Biomeditsiini ja biotehnoloogia doktorikooli ning Keemia ja biotehnoloogia instituudi doktorant Grigory Vasiliev kaitses reedel, 25.augustil Tallinna Tehnikaülikoolis oma doktoritööd „Synergistic Mechanisms and Toxicity Profiles of Silver and Copper Nanoparticles for the Development of Novel Antimicrobial Materials” („Vase ja hõbeda nanoosakeste sünergilise koosmõju mehhanismid ja rakendamine uute antimikroobsete materjalide arendamiseks “).
Juhendaja: Olesja Bondarenko, vanemteadur, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Keskkonnatoksikoloogia laboratoorium
Oponendid: Vilma Petrikaite, professor, Leedu Terviseteaduste Ülikool ja Kai Künnis-Beres, juhtivspetsialist, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Haljastus- ja keskkonnaosakond
Doktoritöö on avaldatud Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu digikogus.
KBFI bioloogilise keemia labori, TTÜ Biomeditsiini ja biotehnoloogia doktorikooli ning Keemia ja biotehnoloogia instituudi doktorant Egle Rebane-Klemm kaitses teisipäeval, 22.augustil Tallinna Tehnikaülikoolis oma doktoritööd „Metabolic Alteration in Colorectal Polyps and their Role in Carcinogenesis“ („Metaboolsed muutused jämesoole polüüpides ja nende roll vähi tekkes “).
Juhendaja: Tuuli Käämbre, vanemteadur, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut
Oponendid: Vilmante Borutaite – Leedu Terviseteaduste Ülikooli professor (Professor, Lithuanian University of Health Sciences) ja Kairit Joost – Ida Tallinna Keskhaigla geneetik.
Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.
KBFI keskkonnatoksikoloogia labor koostöös Tartu Ülikooli analüütilise keemia õppetooliga korraldab rahvusvahelist keskkonnakeemia alast konverentsi EcoBalt 2023, mis toimub 9.- 11. oktoobril, 2023 Tallinnas.
Iga kahe aasta tagant Balti riikides toimuv konverents on järjekorras juba 23. Seekordse konverentsi teemadeks on keskkonnakeemia ja -toksikoloogia, keemiline ökoloogia, analüütiline ja roheline keemia ning uudsete materjalide (sh nanomaterjalide) rakendused ja keskkonnamõjud.
Teeside esitamine ja registreerimine algab 1. märtsil, 2023.
Lisainfo: Monika Mortimer, ecobalt2023@kbfi.ee
Teisipäeval 13. detsembril 2022.a. kell 10:00 Tallinna Tehnikaülikooli ruumis U03-214
toimub Laur Peedu doktoritöö kaitsmine teemal “Spin-waves in magnetoelectric materials with strong single-ion anisotropy”.
Juhendajad: Toomas Rõõm, Urmas Nagel (KBFI)
Oponendid: dr Alexey B. Kuzmenko (Genfi Ülikool, Šveits), dr Rasmus Toft-Petersen (Taani Tehnikaülikool, Taani)
Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus inimestele helistatakse numbrilt 6398300.
Nimetatud telefoni number ei ole Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) kasutuses ja need kõned ei ole mingilgi moel KBFIga seotud.
Täname mõistva suhtumise eest!
KBFI
Kadri Muuga, kes õpib Inglismaal Cambridge’i ülikoolis kolmandal kursusel keemiat ning praktiseeris suvel KBFI-s dr Liis Seinbergi juhendamisel nanomaterjalide sünteesi, pälvis
Tamkivi reaalteaduste fondi stipendiumi aastal 2022.
Õnnitleme Kadrit!
KBFI doktorant Kätlin Kaare kaitseb Tallinna Tehnikaülikoolis kolmapäeval, 31. augustil 2022 kell 15:00 ruumis U05-216 doktoritööd “Hapniku elektrokeemiline redutseerumine väärismetalli-vabadel ja biomassil põhinevatel süsiniku nanomaterjalidel” (The Electrochemical Reduction of Oxygen on Noble Metal Free and Biomass-based Carbon Nanomaterials).
Juhendaja: dr Ivar Kruusenberg (KBFI), kaasjuhendaja vanemteadur, emeriitprof Jakob Kübarsepp (TalTech)
Oponendid: prof Drew C. Higgins, McMasteri Ülikool (Kanada), dr Tim-Patrick Fellinger, BAM (Saksamaa).
KBFI doktorant Kirill Amelin kaitseb 30. augustil 2022 algusega kell 10:00 Tallinna Tehnikaülikoolis doktoritööd “Sümmeetriarikkumiste avaldumine magnetergastuste teraherts-spektrites” (“Symmetry Breaking Revealed by THz Spectroscopy of Magnetic Excitations”). Kaitsmine toimub Tallinna Tehnikaülikooli peamaja III õppehoone ruumis U03-214 (Ehitajate tee 5).
Doktoritöö juhendajad: Toomas Rõõm, Urmas Nagel (KBFI)
Oponendid: prof Raivo Jaaniso (Tartu Ülikool), prof Stanislav Kamba (Tšehhi Vabariigi Teaduste Akadeemia, Tšehhi)
KBFI doktorant Maria Volokhova kaitseb esmaspäeval, 04. juulil 2022 oma doktoritööd “Magnetic Nanomaterials Synthesis and Functionalization for Biomedical Applications” („Magnetiliste nanomaterjalide süntees ja funktsionaliseerimine biomeditsiiniliste rakenduste jaoks”). Kaitsmine toimub Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduste majas, Akadeemia tee 15, ruumis SCI-109.
Juhendaja: dr Liis Seinberg (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut)
Oponendid: kaasprofessor Yoij Kobayashi (Kuningas Abdullahi Teadus- ja Tehnikaülikool, Saudi Araabia), kaasprofessor Janno Torop (Tartu Ülikool, Eesti).
KBFI keemilise bioloogia labori doktorant Leenu Reinsalu valiti Eesti Teaduste Akadeemia korraldatud konkursil “Teadus 3 minutiga” 5 parima hulka. Konkursil on doktorantide eesmärk selgitada oma uurimistööd 3 minuti jooksul nii, et igasuguse taustaga kuulaja saab aru, miks antud teema oluline on ja kuidas kõneleja oma teadustööga probleeme lahendada püüab.
Leenu rääkis oma ettekandes toitumise seosest vähiraviga ja kirjeldas keemilise bioloogia labori töid ja tegemisi vähiteaduses. Tema peamiseks eesmärgiks oli lükata ümber väärarusaam, et süsivesikute vältimine aitab kasvajast vabaneda. Leenu kõne puhul tõi žürii esile selge teemapüstituse, hea kirjelduse oma tegemistest ja mõjuva, kuid minimalistliku visuaalse poole.
Kõnet saab järgi vaadata siit.
Intervjuu saates Nutikas.
Konkursi «Teadus 3 minutiga» vaatajalemmik.
KBFI laborid kutsuvad doktorante ja järeldoktoreid ning ka magistri- ja bakalaureuse taseme tudengeid, kellel on huvi teadlaskarjääri ja kõrgetasemelise teadustöö vastu, liituma instituudi uurimisprogrammidega.
Oodatud on ka järeldoktorite ja iseseisvate teadlaste kavandid töörühmade laiendamise ja uurimisteemade arendamise osas. Teadustöö projektiideede finantseerimiseks soovitame vaadata järgnevaid uurimistoetuse programme: Mobilitas + , ETAgi personaalsed uurimistoetused, Horizon 2020, Horizon Europe, jm.
Uued uurimistöö teemad tudengitele ja järeldoktoritele postitame siia novembris 2020. Palume seni huvi korral mõne teadusteemaga liituda tutvuda KBFI laborite kodulehtedega ja võtta huvipakkuva teema laborijuhataja või grupijuhiga ühendust.
Täiendavat informatsiooni KBFI uurimisprogrammide, inimeste, aparatuuri ja kontaktide kohta leiab laborite lehtedel.
KBFI teadlased Ivo Heinmaa ja Raivo Stern pälvisid riigi aastapreemia täppisteaduste valdkonnas teadustööde tsükli „Kord ja korratus magneetikutes: tuumamagnetresonants-uuringud“ eest.
Palju õnne!
KBFI energiatehnoloogiate uurimisrühma (juht dr Ivar Kruusenberg) teadur Sander Ratso pälvis Eesti Teadusagentuuri korraldatud üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil peapreemia. Välja anti kaks tasemete ja valdkondade ülest peapreemiat. Kokku 495-st konkursile esitatud töö hulgast hinnati preemia vääriliseks Sander Ratso doktoritöö pealkirjaga „Hapniku elektrokatalüütiline redutseerumine mitteväärismetallkatalüsaatoritel“. Töö põhines Tartu Ülikoolis doktorantuuri vältel välja antud 14 publikatsioonil ning käsitles hapniku redutseerumist kütuseelementide katoodkatalüsaatoritel ja nende sünteesimeetodeid ja süntees-struktuur-aktiivsus suhteid. Töös demonstreeriti uusi strateegiaid süsiniknanomaterjalidest komposiitide valmistamiseks ning poorse struktuuri optimeerimiseks, mis suurendas kütuseelemendi võimsustihedust. Doktoritöö juhendajateks olid dotsent Kaido Tammeveski Tartu Ülikoolist ning dr Ivar Kruusenberg KBFIst.
Alates 2019. aastast on Sander Ratso töötanud KBFIs keemilise füüsika laboratooriumi energiatehnoloogiate rühmas ning juhtinud CO2 elektrolüüsi uurimissuunda. 2021. aastal sai ta Euroopa Kosmoseagentuurilt (ESA) kaasrahastuse osaliselt KBFIs läbiviidavale järeldoktorantuuri projektile „Electrochemical splitting of CO2 for carbon and oxygen production in Mars conditions”, mis käsitleb CO2 elektrolüüsi Marsi tingimustes hapniku ja süsiniku tootmiseks.
KBFI tuumateaduse ja -tehnoloogia töörühmas teemal “Kooriumi termohüdraulika numbriline analüüs väikese moodulreaktori surveanumas” bakalaureusetöö teinud Rainer Kelk hinnati üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil tehnika ja tehnoloogia valdkonna parimaks. Raineri töö käsitles üht olulist tuumaohutusega seotud küsimust ehk võimalust kahjustunud tuumareaktorit passiivselt jahutada. Töö käigus arendati välja ja valideeriti reaktori arvutimudel, mille simulatsioonide abil uuriti süvitsi reaktorianumas toimuvaid termohüdraulika protsesse ning reaktorist väljuva soojusvoo jaotust.
Marti Jeltsov (töörühma juht ja Raineri juhendaja KBFIs): “On tähelepanuväärne, et esimesed tuumaenergeetikast huvitatud Eesti tudengid niivõrd kompleksete teadustöödega suurepäraselt toime tulevad. See lisab kindlust, et meie haridussüsteem ja tudengid on võimelised koolitama kõrgel tasemel spetsialiste keerulistes valdkondades nagu seda on kiirguskaitse ja tuumaohutus. Loodetavasti leiavad Raineri omandatud oskused väärilist rakendust ka juba Šveitsis jätkuvates tuumaenergeetika magistriõpingutes. KBFIsse aga ootame jätkuvalt uusi noori oma lõputöid ja väljakutseid täis teadustööd tegema.”
Lõputöö toimus KBFI ja TalTechi ühisjuhendamisel. TalTechi poolseks juhendajaks oli Dmitri Nešumajev.
KBFI tuumateaduse ja -tehnoloogia töörühm on loodud 2019. aastal KBFI kõrge energia ja arvutusfüüsika laboris. Töörühm viib läbi uuringuid tuumatehnoloogia ja -ohutuse vallas.
Eesti Teadusagentuuri poolt läbiviidava üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärgiks on väärtustada teadustööd üliõpilaste seas, tõsta üliõpilaste aktiivsust ja avaldada tunnustust neile, kes on saavutanud oma töös väljapaistvaid tulemusi. Tänavusele konkursile esitati teadustöid 30 ülikoolist, mille seas on 15 välisülikooli. Kõigi preemiasaajate nimekirja leiab ETAg-i kodulehelt.
KBFI keemilise füüsika labori TMR rühma juht dr Ivo Heinmaa pidas 22. oktoobril Vaba Akadeemia loengu tuumamagnetresonantsist ja selle rakendustest. Loeng on järelvaadatav Postimees TV Vaba Akadeemia portaalis.
Festivali raames toimunud “Kellaviieteel teadlastega” Proto Avastustehases pälvis KBFI vanemteadur dr. Indrek Reile publiku lemmiku auhinna ettekandega „Kemikaalid meie ümber: kuidas keemiline analüüs aitab leida lahendusi tänapäeva probleemidele“.
Septembri-oktoobri Horisondis kaanelugu ja teisi põnevaid artikleid KBFI teadlastelt.
Vt. Horisont 5/2021
KBFI teadusnõukogu valis 13.04 istungil instituudi direktoriks Urmas Nageli. Direktori volitus teiseks ametiajaks algab 29.04.2021 ja kestab 5 aastat.
Riigi 2021. aasta teaduspreemia täppisteaduste valdkonnas omistati KBFI töörühmale koosseisus Gert Hütsi, Martti Raidal ja Hardi Veermäe silmapaistvate tulemuste eest mustade aukude füüsika uuringutes. Preemiale esitatud tööde tsükkel kannab pealkirja „Mustadest aukudest koosnev tumeaine“.
Palju õnne!
Vt. ka riigi teaduspreemiate saajad 2021
Kandideerimisdokumentide esitamise tähtaeg on 18.02.2021.
Direktori ametiperiood algab 29.04.2021 ja kestab 5 aastat.
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) füüsikateoreetikute Hardi Veermäe ja Ville Vaskoneni artikkel selgitas hiljutise gravitatsioonilainete eksperimendi tulemusi ürgsete mustade aukudega. Artikkel ilmus veebruarikuises Ameerika Füüsika Seltsi väljaandes PhysicalReview Letters, kus see on toimetaja valikuna ka esile tõstetud. Physical Review Letters on üks maailma prestiižsemaid füüsikaajakirju, mis avaldab lühikesi silmapaistvaid teadustulemusi kõikidest füüsika valdkondadest. Artikli eeltrükk on tasuta loetav veebikeskkonnas arXiv.
Möödunud aasta septembris avaldas USA-Kanada eksperiment NANOGrav oma viimased mõõtmistulemused ja teatas, et on avastanud võimaliku gravitatsioonilainete signaali. Gravitatsioonilained on võnked aegruumi struktuuris. Maad läbivad gravitatsioonilained võivad muuta maiste kellade kulgu, mistõttu saab neid tuvastada otsides kõrvalekaldeid näiteks kosmiliste pulsarite võnkeperioodis. Just seda signaali NANOGrav nägigi.
Taoliste gravitatsioonilainete päritolu on hetkel teadmata. Ühe võimalusena võisid neid kiirata teineteise ümber tiirlevad ülimassiivsed mustad augud. Hardi Veermäe ja Ville Vaskonen pakkusid välja alternatiivse seletuse. Nad näitasid, et NANOGrav eksperimendi poolt mõõdetud signaal võib pärineda kvantfluktuatsioonidest ülivarajases universumis. Nimelt põhjustavad kvantefektid ülivarajase universumi keskkonnas ületihedusi, mille kokku kukkumisel võivad tekkida nii gravitatsioonilained kui mustad augud. Sellised universumi esimestel sekunditel moodustunud mustad augud oleksid vanimad võimalikud makroskoopilised objektid universumis, mistõttu nimetatakse neid ürgseteks mustadeks aukudeks.
Kui pakutud seletus õigeks osutub, on sellel moodsa füüsika jaoks kaugeleulatuvad tagajärjed. Kosmoloogilistest vaatlustest on teada, et nähtav aine moodustab vaid kuuendiku kogu ainest universumis. Mida kujutab endast ülejäänud viis kuuendikku, nn tumeaine, on tänapäeva füüsika üks suurtest lahendamata probleemidest. Tumeainet on siiani võimalik jälgida vaid läbi selle gravitatsioonilise mõju. Näiteks hoiab selle gravitatsiooniline tõmme koos galaktikaid ja galaktikate parvi. Ühe võimalusena võib tumeaine või vähemalt osa sellest koosneda ürgsetest mustadest aukudest. Käesolev teadustöö kasutas seega NANOGrav eksperimendi tulemusi, et heita valgust tumeaine olemusele ja ülivarajase universumi füüsikale.
Hardi Veermäe on teadur KBFI kõrgete energiate ja arvutusfüüsika laboris. Ville Vaskonen lõpetas samas laboris hiljuti järeldoktorantuuri ning töötab hetkel Barcelona Teaduse ja Tehnoloogia Instituudis. Uurimus valmis EL-i Regionaalarengu fondi toel, mis rahastab tippkeskuse “Tume universum” (2014-2020.4.01.15-0004) tegevust.
Ville Vaskonen, Hardi Veermäe, “Did NANOGrav see a signal from primordial black hole formation?,”
Phys. Rev. Lett. 126, 051303 (2021)
11.06.2020 moodustas KBFI teadusnõukogu arengufondi, mille eesmärgiks on algatada ja edendada KBFI jaoks oluliste teadussuundade ja töögruppide arengut.
Sügisel kinnitati kuueliikmeline arengufondi nõukogu, kuhu hetkel kuuluvad Urmas Nagel, Mario Kadastik, Olesja Bondarenko, Kristjan Kannike, Marju Puurand ja Indrek Reile. Nõukogu ülesandeks on korraldada arengufondi tegevusi ja menetleda taotlusi.
Ideid uurimistöö algatamiseks ja arendamiseks saavad esitada KBFI töötajad kui ka taotlejad väljaspoolt instituuti. Avaldusi arengufondi toetuse eraldamiseks menetletakse jooksvalt.
Lisainfo ja avalduste esitamine: Urmas Nagel, urmas.nagel@kbfi.ee
Vt. veel:
Arengufondi põhikiri
Arengufondi avalduse vorm
Arengufondi nõukogu moodustamise otsus
Septembrist algab projekt MOBTP176, mille eesmärgiks on uurida väikeste moodulreaktorite käitumist kõige raskemate intsidentide ehk reaktori ülekuumenemise ja võimaliku tuumasüdamiku sulamise korral.
Kui varem uuris Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi kõrge energia ja arvutusfüüsika labori (KEAL) koosseisu kuuluv tuumateaduse ja tehnoloogia töörühm seda, kui suur peaks olema väikeste moodulreaktorite (VMRide) ümber kaitsevöönd, siis nüüd uuritakse lisaks ka sellistes jaamades tuumaõnnetuste siseelu.
„Fossiilsetest kütustest energia tootmine on Eestis ja Euroopas hääbumas ning varustuskindluse tagamine vaid ilmast sõltuvate allikatega kätkeb endas tõsiseid väljakutseid. Üheks kliimaeesmärkide saavutamise viisiks energiajulgeolekut riivatama on võtta kasutusele tuumaenergeetika, eelistatavalt väikesed moodulreaktorid, mis aga eeldab vastava kodumaise teadmuse arendamist,“ selgitas uurimisprojekti juht, Rootsi Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis innovatiivsete reaktorite ohutus- ja riskianalüüside vallas doktorikraadi omandanud Marti Jeltsov.
Septembris asub töörühm detailsemalt uurima valitud VMRide käitumist kõige raskemate intsidentide ehk reaktori ülekuumenemise ja võimaliku tuumasüdamiku sulamise korral. „Täpsemalt tahame teada, kuidas toimub sellises olukorras reaktori jahutamine passiivselt ehk vabakonvektsiooni abil“, sõnas Jeltsov.
Tuumareaktorite jahutamist raskete õnnetuste korral on varemgi uuritud, kuid antud projektis teeb KBFI seda Eestis kohapeal ning koostöös reaktorite arendajatega. Senise kogemuse põhjal võib Jeltsovi sõnul suure kindlusega väita, et kasutatud ohutussüsteemid toimivad, kuid juba tehtud analüüse on vaja valideerida ning see on ka heaks võimaluseks anda Eesti noortele kogemus tuumaohutuse valdkonna uurimisel, mida seni Eestis tehtud pole.
Projekti käigus teeb KBFI koostööd partneritega Rootsi ja Soome ülikoolidest ning reaktoriarendajatega Põhja-Ameerikast. Lisaks vastustele reaktoritehnoloogia võimete osas panustab projekt ka Eesti tudengite koolitamisele ja uute koostöövõimaluste loomisele tuumateaduses ja tehnoloogias.
KBFI on Eesti esindaja CERNis ehk Euroopa Tuumauuringute Keskuses.
Uurimistööd finantseerib Euroopa Regionaalarengu Fond Mobilitas Pluss programmi kaudu (projekt MOBTP176)
Lisainfo: marti.jeltsov@kbfi.ee
19.06.2020 allkirjastasid Eesti peaminister Jüri Ratas ja CERNi peadirektor Fabiola Gianotti lepingu millega Eesti astub CERNi liikmeks. Esimeses etapis on Eesti assotsieerunud liikme statuses. Üleminekuperiood täisliikme staatuseni on kuni 5 aastat.
CERNi liikmelisus annab Eestile võimaluse osaleda CERNi juhtkomiteedes, kandideerida CERNi ametikohtadele ning avab ligipääsu CERNi tehnoloogiatele ja tööstushangetele.
Eesti teadlased osalevad mitmetes CERNi eksperimentides, nagu CMS, CLIC, TOTEM, CCC, CLOUD.
Igal aastal toimuvad koolitused CERNis Eesti tudengitele ja kooliõpetajatele.
Vt. lisaks CERNi pressiteadet.
Eesti Biokeemia Seltsi 2020 aasta üliõpilaste teadustööde konkursil võitis ühe kahest peapreemiast KBFI keemilise bioloogia labori magistrant Leenu Reinsalu.
Leenu Reinsalu oli kaasautoriks ajakirjas Cancers ilmunud publikatsioonis: Mitochondrial Respiration in KRAS and BRAF Mutated Colorectal Tumors and Polyps.
Antud töö tulemustest ilmnes, et vähirakkudes soodustab Warburgi efekti enim BRAF mutatsioon, kuid ka KRAS+ kasvajates on glükolüüs olulisel kohal. Samuti näidati tugevalt glükolüütilist fenotüüpi premaliigses faasis soolepolüüpides. Seejuures oli aga kõikides kudedes säilinud ka oksüdatiivne fosforüülimine ning eriti selgelt on see välja kujunenud halva prognoosiga metsiktüüpi kasvajates.
Kokkuvõttes võib öelda, et see töö näitab soolevähi energiametabolismi täiesti uuest aspektist.
Õnnitleme noort teadlast!
Täna sõlmitud koostööleppe põhjal alustatakse KBFI-s uue uurimisteemaga, mis peab selgitama, kui suurt avariiplaneerimisala vajaks Fermi Energia poolt välja valitud väikereaktori tehnoloogiatel põhinev tuumajaam.
Fermi Energia ja KBFI koostööleppe alusel luuakse kõrge energia ja arvutusfüüsika labori (KEAL) koosseisu töörühm, mis hindab nelja reaktoritüübi puhul kiirguse levimise võimalikkust väljapoole reaktorit ning arvutab rahvusvaheliste standardite alusel ka iga reaktoritüübi kohta vajaliku avariiplaneerimisala suuruse.
„Tuumaenergeetika oluline eeldus on ohutus ning avariiplaneerimisala uuringu eesmärk on süvitsi ja arvutuslikult mõista eesti keeles, kuidas 21. sajandi väikereaktorid välistavad kiirguse leviku väljapoole jaama territooriumi,” selgitas Fermi Energia tegevjuht Kalev Kallemets. “Ei ole piisav lähtuda vaid arendajate väidetest, tuleb kontrollida ja veenduda ka rahvusvaheliste regulaatorite ohutusanalüüsides. Vaid ohutu tuumaenergia saab olla kasulik kogu Eestile tagades süsinikneutraalse energiavarustuse iga ilmaga,“ lisas Kallemets
Uuring valmib Eesti ja rahvusvaheliste tippspetsialistide koostöös Eesti tippfüüsiku Martti Raidali juhendamisel ning avaldatakse 2021. aasta jaanuaris. KBFI direktor Urmas Nagel: “arvestades vajadusega arendada Eestis tuumaenergeetika alast kompetentsi on KBFI alustanud kõrge energia füüsika laboris reaktorifüüsika ja tuumaohutuse alast uurimistööd. Leping Fermi Energiaga näitab erasektori usaldust KBFI-s tehatava teadustöö ja füüsikaalase kompetentsi osas. Samuti ettevõtte huvi ja valmidust panustada rahaliselt uute tehnoloogiate arendamisse, mis aitab täita riigi eesmärke energia varustuskindluse tagamisel ja süsinikuheite vähendamisel.”
KBFI on Eesti esindaja CERNis ehk Euroopa Tuumauuringute Keskuses.
Fermi Energia on ettevõte, mis uurib võimalust rajada Eestisse uue põlvkonna väike moodulreaktor-tuumajaam Eesti energia varustuskindluse ja kliimaeesmärkide täitmiseks.
KBFI keskkonnatoksikoloogia labor otsib doktoranti MSCA-ITN projekti “PRORISK”.
Doktorant ei tohi olla Eesti resident.
Kandideerimise tähtaeg on 31.05.2020.
Täiendav info ja tingimused portaalis EURAXESS
https://euraxess.ec.europa.eu/jobs/489675
Euroopa Teadusnõukogu (ERC) tunnustas Eesti füüsikut Girš Blumbergi 2,5 miljoni euro suuruse uurimistoetusega, mille eesmärgiks on rajada Tallinnas KBFI-s unikaalne labor senini mõistatuslike kvantnähtuste uurimiseks ülijuhtivates materjalides.
Algava projekti pealkiri on „How do chiral superconductors break time-reversal symmetry? – Kerr spectroscopy study“ ja see kestab järgnevad 5 aastat.
Ülijuhid on juba praegu üks võtmetehnoloogia näiteks meditsiinis ja kõrge energia füüsikas. Uuritavad kvantnähtused avavad ukse uutele põnevatele rakendustele kvantarvutite, ülitäpsete aatomkellade ja täppisseadmete loomisel.
Juba ligi sada aastat teame, et väga madalatel temperatuuridel muutuvad mõned materjalid ülijuhtideks. Erinevalt tavalisest elektrijuhtmest, kus alati osa elektrivoolust muundub soojuseks, ülijuhis sellist energiakadu pole. Seetõttu saab ülijuhist ehitada näiteks kadudeta elektriliine, kerida võimsaid magneteid, ehitada suure kasuteguriga elektrigeneraatoreid ja -mootoreid ning väga tundlikke aparaate, näiteks kvantarvuteid. Kahjuks töötavad kõik teadaolevad ülijuhid väga madalatel temperatuuridel, tüüpiliselt temperatuuridel alla -190 0C. Mõistame senini ülijuhtivuse mikroskoopilist olemust üsna halvasti, mis on suureks takistuseks paremate ülijuhtide loomisel. Üks võimalus ülijuhte paremini mõista on uurida nendes esinevaid sümmeetriat rikkuvaid nähtusi, näiteks kas ülijuhtide käitumine sõltub füüsikalise aja suunast. Füüsikud teavad, et ajaline sümmeetria on materjalides seotud nende magnetiliste omadustega. KBFI-sse rajatava katseseadme eesmärk ongi uurida neid ülinõrku ja tundlikke magnetilisi nähtusi ülijuhtides. Et seda saab teha vaid väga madalate temperatuuride juures — mõni sajandik kraadi üle absoluutse nulltemperatuuri — tuleb rajada spetsiaalne külmalabor ja luua mitmeid unikaalseid väga tundlikuks mõõtmiseks vajalikke seadmeid.
Girš Blumberg: “Meil on Tallinnas harukordne võimalus uurida ühte tänapäeva kvantfüüsika olulist probleemi, kus ülijuhis iseeneslikult rikutakse aja suuna sümmeetriat. Praegu annavad erinevad katsed vastuolulisi tulemusi ning puudub ka selge teoreetiline arusaam nendest ülijuhtidest. Meie püüame teooriate ja katsetulemuste segaduses selgust tuua uut tüüpi katsetega, kus registreeritakse peegeldunud soojuskiirguse polarisatsioonitasandi pööret. Kavandatud töö avab ülijuhtivuse uurimiseks uue akna.”
KBFI direktor Urmas Nagel: “ERC teadusgrant on suur tunnustus Girš Blumbergi tööle ülijuhtivuse füüsikas. Kindlasti on uurimisprojekti edus oluline roll KBFI pikaajalisel kogemusel erinevate magnetiliste nähtuste uurimisel. Olen väga põnevil — antud uurimisaparaat saab olema maailma mõttes täiesti unikaalne ja võimaldab meil jätkuvalt olla maailma teaduse eesliinil. Loodan väga, et Girši töö tulemusel tekib meil uusi ideid, mis avavad teaduses ja tehnoloogias selliseid suundi, millest praegu ei oska keegi isegi unistada, näiteks uue põhimõtte kvantarvutite ehitamiseks!”
Girš Blumberg veetis koolipõlve Viljandis, misjärel ta lõpetas Tartu Ülikooli 1981. aastal. Samal aastal asus ta tööle KBFI-sse. Ta kaitses oma doktoritööd aastal 1987. Alates aastast 1992. on ta jaganud oma töötamist Ameerika Ühendriikide ja Eesti vahel. Aastast 2008 on ta Rutgersi Ülikooli professor Ühendriikides.
Kontaktid:
Girš Blumberg, girsh.blumberg@kbfi.ee
Urmas Nagel, urmas.nagel@kbfi.ee, +372 5690 1425
Lisalugemist:
https://erc.europa.eu/news/erc-2019-advanced-grants-results
https://en.wikipedia.org/wiki/Girsh_Blumberg
https://www.etis.ee/CV/Girsh_Blumberg/est
https://en.wikipedia.org/wiki/Superconductivity
Neli evalveeritud riiklikku teadusasutust – Tervise Arengu Instituut, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Eesti Keele Instituut ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus – sõlmisid riiklike teadus- ja arendusasutuste koostööleppe.
Lepingu sõlmimine tulenes soovist kaitsta ühiseid huvisid ja seisukohti ning kaasa aidata Eesti teadus-, haridus- ja kultuurielu edendamisele. Selle saavutamiseks moodustasid teadusasutused koostöökogu, mis hakkab kujundama ühiseid seisukohti, tegema teadus- ja hariduspoliitilisi ettepanekuid ning nimetab esindajad teaduspoliitikat kujundavatesse esinduskogudesse. Lisaks soovivad asutused ühiselt arendada ka rahvusvahelist koostööd. Koostöökogu esimene koosolek toimus 4. septembril, mil arutati koostööd ülikoolidega ja jätkusuutlikku teadlaskarjääri mudelit.
Taolised organisatsioonid on arenenud riikides olemas just põhjusel, et ülikooliväliste teadusasutuste koostöö on vajalik eeldus edukaks ja jätkusuutlikuks teadustegevuseks.
Täiendav teave:
Mario Kadastik
tel. 5037434 / mario.kadastik@kbfi.ee
Kolmapäeval, 05.06 kell 12-13 on akadeemilised ametiühingud korraldamas hoiatusstreiki protestiks teaduse rahastuse lubaduste mittetäitmise vastu. Kuigi seda korraldavad AA-d ning ametlikult saavad selles osaleda kõik seotud ülikoolide teadustöötajad on ka meie kollektiivil õigus liituda toetusstreigiga. KBFI toetab seda aktsiooni ning seetõttu on homme kell 12-13 solidaarne kõigi streikijatega.
Kõik teaduse käekäigu üle muret tundvad kodanikud on samal ajal oodatud ka Toompeale Riigikogu ette protestiaktsioonile.
Koostatud on uus KBFI tegevusaruanne, mis annab ülevaate instituudi uurimisprogrammide tegevussuundadest ja peamistest tulemustest perioodil 2017 kuni mai 2019.
Loe edasi: Activity report May 2019.
Tallinna Tehnikaülikooli ja KBFI keskkonnatoksikoloogia labori doktorant Marge Muna kaitseb oma doktoritööd 11. aprillil 2019 algusega kell 13:00 TTÜs ruumis U06A-229 (Ehitajate tee 5, Tallinn).
Doktoritöö pealkiri: “Hazard Evaluation of Metal-Based Nanoparticles and Lanthanides with Freshwater Microcrustaceans” („Metalliliste nanoosakeste ja lantaniidide kahjulikkuse hindamine magevee pisivähkidega”).
Doktoritöö juhendajad on dr Margit Heinlaan (KBFI), dr Irina Blinova (KBFI) ja prof Andres Öpik (TTÜ). Doktoritöö on tehtud KBFI keskkonnatoksikoloogia laboris.
Oponendid: prof Martina Vijver (Leiden University) ja prof Tiina Nõges (Eesti Maaülikool).
Doktoritöö on avaldatud TTÜ raamatukogu digikogus:
https://digi.lib.ttu.ee/i/?11634
Konkursi “Teadus 3 minutiga” viie parima sekka valiti ka Ljudmila Klepinina, kes on Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi bioloogilise keemia laboratooriumi nooremteadur ning doktorant. Ljudmila uurib vähkkasvaja energiametabolismi ja tegi galal ettekande “Vähi tüvirakud kui kasvaja kurja juur”. Oma doktoritöös uuribki Ljudmila kasvaja tüvirakke, täpsemalt seda, kust need rakud saavad energiat ja kuidas nad energiat kasutavad võrreldes tervete keharakkudega.
Vaata ka teisi finaliste: Novaator
Clarivate Analytics andmebaasi 2018. aasta enimtsiteeritud teadlaste raportis on välja toodud üle 6000 mõjukaima teadlase loodus- ja sotsiaalteaduste valdkonnas. Mõjukaimate hulgas on ka kolm KBFI teadlast keskkonnatoksikoloogia laboratooriumist: Anne Kahru, Kaja Kasemets ja Angela Ivask. Anne Kahru on oma valdkonna mõjukaimate hulgas olnud ka varasemate aastate raportite põhjal. Kokku on mõjukaimate hulgas 17 Eesti teadlast, 13 Tartu Ülikoolist, 3 KBFI-st ja 1 Maaülikoolist.
Mõjukuse peamiseks kriteeriumiks on avaldatud publikatsioonide viidatavus Web of Science põhjal.
Vaata ka: Clarivate Analytics
Balti Assamblee rahvusvaheline žürii otsustas teaduspreemiaga tunnustada Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadurit Els Heinsalu tema mitmekülgse ning olulise panuse eest komplekssüsteemide teoorias ja stohhastiliste protsesside alal.
Els Heinsalu on panustanud komplekssüsteemide teoorias ja stohhastiliste protsesside alal mitmetesse intensiivselt arenevatesse teadusprobleemidesse ja -suundadesse. Komplekssüsteemide teooria on suhteliselt uus ja kiirelt arenev valdkond, kus statistilise füüsika ja mittelineaarse dünaamika meetodid leiavad rakenduse ka füüsikast väga kaugetes teadusharudes.
Lisaks probleemidele, mis on olulised füüsikas, keemias, materjaliteaduses ning nanotehnoloogias, uurib Els Heinsalu viimastel aastatel ka teemasid, mis on seotud ökoloogia, majanduse ning keeleteadusega. Ühelt poolt kõnetavad teda kindlasti ühiskonna ning keskkonnaga seotud mittefüüsikalised probleemid, ent teiselt poolt on tema eesmärgiks arendada analüüsimeetodeid ning kvantitatiivseid matemaatilisi mudeleid, mis neid probleeme kirjeldaksid ning võimaldaksid mõista toimuvaid fundamentaalseid protsesse ning prognoosida tulevikku.
Els Heinsalu on teinud teadustööd erinevates Euroopa tipptasemel teadusgruppides. Ta on Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliige ja president, Tartu Ülikooli nõukogu, teaduspoliitika komisjoni ja Eesti Teadusagentuuri ekspertkomisjoni liige. Ta on avaldanud üle 40 teadustöö; tema artikleid iseloomustab lai teemadering ning kõrge tsiteeritavus. Els Heinsalu juhendamisel on kaitstud üks bakalaureuse ning üks magistritöö Tartu Ülikoolis. Lisaks on tema juhendamisel valmimas doktoritööd Tallinna Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis.
Balti Assamblee auhind kirjanduses määrati sel aastal Läti kirjanikule Gundega Repše ja kunstiauhind Leedu baleriinile Jurgita Dronina.
Rohkem infot Balti Assamblee auhindade kohta.
20. juunil kaitses oma doktoritöö KBFI keemilise bioloogia laboratooriumi doktorant Aleksander Klepinin (Biomeditsiini ja biotehnoloogia doktorikooli ning Keemia ja geenitehnoloogia õppekava).
Doktoritöö pealkirjaks oli: “Interplay between Creatine Kinase and Adenylate Kinase Networks in Health and Disease” (“Kreatiinkinaasi ja adenülaatkinaasi energiaülekande võrgustike vaheline koosmõju normis ja patoloogias”). Töö eesmärk oli läbi viia mitokondri fluksoomika analüüs ja selgitada välja, millised muutused AK ja CK energiaülekande võrgustike vastasmõjus toovad kaasa neuroblastoomi, jämesoole- ning rinnavähi tekke.
Juhendajad: juhtivteadur Tuuli Käämbre (KBFI) ja dr Anu Planken (PERH)
Oponendid olid dr Emirhan Nemutlu (Hacettepe Ülikool, Türgi) ja professor Allen Kaasik (Tartu Ülikool, Eesti)
Doktoritöö on avaldatud TTÜ raamatukogu digikogus: https://digi.lib.ttu.ee/i/?9963
19. juunil kell 10.00 toimub TTÜ Loodusteaduste majas auditooriumis SCI-109 (Akadeemia tee 15) Dr. Emirhan Nemutlu loeng “Integrated metabolomics and fluxomics appproaches for personalized medicine”.
Emirhan Nemutlu on Hacettepi Ülikooli Farmaatsiateaduskonna Analüütilise keemia osakonna dotsent.
Täiendav informatsioon Tuuli Käämbrelt: tuuli.kaambre@kbfi.ee
Eesti, Läti ja Leedu ülikoolid lõid esmaspäeval, 28. mail ametlikult Euroopa Tuumauuringute Keskuse (European Center for Nuclear Research, CERN) Baltimaade koostöögrupi (CBG – CERN Baltic Group).
Kaheksa Baltimaade teadus- ja arendusasutuse poolt CERNi peakontoris Genfis allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandum on teaduskeskuse enam kui 60-aastase ajaloo jooksul ainulaadne, kuna varem ei ole CERNi liikmed või liikmekandidaadid moodustanud ühist konsortsiumi CERN-i suunaliste tegevuste koordineerimiseks.
CERNi Baltimaade koostöögruppi kuuluvad Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI), Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ), Tartu Ülikool (TÜ), Riia Tehnikaülikool (RTU), Läti Ülikool (UL), Riia Stradiņši Ülikool (RSU), Kaunase Tehnikaülikool (KTU) ja Vilniuse Ülikool (VU).
Kolmest Balti riigist on Leedu juba CERNi assotsieerunud liige ning Eesti ja Läti on esitanud oma sooviavaldused saada maailma juhtiva tuumauuringute keskuse täisliikmeteks. Liitumisprotsesside edukaks lõpule viimiseks ning seejärel Eesti teadusasutuste ja ettevõtete ettevalmistamisel CERNi T&A- ning tööstushangetes osalemisteks on oluline riiklik koordinatsioon ning huvirühmade omavaheline koostöö.
Koostöögrupi esimees on RTU professor ja CERNi teadustöö assistent Toms Torims, aseesimees KBFI asedirektor Mario Kadastik. „CBG konsortsiumi loomine on signaal nii CERNi juhtkonnale kui Balti regiooni poliitikutele, et regiooni T&A asutused on väga huvitatud koostööst CERNiga. Näeme selles suurt potentsiaali kaasata koostöösse efektiivselt lisaks T&A asutustele ka Balti regiooni tööstust ning suurendada tudengite huvi reaalteaduste vastu. CBG ei ole loodud ainult teaduskoostöö edendamiseks vaid ka innovatsiooni ja tööstussuhete arendamiseks ning ka ühiste poliitiliste huvide eest seismiseks. See panustab kindlasti ka Eesti võimekusse CERNi täisliikmena oma hüvede eest paremini seista“ ütles aseesimees Mario Kadastik.
Järgmine CERNi Baltimaade grupi üldkoosolek kohtumine toimub septembris Tallinnas.
Lisainfo:
Mario Kadastik
KBFI asedirektor
mario.kadastik@kbfi.ee
tel. 5037434
Renno Veinthal,
TTÜ teadusprorektor
tel: 620 2005
e-mail: renno.veinthal@ttu.ee
Kristjan Vassil
Tartu Ülikooli teadusprorektor
737 5610
kristjan.vassil@ut.ee
Konverents MITOEST 2018 tõi Eestisse mitmeid väga tuntud rakkude energiametabolismi eksperte nii Euroopast, Aasiast kui ka USA-st ning Mehhikost. Konverents oli esimene omataoline Eestis ja pühendatud KBFI Bioenergeetika laboratooriumi 25. aastapäevale. Konverentsi avas ning tervitas osalejaid Eesti Teaduste Akadeemia poolt akadeemik Jüri Engelbrecht. Ettekannetes käsitleti põhjalikult bioloogilist tuumamagneresonantsi ning kasvajarakkude bioenergeetikat. Tähelepanuta ei jäänud ka vananemisega seotud muutused mitokondrites ning erinevused meeste ja naiste mitokondriaalses ainevahetuses. Samuti käsitleti vähiravimite karditoksilisust e. südant kahjustavat toimet.
Konverentsi korraldas KBFI bioenergeetika laboratoorium.
Konverentsi info kodulehel.
Lisainfo:
Tuuli Käämbre, KBFI juhtivteadur, bioenergeetika laboratooriumi juhataja
E-post: tuuli.kaambre@kbfi.ee
Tel: +372 6398381
31.01.2018 kaitses TTÜs KBFI bioenergeetika laboratooriumi doktorant Andre Koit doktoritöö teemal “Malignant transformation causes respiratory rearrangements in colorectal and breast cancers ”. Doktoritöös käsitleti vähirakkude bioenergeetika eripärasid, mis on seotud kasvajate erineva agressiivsuse ja ravivastusega. Töös uuriti rinna ja soolevähi patsientide operatsioonijärgset materjali ning võrdluskatsed teostati rakukultuuridel. Eksperimentaalne osa põhineb kaasaegsetel süsteemibioenergeetika, biofüüsika ja biokeemia alastel uurimismeetoditel.
Saadud tulemused näitavad, et rakukultuuridel ja kliinilisel materjalil saadud tulemused võivad olla erinevad ning loovad võimaluse leida potentsiaalseid prognostilisi markereid.
Doktoritöö juhendajateks olid KBFI bioenergeetika labori juhtivteadur dr Tuuli Käämbre ja PERHi onkoloogia-ja hematoloogiakliiniku juhataja dr Vahur Valvere.
Oponeerisid dr Eric Dufour Tampere Ülikooli Biomeditsiinitehnoloogia Instituudist ja dr Maili Jakobson Tartu Ülikooli Bio- ja siirdemeditsiini Instituudist.
Bioenergeetika labori doktorant Ljudmila Õunpuu võitis parima stendiettekande auhinna mainekal mitokondriaalse füsioloogia konverentsil MIP2017.
Ettekande pealkiri oli “The role of dietary fibers in the energy metabolism of human colon cancer cells” (Kiudainete roll soolevähi rakkude energiametabolismis). Auhinna andis välja Mitokondriaalse Füsioloogia Ühing ning selleks on stipendium, mis võimaldab osaleda rakumetabolismi fluoro-respiromeetria suvekoolis 2018 aastal.
KBFI bioenergeetika laboratooriumi initsiatiivil toimus 27. oktoobril 2017 Jäneda mõisas mitokondrite metabolismile ja sellega seotud patoloogiatele pühendatud rahvusvaheline teadusseminar „Mitochondrial Physiology 2017“. Kutsutud esinejateks olid prof Sonata Trumbeckaite Leedu Terviseuuringute ülikooli Biokeemia laborist ja Helsingi Ülikooli Molekulaarse Neuroloogia teadusprogrammi vanemteadur dr Liliya Euro. Esinesid ka teadlased Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja KBFI-st. Seminaril arutati mitokondrite rolli alates mitokondrite genoomist kuni mitokondriaalsete võrgustike funktsioneerimiseni erinevat tüüpi kudedes nagu südamelihas ja pahaloomulised kasvajad. Arutati ka isheemilise kahjustuse tekke ärahoidmist, mitokondrite rolli neuronaalse arengu käigus ning mitokondriaalse metabolismiga seotud mudelarvutusi. Ühistes aruteludes otsiti vastust küsimusele, kuidas parandada koostööd Eesti ja lähinaabrite energiametabolismiga tegelevate gruppide vahel.
KBFI teadur dr Indrek Reile valiti stabiilseid isotoope ja isotooprikastatud ühendeid tootva ettevõtte Cambridge Isotope Laboratories, Inc. välja antava Research Award laureaadiks. Cambridge Isotope Laboratories (www.isotope.com) on üks maailma juhtivaid ettevõtteid antud valdkonnas.
Stipendium on mõeldud uudsete isotoopmärgistusel põhinevate analüütiliste meetodite väljatöötamise toetamiseks. Stipendium aitab täiendavalt dr Reile Eesti Teadusagentuuri Mobilitas Pluss programmi tagasipöörduva teadlase projektis läbi viia vähkkasvaja metabolismi uuringuid ja panustada selle edukale täitmisele.
CHAOS Training School
22.-25. augustil toimus TTÜ-s ja KBFI-s koolitus „1st Training School C-H Activation in Organic Synthesis“. Üritus viidi läbi COST-võrgustiku raames (COST Action CA15106) ja see käsitles rohelist keemiat ning sellega haakuvaid teemasid. KBFI poolt osalesid
koolitajatena Indrek Reile, Jasper Adsmson ja Ivo Heinmaa kes viisid läbi TMR-spektroskoopia kursuse ning Anne Kahru, Mariliis Sihtmäe, Marge Muna ja Villem Aruoja kes tegid teoreetilise ja praktilise sissejuhatuse keskkonnatoksikoloogiasse. Koolitusele tuli 40
doktoranti üle Euroopa, osavõtt oli entusiastlik ja esmane tagasiside positiivne.
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) üldkogu valis organisatsiooni presidendiks Els Heinsalu. ENTA on iseseisev noorteadlastega seotud teemadele keskendunud organisatsioon, mille eesmärgiks on esindada Eesti noorte teadlaste huve, panustada teaduse ja ühiskonna arengusse ning selgitada ja suurendada teaduse rolli ühiskonnas.
Vaata lisaks:
L’Oréali-UNESCO Baltimaade stipendiumiprogrammi „Naised teaduses“ tunnustuse ja stipendiumi pälvis Eestist KBFI kõrge energia ja arvutusfüüsika labori vanemteadur dr Els Heinsalu.
Stipendiumiprogramm on loodud selleks, et tunnustada teadlasi ja soodustada naiste kaasamist teadusse. Autasustatakse naisteadlasi, kelle saavutused edendavad teaduse arengut.
Vaata lisaks:
27.04.2017 kaitses TTÜ-s KBFI bioenergeetika laboratooriumi doktorant Andrus Kaldma doktoritöö “Metabolic remodeling of human colorectal cancer: alterations in energy fluxes”. Töö eesmärk oli iseloomustada jämesoolevähi mitokondrite funktsiooni ja energiavoogude regulatsiooni. Töös analüüsiti kvantitatiivselt rakuhingamist soolevähi patsientide operatsioonijärgses materjalis. Doktoritöö tulemusena selgus, et jämesoolevähis on mitokondrid funktsionaalsed, kuid esineb mitmeid kõrvalekaldeid tervest koest: näiteks toimub mitokondrite süntees ja muutuvad energiatranspordi teed. Need tulemused loovad võimaluse leida potentsiaalseid vähiravi ja diagnostika sihtmärke.
Doktoritöö juhendajateks olid KBFI bioenergeetika labori vanemteadur Tuuli Käämbre ja teadur Natalja Timohhina.
Oponeerisid akad. prof. Vilmae Borutaite Leedu Terviseteaduste Ülikooli Neuroteaduste Instituudist ja dots. Kalju Paju Tartu Ülikooli Bio- ja siirdemeditsiini Instituudist.
Novaator kajastab valdkonna tippajakirja “Physical Review Letters” aprillinumbris ilmunud KBFI ja TÜ teadlaste artiklit universumi inflatsiooni mudelitest.
Loe edasi siit.
KBFI teadusnõukogu valis 15.02.2017 toimunud istungil keemilise füüsika laboratooriumi juhatajaks Dan Hüvoneni.
Vabariigi Presidendi tunnustuse ja teenetemärgi pälvib sel aastal ka KBFI juhtivteadur ja keskkonnatoksikoloogia laboratooriumi juhataja dr Anne Kahru. Teenetemärk on tänuks inimestele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti paremaks.
Vt ka: president.ee
Detsembris tehti teatavaks Prantsuse-Eesti teadus- ja tehnoloogiaalase koostööprogrammi „G.F. PARROT“ 8. taotlusvooru tulemused (vt http://www.etag.ee/29118/). Esitatud taotluste hulgas osutus edukaks ka KBFI vanemteaduri Marco Patriarca projekt “Modeling Language & Dialects with Complexity Theory”, välispartneriks on professor Jean Léo Léonard ja Paris-Sorbonne Université. Jaanuaris sõlmiti SA Eesti Teadusagentuuri ja Marco Patriarca vahel reisigrandi kasutamise leping ning grandi raames toimus juba ka esimene külastus -KBFIs viibis Flore Picard.
4. jaanuaril 2017 toimus Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) asutamiskoosolek. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist kuulub ENTA 29 asutajaliikme hulka KBFI kõrge energia ja arvutusfüüsika laboratooriumi vanemteadur Els Heinsalu. Koosolekul arutati Eesti noorteadlasi ühendava organisatsiooni asutamise eesmärke toimimise peamisi printsiipe.
Rohkem infot ENTA kohta Eesti Teaduste Akadeemia erilehes Novaatoris.
Vt. ka Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere arvamusartiklit Postimehes.
KBFIs on välja töötatud meetod põlevkivituha granuleerimiseks Eesti rannikuvees leiduva põisadruga. Vetikatega granuleeritud tuhk on suurepärane meliorant. See on keskkonnaohutu, ei tolma ja laguneb aja jooksul, parandab mulla struktuuri ja miklofloorat ning annab taimede kasvuks vajalikke elemente.
Teaduslugu Novaatoris kajastab põlevkivituha kasutusvõimalusi lähemalt.
Kolme minuti loengute konkursil 2016 osalenud KBFI keskkonnatoksikoloogia labori nooremteadur, TTÜ keemia ja geenitehnoloogia viimase aasta doktorant Katre Juganson valiti konkursi üle-eestilises finaalis 17 osaleja seast konkursi kuue laureaadi hulka.
Katre Juganson käsitles oma loengus sünteetiliste nanoosakeste võimalikke keskkonnaohte. Tema doktoritöö juhendajad on California Ülikooli (Santa Barbara) teadur Monika Mortimer ja KBFI vanemteadur Angela Ivask.
Loeng on järelvaadatav ERR Novaatoris.
Rohkem infot konkursist: www.akadeemia.ee
KBFI noorte teadlaste dr Liis Seinbergi ja dr Jasper Adamsoni uurimistööd tutvustav lugu teadusuudiste portaalis Novaator.
Dr Liis Seinberg koos Jaapani kolleegide prof Shinpei Yamamoto ja prof Hiroshi Kageyamaga pälvisid Jaapani JSPM seltsi (Japan Society of Powder and Powder Metallurgy) teaduspreemia kõrgetasemelise teadustöö eest.
Teaduspreemiaga tunnustati Liis Seinbergi ja tema juhendajaid prof Shinpei Yamamotot (Institute for Integrated Cell-Material Sciences, Kyoto University) ja prof Hiroshi Kageyamat (Kyoto University) Jaapanis Kyoto Ülikoolis läbi viidud doktoritöö “Low temperature Synthesis and Properties of Ferromagnetic-Metal Nanomaterials and Square-Planar Coordinated Iron Oxides” raames publitseeritud viie kõrgetasemelise publikatsiooni eest, mis esindavad olulisi teadussaavutusi valdkonnas.
Preemia anti üle 24. mail 2016 Jaapanis.
KBFI bioenergeetika labori uurimistöö keskendub kasvajarakkude energiatarbimise uurimisele ja uute diagnostiliste meetodite väljatöötamisele vähiravi tõhustamiseks.
Lähemalt ERR Novaator portaalis.
15.05.2016 Kuku raadio teadussaate Kukkuv õun külaliseks oli KBFI asedirektor Mario Kadastik, kellega saatejuht vestles instituudi elu ja olu teemadel. Saade on järelkuulatav siit.
KBFI Keskkonnatoksikoloogia labori juhataja, Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor Anne Kahru rääkis ERRi teadussaate “Labor” teadlase kommentaaris headest ja halbadest mürkidest nuti-eestlase pilgu läbi.
Saade läks eetrisse 1. mail 2016.
Saadet saab järelkuulata siit.
03.04.2016 Kuku raadio teadussaate Kukkuv õun külalised olid KBFI juhtivteadurid Urmas Nagel ja Toomas Rõõm. Juttu tehti terahertsspektroskoopiast ning sellest, kuidas ja miks uuritakse multiferroide ja endoheedrilisi fullereeene.
Saade on järelkuulatav siit:
http://media.kuku.ee/kukkuvoun/kukkuvoun20160403.mp3
2016. aasta riiklik preemia täppisteaduste alal määrati KBFI juhtivteaduritele Urmas Nagelile ja Toomas Rõõmule teadustööde tsükli “Terahertskiirguse vastasmõju materjalidega” eest.
Urmas Nagel ja Toomas Rõõm on rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased teraherts- ja infrapunaspektroskoopia alal. Oma teadustöös uurisid nad elektrilisi ja magnetilisi protsesse raskete fermionidega metallides, multiferroidides ning fullereenide sisse lõksustatud väikeste molekulide kvant-käitumist, kasutades terahertsspektroskoopiat ning ülitugevaid magnetvälju. Avaldatud teadustööde eksperimentaalsed tulemused ja analüüs on avardanud üldist arusaamist aine käitumisest ja valguse vastasmõjust sellega nii fundamentaalteaduslikus mõttes kui ka potentsiaalsetes rakendustes, mis kasutavad THz kiirguse ja multiferroidide magnetismi vahelist vastasmõju uute funktsionaalsete materjalide loomiseks.
Uuringute tulemusi avaldati valdkonna kõige mõjukamates ajakirjades nagu Nature Physics, Nature Communications, Physical Review
Letters ja PNAS.
KBFI juhtivteadur ja keskkonnatoksikoloogia labori juhataja, dr Anne Kahru, valiti Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professoriks järgnevaks kolmeks aastaks.
Teadlaste öö festival on teadust populariseerivate ettevõtmiste sari, mille tipphetk on reedel, 25. septembril aset leidev üleeuroopaline teadlaste öö. Teadlaste öö festival kestab 20.-25. septembrini ja hõlmab üle neljasaja põneva teadussündmuse nii Tallinnas, Tartus kui üle Eesti.
KBFI osaleb teadlaste öö sündmustes reedel, 25. septembril kell 18:00 toimuva avatud labori ringkäiguga. Tutvustame laboreid ja põnevamaid uurimismeetodeid. Teeme lihtsamaid eksperimente ja näitlikustame asja sisu tuuma magnetresonants spektroskoopia, toksikoloogia ja raku bioenergeetika valdkondades. Laborituur kestab orionteeruvalt 1,5 h.
Lisainfo: Kristian Sülluste, kristian.sulluste@kbfi.ee, tel. 53452599
Vaata ka: Teadlaste Öö Festival
