Lõppenud projektid

Professionaalsed keskkonna keemilise riski hindajad – PRORISK, 1.04.2020−31.03.2024.

EC Horizon 2020, H2020-MSCA-ITN-2019-859891

Projekti juht KBFIs: Dr. A. Kahru
KBFI põhitäitjad: Dr. V. Aruoja, Dr. M. Heinlaan, Dr. I. Blinova
Kasusaajad: Masaryk University (Tšehhi), Stichting VU (Holland), Norwegian Institute for Water Research (Norra), University of Girona (Hispaania), Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (Eesti), Spanish National Research Council – Center for Advanced Studies of Blanes (Hispaania), Aarhus University (Taani), Sheffield University (Suurbritannia), Technical University of Denmark (Taani), Consulteco s.r.o. (Tšehhi), Environmental Institute s.r.o. (Slovakkia)

Projekti PRORISK visioon on luua uudne platvorm alustavate teadlaste koolitamiseks keskkonnariski hindamise (KRH) valdkonnas. KRH muutub tänapäeval kiiresti, liikudes lihtsustatud kirjeldavatelt laboratoorsetelt testidelt järjest enam mehhanismipõhiste, ökoloogiliste ja sotsiaalmajanduslike protsessidega seotud teabe kaasamisele. See toob murrangu riskihindamises, muutes selle üha põhjalikumaks ja realistlikumaks, võttes arvesse ka muid moduleerivaid mõjusid, nagu mittekeemilised stressorid või globaalsete muutuste mõju. PRORISKi alustavad teadlased omandavad oskusi, et tegelda selle muutusega riskihindamise paradigmas. Nad töötavad tulevaste ekspertidena ökosüsteemide ja tervise säästva kaitse põhikontseptioonidega – s.o. kahjuliku toime radade (Adverse Outcome Pathway) ja ökosüsteemi teenustega. PRORISKi noored teadlased arendavad ja integreerivad mehhanistlikke arusaamu keemiliste ja bioloogiliste vastasmõjude ning ökosüsteemide toimimisega. Nad suudavad hakkama saada üha keerukamate andmetega. Samuti on nad võimelised kriitiliselt hindama riskihinnagute usaldusväärsust ja keskkonnakahjustuste sotsiaal-majanduslikke kulusid. PRORISK võimaldab alustavatel teadlastel arendada kriitilist võimet sünteesida protsesse erinevatel bioloogilise mitmekesisuse tasemetel, kasutades erinevaid mehhanistlikke, ökosüsteemi- ja sotsiaalmajanduslikke kontseptsioone. See annab neile võimekuse kujundada tulevasi regulatiivseid missioone, mis kaitsevad ökosüsteemide teenuseid ja seega tagavad ökosüsteemi teenuste jätkusuutlikkuse ja heaolu ka pärast käesolevat projekti.


Functional Glyconanomaterials for the Development of Diagnostics and Targeted Therapeutic Probes (GLYCONanoPROBES), 2019-2023.

COST CA18132

Juhtkomitee liige: Dr. K. Kasemets

Rohkem infot COST-ist.


Antibiootikumidega saastatud vee puhastamine uudsete magnetiliste nanomaterjalidega (ANTIBIO), 1.01.2022 – 31.12. 2023.

Kogurahastus CNR’ilt: 189 332 Eur. KBFI rahastus: 40 800 Eur.

Koordinaator: Dr. Giuliana Impellizzeri (IMM-CNR, Catania, Italy)
KBFI poolsed põhitäitjad: Anne Kahru (KBFI PI), Irina Blinova, Villem Aruoja, Mariliis Sihtmäe

Projektis sünteesitakse uudsed anorgaanilised (TiO2, ZnO) ja orgaanilised polümeerid antibiootikumidega saastatud vee puhastamiseks. Fe3O4 lisamine materjalidele võimaldab neid peale magnetiga eemaldamist korduvkasutada ja materjalidele seondatud antibiootikumide lagundamine aktiveeritakse nähtava valgusega. Mudelantibiootikumid: Amoksitsilliin, tsiprofloksatsiin ja asitromütsiin. Sünteesitud materjalide keskkonnaohutust hinnatakse KBFI Keskkonnatoksikoloogia Laboris, kasutades OECD/ISO teste bakteritega Vibrio fischeri, vesikirpudega Daphnia magna ja vetikatega Raphidocelis subcapitata.


UV-kiirguse toimel mikroplastist vette leostuvate ainete ohtlikkus veeorganismide (UV-PLASTOX), 2020-2022.

Mobilitas Pluss järeldoktoritoetus, projekt MOBJD509

Juht: Dr. A. Khosrovyan

Mikroplasti (<5 mm ) ohtlikkust keskkonnale teadvustatkse üha enam ning peamiselt veesaastuse võtmes. Samas on hoiatavalt vähe teada UV-kiirguse toimel ‘tavaplasti’ ja bioplasti osakestest vette leostuvate ainete ohtlikkusest veekogude planktilistele ja setteorganismidele. Eriti napib andmeid pikaajaliste ökotoksikoloogiliste mõjude kohta ja nanoplasti osas andmed praktiliselt puuduvad. Antud projektis (i) kohandatakse EU JP Oceans projektis WEATHER MIC välja töötatud laboratoorset seadet UV-kiirguse mõjul pisiplastist vette leostuvate ainete ohtlikkuse uurimiseks KBFI KTL tingimustes; (ii) võrreldakse ‘tava’- ja biolaguneva plasti osakeste leostuskäitumist sh. toksikantide eraldumist; (iii) saadakse uut teavet eritüübiliste ja -suurusega pisiplasti ohtlikkusest mere- ja magevee loomhõljumile ja bakteritele; (iv) otsitakse seoseid plasti koostise, leostuvate ainete ja leotiste ökotoksikoloogilisuse vahel.


Erineva toimemehhanismiga keskkonnamürkide mõju vetikakooslustele, 2019-2022.

Stardigrant PSG311

Juht: Dr. V. Aruoja

Kemikaalide riski hindamine põhineb toksilisuse testidel mis viiakse läbi sünteetilises katsekeskonnas kasutades korraga üht liiki. Sellised katsed on kemikaalide võrdlemiseks kasulikud, kuid neist saadud tulemusi ei ole lihtne üle kanda loodusesse, kus on korraga palju liike ja muid lisanduvaid faktoreid. Veekeskkonda käsitlevate toksilisuse testide ennustusjõudu saab suurendada, kasutades looduslikku vett ja liikide kooslusi. Selline lähenemine on tavaline ökoloogias mis käsitleb liigirikkust, funktsionaalset mitmekesisust ning koosluste vastupanuvõimet välisele survele. Käesolev projekt ühendab need kaks valdkonda, võimaldades realistlikumat lähenemist keskkonnamõjudele mis lähtuvad kolme erineva toimemehhanismiga saasteainete rühma esindajatest: orgaanilised kemikaalid, pestitsiidid ja nanoosakesed.


Uudsed antibakteriaalsed nanoosakesed ja nende rakendamine haavasidemetes: kontseptsiooni tõestamine, 1.01.2021-31.12.2022.

KBFI arengufondi grant

Projektijuht: Dr. O. Bondarenko
KBFI põhitäitjad: Dr. A.-L. Kubo, G. Vasiliev, M.D.

Hõbedal (Ag) põhinevaid nanoosakesi tuntakse aastast 1911 ning need on seni pretsedenditult efektiivseim ja kasutatavaim nanoosakestel põhinev lahendus erinevates antibakteriaalsetes toodetes nagu näiteks antibakteriaalsed kateetrid, haavasidemed, õhu- ja veelfiltrid. Meie teadusrühm on aastast 2008 uurinud Ag nanoosakeste antimikroobseid omadusi ja molekulaarseid toimemehhanisme. Aastal 2019 töötasime välja tehnoloogiat Ag nanoosakeste antimikroobse toime võimendamiseks. Käesoleva projekti raames on plaanis uurida selle tehnoloogia efektiivust erinevate bakterite vastu ning luua uudseid antimikroobseid haavaravi tooteid. Kuigi sellised antibakteriaalsed tooted võivad olla väga erinevad, otsustasime keskenduda kontseptsiooni tõestamiseks antibakteriaalsetele haavasidemetele, kuna haavasideme puhul on olemas kindel meditsiiniline problem (infitseeritud haavad) ja lahendamata küsimus (bakteriinfektsioon viib amputatsioonini 14 – 24%-l juhtudest, kuna olemasolevad hõbedal põhinevad haavasidemed ei ole piisavalt efektiivsed). Projekti tulemuseni saadakse uusi teadmisi Ag toimemehhanismidest bakteritele ja luuakse uudse toote prototüüp – senistest tõhusam bakterivastane haavaside.


Uudsed nanoosakestel põhinevad filtermaterjalid ja näomaskid SARS-CoV-2 inaktiveerimiseks, 1.10.2020−31.12.2021.

SARS-CoV-2 viirusega seonduvate probleemide lahendamise sihtgrant (COVSG16)

Projektijuht: Dr. O. Bondarenko

Viimased andmed on näidanud, et SARS-CoV-2 levik aerosoolina õhu kaudu on algselt arvatust palju efektiivsem. Meditisiinilised maskid kaitsevad SARS vastu maksimaalselt 80% ning ei sisalda viirusvastaseid aineid. Käesoleva projekti eesmärk on välja töötada uudsed viirusvastaste nanoosakestega filtermaterjalid ning toota nende baasil senistest efektiivsemad näomaskid. Projekti käigus 1) testitakse rida antiseptilisi nanoosakesi ja valitakse need, mis on SARS-CoV-2 vastu kõige efektiivsemad; 2) valmistatakse uudne nanoosakestega viirusvastane filtermaterjal ning toodetakse sellest tööstuslikult näomaske. Projekti on kaasatud 3 teadusasutust (KBFI, TÜ, TalTech) ja ettevõte Esfil Tehno. KBFI valib ja iseloomustab nanoosakesi, TalTech valmistab nanoosakestega filtermaterjale, Esfil Tehno toodab filtermaterjalist näomakse ning TÜ testib materjalide viirusvastaseid omadusi. Projekti põhitulemuseks on uudsed efektiivsemad pikendatud kasutuseaga kohaliku ettevõtte poolt toodetud näomaskid.


Nanomaterjalide tehnoloogiate ja uuringute keskus (NAMUR+), 2017-2021.

2014-2020.4.01.16-0123

Projekti juht: Tartu Ülikool (Dr. V. Kisand), partnerid: TTÜ (Dr. M. Kauk-Kuusik) ja KBFI (Dr. A. Kahru),
KBFI põhitäitjad: Dr. A. Ivask, Dr. K. Kasemets, Dr. I. Blinova

Projekti NAMUR+ keskne eesmärk on arendada välja Eesti teadustaristute teekaardi objekt – tipptasemel infrastruktuur nanomaterjalide valmistamiseks, uurimiseks ja rakendamiseks ning koondada nii projekti partnerite poolt kasutatav kui ka hangitav ja täiendatav kõrgtehnoloogiline nanomaterjalide uurimisaparatuur atraktiivseks kombineeritud nanomaterjalide ja nanoohutuse alaseks tõmbekeskuseks. Selline keskus põhineks TÜ, KBFI ja TTÜ materjalide, kõrgefektiivse energeetika ja nanoturvalisuse teadusgruppide kompetentsil, oleks atraktiivne nende partneritele (ka erasektorile) ja võimaldaks pakkuda teenustena maailma tipptasemel nanotehnoloogilisi ja nanoohutuse alaseid uuringuid.


Tehnoloogia-kriitiliste elementide tööstusliku kasutamise potentsiaalsed ökotoksikoloogilised mõjud, 1.01.2020−31.12.2020.

Personaalse uurimistoetuse rühmagrant, PRG684

Juht: Dr. I. Blinova

Progress on alati seotud uute materjalide avastamise ja rakendustega, ent tuleb õigeaegselt ette näha uute materjalide tootmise ja kasutamisega seotud keskkonnariske, vältimaks võimalikke ulatuslikke ökoloogilisi ja sotsiaalseid probleeme. Tehnoloogia-kriitilised elemendid (TKE), sh lantaniidid, on üliolulised paljudes kõrgtehnoloogiates ja nende asendamine teiste elementidega on nende ainulaadsete omaduste tõttu väga keeruline või võimatu. TKE kuuluvad ka nn uute (ingl. k. emerging) saasteainete hulka, sest tehnoloogia areng on viinud TKE kogunemisele mullas ja vees. Seetõttu on TKE ohutusteave äärmiselt vajalik. Paraku on puudus teabest nii TKE käitumisest keskkonnas kui ka nende võimalikust kahjulikust mõjust ökosüsteemidele. Antud projekti peaeesmärk: luua keskkonnatoksikoloogia-alast teavet TKE kõrgenenud kontsentratsioonide võimalikest tagajärgedest ökosüsteemidele. Projektis keskendutakse lantaniididele, kuna kõigi TK käsitlemine ühe projekti raames pole võimalik.


Uudsed mikroobidevastased pinnakatted, 1.01.2020−31.12.2020

Arendusgrant, EAG20

Vastutav täitja: Dr. Vambola Kisand (Tartu Ülikool)
KBFI põhitäitja: Dr. A. Ivask

Projekti eesmärgiks on edasi arendada ZnO/Ag nanokomposiitsetel osakestel põhinevat uudset antimikroobsete pinnakatete tehnoloogiat. Esmajoones on pinnakatteid kavas rakendada nii haiglates kui avalikes ruumides sagedasti puudutatavatel pindadel, mis on aeg-ajalt eksponeeritud kas UV-A või päikesekiirgusele. Võrreldes turul olevate toodetega on käesoleva lahenduse eelis selle kolm üheaegselt toimivat antimikroobset funktsionaalsust: tsingi ioonid, hõbeda ioonid ning reaktiivsed hapnikuradikaalid. Lisaks lagundavad arendatavad katted fotokatalüütiliselt ka surnud mikroobidest tekkivaid orgaanilisi jääke. Käesoleva projekti käigus testitakse ZnO/Ag nanoosakeste pinnakattesse kinnitamise metoodikat ja kontrollitakse pinnakatte vastupidavust ning mikroobidevastast efektiivsust. Vastavalt meie eelnevale kogemusele on Eesti ettevõtete seas huvi selliste pinnakatete suhtes olemas, ent senimaani on koostöö jäänud liiga madala tehnoloogilise valmiduse taseme taha.


Mesilaste hukkumise vähendamise võimalused, 2019-2021.

RITA1/02-10-09

Juhtpartner: Eesti Maaülikool (Dr. M. Mänd, Dr. A. Viltrop); partnerid: TÜ (Dr. V. Sõber) ja KBFI (Dr. A. Kahru)
KBFI põhitäitja: Dr. I. Blinova, Dr.  A. Lukjanova, Dr. M. Sihtmäe

Tolmeldajad on eluliselt tähtsad nii looduslike kui põllumajanduslike ökosüsteemide jaoks, kuid nende populatsioonide arvukus ja liigirikkus on kahanemas. Vähenemise põhjuseid on palju ja neid ei toimi ükshaaval, vaid kombinatsioonis teistega. Igas piirkonnas domineerib just sellele omane faktorite kompleks, mistõttu on tõhusate kaitsemeetmete loomiseks oluline regioonipõhine lähenemine. Projektiga ’Mesilaste hukkumise vähendamise võimalused’ plaanitakse luua soovituste pakett, mis aitaks tagada mesilastele sobiliku elukeskkonna ja eluvõimelise mesinduse. Uute teadmiste abil saab leida just Eestile sobivad kaitse- ja majandamise
meetmed. Projekti käigus luuakse koostöövõrgustik, kellega ühiselt analüüsitakse mesilaste elukeskkonnas toimuvaid muutusi maastiku tasemel, ning mõjureid nii veterinaarsest kui ka ökotoksikoloogilisest aspektist. Lõpptulemina koostatakse aruanded, mille põhjal saaks leida ja rakendada mesilaste hukkumist vähendavaid meetmeid.


Nanoosakeste interaktsioonid makrofaagidega ja nanoohutus, 2016-2021.

Personaalne uurimistoetus, PUT1015

Juht: Dr. O. Bondarenko

Nanoosakestel (NO) on rida unikaalseid omadusi, mis loovad võimalusi uuteks läbimurreteks biomeditsiinis. NO lokaalse ja eriti süsteemse manustamise tulemusena jõuavad NO vereringesse, kus puutuvad kokku immuunrakkudega. Inimese makrofaagid on fagotsüteerivad immuunrakud, mis on spetsialiseerunud osakeste neutraliseerimisele ning on seega eriti vastuvõtlikud NO võimalikule ohtlikkusele. Käesoleva projekti põhieesmärgiks on leida seoseid meditsiiniliselt perspektiivsete NO füüsikalis-keemiliste omaduste (keemiline koostis, suurus, pinnakate) ja bioloogiliste mõjude vahel inimeste makrofaagides, keskendudes in vitro immuunvastusele ja toksilisuse mehhanismidele. Uuringuteks valiti Fe, Ag ja CuO NO ja nende uudsed modifikatsioonid, eesmärgiga leida uusi funktsionaalselt toimivaid ent makrofaagidele ohutuid NO. Projekti tulemusena anname seni puuduvat teavet eritüübiliste NO struktuurist tulenevast toimest immuunrakkudele, võimaldamaks ohutumate biomeditsiiniliste NO disaini.


Mikroplastiku kahjulike mõjude hindamine mere- ja magevee zooplanktonile, 2017-2021.

Personaalne uurimistoetus, PUT1512

Juht: Dr. M. Heinlaan

Mikroplastiku (MP) (≤ 5 mm plastiku osakesed) reostus veekogudes kasvab, ent selle kohta saadaolev teave ja teaduslik tõestusmaterjal reostuse võimalike tagajärgede kohta pole piisav valimaks kõige efektiivsemaid abinõusid probleemi leevendamiseks. Antud projekti põhieesmärk on MP ohtlikkuse hindamine mere- ja magevee loomhõljumile – veekeskkonna toiduvõrgustike baasorganismidele. Analüüsitavateks polümeerideks oleme valinud kõige levinumate (nii tootmise kui saaste poolest) väikese tihedusega plastikute eritüübilised osakesed. Erilist tähelepanu oma uuringus pöörame i) MP osakeste omaduste seostamisele nende poolt tekitatud bioloogiliste mõjudega; ii) sub-letaalsetele mõjudele, mis võivad viidata veeorganismide populatsioonide dünaamika võimalikule häirumisele pikas perspektiivis ja iii) MP rollile saasteainete kandjana. Projekti tulemusena antakse uudset teadusteavet ja –andmeid regulatoorseteks ja teaduslikeks rakendusteks ja MP reostuse paremaks mõistmiseks.


European Network of Vaccine Adjuvants, 2017-2021.

COST CA16231

Juhtkomitee liige: Dr. O. Bondarenko

Rohkem infot COST-ist.


Anti-Microbial Coating Innovations to prevent infectious diseases (AMICI), 2016-2020.

COST CA15114

Juhtkomitee liikmed: Dr. A. Kahru, Dr. K. Kasemets

Rohkem infot COST-ist.


Nanoökotoksikoloogia ja sidusuuringud (ToxBe), 2014-2019.

Institutsionaalne uurimistoetus, IUT23-5

Juht: Dr. A. Kahru

Ühiskonna ootused nanotehnoloogiatele on suured, ent sünteetiliste nanoosakeste (NO) võimalike kahjulike keskkonna- ja tervisemõjude uurimine on alles algusjärgus. Antud uurimisteema (ToxBe) analüüsib kriitiliselt olemasolevat ja loob uut ohutusteavet, keskendudes NO keskkonnamõjudele. Esmalt koostatakse NO füüsikalis-keemilisi ja (öko)toksikoloogilisi andmeid koondav andmebaas, mis võimaldab sh analüüsi NO toksilisust põhjustavate omaduste tuvastamiseks ja QSAR mudelite loomiseks. Et täita olulisi lünki NO ohutusteabes ja luua QSAR sisendandmeid, tehakse (öko)toksilisuse teste. Toksiliste NO toimemehhanismide (lahustuvus, oksüdatiivne stress, mõju biomembraanidele ja -molekulidele) tuvastamiseks töötatakse välja kiireid ja odavaid bioteste. Uuringute keskkonnarelevantsuse suurendamiseks kasutatakse paralleelselt standardmeetoditele ka looduskohasemaid testtingimusi, looduslikke mikroobitüvesid ja koostatakse eri troofilistel tasemetel olevatest organismidest lihtsad toiduahelad.


Network on technology-critical elements – from environmental processes to human health threats (NOTICE), 2015-2019.

COST TD1407

Juhtkomitee liige: Dr. A. Kahru, asendusliige: Dr. I. Blinova

Rohkem infot projekti kodulehelt ja COST-ist.


In vitro toksikoloogilisete meetodite arendamine uute antimikroobsete nanomaterjalide eesmärgipäraseks disainiks, 2015-2018.

Personaalne uurimistoetus, PUT748

Juht: Dr. A. Ivask

Nanosuuruses (1-100 nm) materjalide kasutamisele pannakse suuri lootusi erinevates tööstusharudes. Üheks nanoosakeste olulistest kasutusaladest on antimikroobsed ravimid ja pinnad. Umbes kolmandikus nanoosakesi sisaldavates tarbekaupades, näiteks tekstiilides, hügieenitarvetes, kattematerjalides, on nanoosakesi kasutatud nimelt soovimatute mikroobide leviku takistamiseks. Käesoleva projekti peamiseks eesmärgiks on välja töötada kogum in vitro toksikoloogilisi meetodeid, mis aitaks kaasa antimikroobsete, ent samal ajal tarbijale võimalikult ohutute, materjalide eesmärgipärasele väljatöötamisele. Peamiselt keskendutakse antimikroobsete omadustega hõbeda, vase, titaandioksiidi ja tsingi nanoosakeste modifitseerimisele ja tehtud muudatuse biomõjude hindamisele. Väljatöötatud materjale planeeritakse hiljem kasutada antimikroobsete lisadena pinnakatetes ja teistes maatriksites, samuti hügieenitarvetes.


Välisõhu esmatähtsuseta saasteainete piirnormide uue kontseptsiooni välja töötamine, 2016-2017.

Keskkonnaministeeriumi tellitud ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projekt

Põhitäitja: Dr. M. Sihtmäe

Kehtivas õigussüsteemis on välisõhu saasteainete piirnormid reguleeritud kahe süsteemiga – EL nn 13 esmatähtsa aine piirnormiga ning riigisiseste nn mitte esmatähtsate ainete piirnormidega 78 saasteainele ja nende rühmale. Töö käigus analüüsitakse 78 mitte esmatähtsa saasteaine ja nende rühma keskkonnaohtlikkuse ja terviseohtlikkuse andmeid, hinnatakse reaalsete saasteainete heitkoguseid ja nendest tingitud reaalset ohtu, töötatakse läbi erinevate riikide ja WHO andmed ning esitatakse ettepanekud uue piirnormide süsteemi loomiseks ja piirnormide uute asjakohaste väärtuste kohta Eesti tingimustes olulistele saasteainetele.

Rohkem infot Keskkonnaministeeriumi lehelt.


The transfer of engineered nanomaterials from wastewater treatment & stormwater to rivers (ENTER), 2013-2017.

COST ES1205

Juhtkomitee liikmed: Dr. I. Blinova ja Dr. K. Kasemets, asendusliige: Dr. A. Kahru

Rohkem infot projekti kodulehelt ja COST-ist.


Nanosuuruses Ag, Au ja CuO soovimatud mõjud osakestest toituvatele vähilistele: integreeritud uuring, 2012-2017.

ETF grant nr. 9347

Juht: Dr. M. Heinlaan

Mitmekihiliste süsiniknanotorude keskkonnamõjude uurimine mikroobses toiduahelas, 2014-2016.

Järeldoktoritoetus, PUTJD16

Juht: Dr. M. Mortimer

Modelling Nanomaterial Toxicity (MODENA), 2012-2016.

COST TD1204

Juhtkomitee liige: Dr. A. Kahru, asendusliikmed: Dr. M. Heinlaan ja Dr. V. Aruoja

Rohkem infot projekti kodulehelt ja COST-ist.


Euroopa komisjoni 7. raamprogrammi projekt MODERN, 2013-2015.

MODeling the EnviRonmental and human health effects of Nanomaterials / Nanomaterjalide keskkonna- ja terviseohtude modelleerimine

Call: FP7-NMP-2012-SMALL-6; NMP.2012.1.3-2: Modeling toxicity behavior of engineered nanoparticles (grant agreement No 309314)

Koostööprojekt 7 partneriga. Koordinaator: Dr. Francesc Giralt (URV, Hispaania). KBFI Juht: Dr. A. Kahru

modern_header

FP7 lipp ja logo

MODERN’i peamisteks eesmärkideks on luua uued arvutuslikud mudelid, millega oleks võimalik siduda nanoosakeste toksilisus nendele omaste molekulaarsete ja füüsikalis-keemiliste omadustega keskkonnas leiduvate koguste juures ning rakendada loomult ohutute (safe-by-design) nanoosakeste sünteesistrateegiaid. Peaeesmärk on jagatud kolmeks alaeesmärgiks: (i) rakendada arvutuslikke mudeleid, et kirjeldada nanoosakeste struktuurseid ja füüsikaliskeemisi omadusi, mis viiksid QNAR (kvantitatiivne nanostruktuur-aktiivsus sõltuvus) mudeliteni ja ohutute nanoosakeste sünteesistrateegiateni; (ii) arendada nanoosakeste bioloogilist aktiivsust keskkonnas ja inimkehas käsitlevaid in silico mudeleid (QNAR); ja (iii) rajada nanoosakeste struktuursetel sarnasustel ja nende toksikoloogiliste profiilide analüüsil põhinev nanoosakeste kategoriseerimise ja ohuhindamise protokoll.


Euroopa komisjoni 7. raamprogrammi projekt  NANOVALID, 2011-2015.

Development of reference methods for hazard identification, risk assessment and LCA of engineered nanomaterials / Sünteetilistest nanomaterjalidest lähtuvate ohtude tuvastamiseks, riski- ja elutsükli hindamiseks referentsmeetodite arendamine

Call: NMP.2010.1.3-1; Reference methods for managing the risk of engineered nanoparticles (grant agreement No 263147)

FP7 suuremõõtmeline koostööprojekt 35 partneriga. Koordinaator: Dr. Rudolf Reuther (NordMiljö, Rootsi). KBFI Juht: Dr. A. Kahru

NanoValid_logo200

FP7 lipp ja logo

Sünteetiliste nanomaterjalide ja neid sisaldavate toodete üha kasvava arendamise ja tootmisega kaasneb paratamatult nii inimeste kui keskkonna suurem kokkupuude nende uute materjalidega. Samas on nanomõõtmetes materjalide ohutusalane teave siiani ebatäiuslik ning olemasolevaid riskihindamise meetodeid ei saa üks-ühele nanomaterjalidele rakendada. Seetõttu tuleb arendada uusi riskihindamise meetodeid ning viia läbi katseid saamaks regulatiivsetele nõuetele vastavaid andmeid, et kindlustada nanomaterjalide turvaline tootmine, kasutamine ja ladustamine. Käesoleva projekti raames käsitletaksegi eelmainitud küsimusi. Selleks testitakse olemasolevate analüütiliste ja toksikoloogiliste meetodite ja mudelite sobivust nanomaterjalidele, teostatakse laboritevahelisi võrdlusmõõtmisi ning valideeritakse sobivad meetodid. Koostööd tehakse rahvusvaheliste standardikeskuste ja seotud tööstustega, et aidata kaasa normatiivsetele tegevustele ja muuta olemasolevate riski- ja elutsükli hindamise süsteemid sünteetilistele nanoosakestele sobivamateks.


Metalliliste nanoosakeste toksilisuse hindamine in vitro: Saccharomyces cerevisiae mudel, 2012-2015.

ETF grant nr. 9001

Juht: Dr. K. Kasemets

Ravimijäägid ja sünteetilised nanoosakesed reovees: mõju reoveepuhastusprotsessile ja ravimresistentsuse geenide levikule keskkonnas, 2012-2015

Juht: Dr. K. Kasemets

Projekti peamiseks eesmärgiks on selgitada antibiootikumijääkide ja sünteetiliste nanoosakeste mõju (sh nende koostoimet) reoveepuhasti mikroobikoosluse struktuurile ja antibiootikumi resistentuse kujunemisele reoveepuhasti mikroobikoosluses. Lisaks uuritakse reovee koostise mõju nanoosakeste füüsikalis-keemilistele omadustele (näiteks suurus, ζ-potentsiaal) ja määratakse lahustunud metalliioonide hulk rekombinantsete sensorbakteritega.


Uudsete levaansukraaskatalüsaatorite disain ja kasutamine funktsionaalsete toidulisandite tootmiseks, 2012-2015.

Biotehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine

Juht: Dr. A. Ivask

Tselluloosi funktsionaalsed aerogeelid – SmaCell, 2012-2015.

National R&D program „Materials technology“. RP “Materjalitehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine”


Ciliates as model systems to study genome evolution, mechanisms of non-Mendelian inheritance, and their roles in environmental adaptation, 2011-2015.

COST BM1102

Juhtkomitee liikmed: Dr. M. Mortimer ja Dr. A. Ivask, asendusliige: K. Juganson

Rohkem informatsiooni projekti kodulehelt ja COST-ist.


Teaduspõhiste prognooside väljatöötamine ja riskide kvantifitseerimine kiireks ja täpseks ohule reageerimiseks Eesti maismaa, veekogude, ranniku ja õhustiku kontekstis –TERIKVANT, 2012-2014.

Siseriikliku meetme „Keskkonnatehnoloogia teadus-  ja arendustegevuse toetamine“ programm „Keskkonnakaitse ja -tehnoloogia teadus- ja arendustegevuse programm (KESTA)“

Juht: Dr. A. Kahru

CO2 heitmete vähendamine põlemisõhu hapnikurikkamaks muutmisega keevkihtkatlas, 2012-2014.

National R&D program „Energy“. RP “Energiatehnoloogia T&A toetamine”

Juht: Dr. K. Kasemets

Nanoosakeste struktuuri ja keemilise koostise mõju nende bioloogilistele omadustele, 2011-2014.

ETF grant nr. 8561

Juht: Dr. A. Kahru

Euroopa Liidu Interreg IV A programm RIMA, 2011-2013.

Risk Management and Remediation of Chemical AccidentsKemikaaliõnnetuste riskijuhtimine ja remediatsioon

Euroopa Liidu ja Euroopa Regionaalarengufondi grant; Projekti kogusumma 257 897 EUR, millest ERDF’i Logod RIMA jaoks
toetus 219 212 EUR

Soome-Eesti projekt, 3 partnerit. Koordinaator:
S. Kauppi, Projekti juht (KBFI): Dr. I. Blinova

Eesmärk on tõsta kemikaalide transpordist johtuvate õnnetuste ennetamise taset Lõuna-Soomes ja Eestis. Suurem teadlikkus transporditavatest kemikaalidest võimaldab paremini kaitsta pinnast, pinna- ja põhjavett. KBFI partneri peamised ülesanded on: koguda infot Eestis transporditavate kemikaalide ja transpordi käigus toimunud õnnetuste kohta; koguda kirjandusest ja olemasolevatest andmebaasidest infot kemikaalide (öko)toksilisuse ja nende keskkonnas käitumise kohta; valitud kemikaalide toksilisuse testimine laboritingimustes; Eestis olevate sihtgruppidega suhtlemine ja võrgustike loomine ning Tallinnas toimuvate kohtumiste korraldamine.


Mehhanismid ja interaktsioonid toksikoloogias ja toksinoloogias: in vitro mudelid, 2008-2013.

KBFI Sihtfinantseeritav teema SF0690063s08

Juht: Dr. A. Kahru

Projektis keskendutakse EL uue kemikaalipoliitika REACH seisukohast oluliste tööstuskemikaalide, sünteetiliste nanoosakeste ning maomürkide toksiliste mõjude ja toimemehhanismide uurimisele. 3R strateegiat (Reduction, Replacement, Refinement) järgides kasutatakse lihtsaid eukarüootseid ja prokarüootseid mudelorganisme, pöörates erilist tähelepanu molekulaarsetele märklaudadele ja interaktsioonidele rakkudes ning integreeritud mõjudele organismi tasandil. Väljatöötatud uurimisstrateegiad on olulised nanoosakeste võimaliku ohtlikkuse hindamisel, aga ka REACHi elluviimisel. Käesolev mehhanismidele suunatud uurimistöö annab teadmisi ja vahendeid uute ravimite, vastumürkide ja antioksüdantide loomiseks.


Saasteainete biosaadavus Eesti jõgedes ja järvedes, 2009-2012.

ETF grant nr. 8066

Juht: Dr. I. Blinova 

Metallioksiidide nanoosakeste toksilisus in vitro: eukarüootsed mudelid, 2008-2011.

ETF grant nr. 7686. 

Juht: Dr. K. Kasemets

Osiris

Euroopa komisjoni 6. raamprogrammi projekt OSIRIS, 2007-2011.

Optimized Strategies for Risk assessment of industrial chemicals through integration of non-test and test information / Tööstuskemikaalide riskihindamise strateegiate optimeerimine läbi loomkatsetest tuleneva ja loomkatseid mitte vajava informatsiooni integreerimise

FP6-2005-GLOBAL-4 (OJ 2005 C 177/15), Proposal N° 037017-2

Integreeritud projekt 31 partneriga. Koordinaator: Prof. G. Schüürmann (UFZ, Berliin) Projekti juht (KBFI, partner 17): Dr. A. Kahru

Eesmärk: töötatada välja integreeritud teststrateegiad, toetamaks uut EL kemikaaliseadustikku REACH, et oluliselt suurendada loomkatseid mitte vajava (nn. non-testing) informatsiooni osa kemikaalide ohtlikkuse hindamisel ja seega oluliselt vähendada loomkatsete osakaalu.


Eestimaise biomassi ning tootmise kõrvalsaaduste ja jäätmete biogaasi tootlikkuspotentsiaal ning anaeroobse fermetatsiooni kineetika, 2009-2010.

Eesti Energia AS ja Eesti Maaülikooli vahel sõlmitud leping ökotoksikoloogilisteks uuringuteks

Juht: H.C. Dubourguier, vastutav täitja Dr. A. Kahru

Narva Elektrijaamade tuhaheitmete keskkonnamõjud: kombineeritud geokeemiline ja ökotoksikoloogiline uuring, 2008-2010.

EMP 45 grant

TTÜ ja KBFI ühisprojekt. Juhid: Dr. L. Bitjukova (TTÜ) ja Dr. A. Kahru (KBFI).

Toksilisuse mehhanismide uurimine rekombinantsete mikroobsete mudelite abil, 2007-2010.

ETF grant nr. 6974

Juht: Dr. A. Ivask

Metallioksiidide nanopartiklite biosaadavus, (öko)toksilisus ja toimemehhanismid, 2007-2010.

ETF grant nr. 6956

Juht: Dr. A. Kahru

Prioriteetsete saasteainete biosaadavus erinevates keskkonnamaatriksites: kvantifitseerimisest mehhanismideni,  2007-2009.

Maj ja Tor Nessling Fondi Grant

Juht: Dr. A. Ivask

Loodusteaduslikud kogud rakubioloogilistes ja-toksikoloogilistes uuringutes, 2004-2008.

Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud, projekt HLK04-4

Juht: Dr. A. Kahru.

Nanoosakeste bioloogiliste mõjude hindamine, 2006-2007.

KBFI baasfinantseeritav projekt

Juht: Dr. A. Kahru

Projekti eesmärgiks on uurida nano-osakeste (sh TiO2, ZnO, CuO) bioloogilisi mõjusid, kasutades erinevaid in vitro mudeleid (rekombinantsed mikroobid, selgrootud mudelorganismid, inim- ja loomarakukultuurid jne), et – hinnata nende ohtlikkust erineval bioloogilise organisatsiooni tasemel asuvatele organismidele- uurida nano-osakeste toksilisuse toimemehhanisme, – bioloogiliste toimemehhanismide mõistmine võimaldab välja selgitada nii ohutu käitlemise skeeme kui ka näiteks toksiliste omaduste “ära kasutamist” nt. antimikroobsete või muude biotsiidsete omadustega ainete välja töötamisel.


Eesti valglatelt lämmastiku- ja fosforiühendite hajuallikatest väljakannet mõjutavate tegurite uurimine, 2005-2007.

ETF grant nr. 6199

KBFI-poolne juht: Dr. I. Blinova

Toksikoloogilise riski hindamine in vitro, 2003-2007.

Sihtfinantseeritav projekt  0222601Bs03

Juht: Dr. A. Kahru

Tööstuslike tegevuste poolt saastatud põllumajanduslike muldade kombineeritud riskihindamine, 2000 -2007.

Koostööprojekt Dr. F. Douay ja Prof. H.C. Dubourguier-ga, ISA Institut Supérieur d’Agriculture, Lille, France

Rekombinantsed luminestseeruvad biosensorid – keskkonnarealistlikud mudelorganismid toksiliste raskemetallide biokättesaadavuse määramiseks, 2005-2006.

Eesti-prantsuse reisigrant (Parrot)

Juhid: A. Kahru (KBFI) ja H.-C. Dubourguier (ISA, Prantsusmaa)

BioSpinno 2 projekt, 2004-2006.

EAS-i rahastatud projekt

Projekti alateemadeks on ka ökotoksikoloogiliste teadmiste edastamine eesti tööstusele ja keskkonnainstitutsioonidele ning vastavasisuline töö koostöövõrgustikes. Üheks 2005.a. võtmetegevuseks selles alateemas oli ETS-SSCT 2005 konverentsi “Kemikaalid, inimene, keskkond” organiseerimine.


Keskkonnaohtlike ainete toksilisus, biokättesaadavus ja liikuvus mullas, setetes ja tahketes jäätmetes, 2003-2006.

ETF grant nr. 5551

Juht: Dr. A. Kahru

Eesti põlevkivitööstuse tahkete jäätmete keskkonnariski hindamine, 2002-2003.

Norra välisministeeriumi grant Euroopa Liidu kandidaatriikide integratsiooniprogrammis

Koordinaator: Dr. J.-E. Sørlie, Norra geotehnoloogia instituut (NGI), Norra. Projekti juht: Dr. A. Kahru

Evaluation of composting and fungal treatment technology for remediation of PAH contaminated soil, 2002-2003.

NATO Collaborate Linkage Grant EST CLG No 978297

Coordinator: Dr. Trine Eggen, Norway

Läänemeres leiduvate biosaadavate raskemetallide ja orgaaniliste ühendite analüüs sensorbakteritega, 2001-2003.

Maj ja Tor Nessling Fondi Grant

Koordinaator: Dr. M. Virta, Turu Ülikool.

Kontaktinfo