeemiate teaduspõhisele analüüsile tuginevat raportit ja soovitusi poliitika kujundamiseks.

Projekti „Update Neonics“ peamised ülesanded on:

  • ajakohastada andmeid neonikotinoidide ja nende asendamiseks mõeldud analoogiliste süsteemse toimega insektitsiidide mõjust ökosüsteemidele ja inimeste tervisele;

  • hinnata selliste putukamürkide potentsiaalset rolli integreeritud kahjuritõrjes ja kooskõla Euroopa Liidu pestitsiidide säästva kasutamise direktiiviga;

  • käsitleda pestitsiidide kasutamisega seotud süsteemseid probleeme lähtuvalt Euroopa Liidu roheleppest, ühisest põllumajanduspoliitikast, bioloogilise mitmekesisuse strateegiast jne.

Kontaktinfo