Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi loodusteaduslikud kogud asutati 1980. a., mil instituudis alustati rakubioloogiliste uuringutega. Aastatel 2004-2008 on KBFI loodusteaduslike kogude arendamist toetanud riiklik programm “Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud” projektis HLK04-4 “Loodusteaduslikud kogud rakubioloogilistes ja -toksikoloogilistes uuringutes” (juht Dr. A. Kahru, anne.kahru@kbfi.ee). KBFI kogud koosnevad järgmistest kollektsioonidest: mikroobikogud (bakteri- ja pärmitüved ning plasmiidide kollektsioon), rakuliinid, maomürkide kogu ning keskkonnaproovid (mullad, setted ja põlevkivitööstuse tahked jäägid).
KBFI loodusteaduslike kogude veebipõhine andmebaas täieneb jooksvalt.
Mikroobikogude koostamisel on põhirõhk olnud KBFI Molekulaargeneetika Laboratooriumis loodud geen-modifitseeritud raskemetalli sensormikroobidel (Ivask jt., 2002, Soil Biol. & Biochem., 34, 1439-1447) ja erinevatel geen-vaigistatud tüvedel (Leedjärv jt., 2008, J Bacteriol., 190, 2680-2689), mis võimaldavad hinnata ainete toksilisuse mehhanisme.
Keskkonnaproovide kollektsiooni kuuluvad erinevatüübilise saastusega (Zn, Cd, Pb, polüaromaatsed süsivesinikud, fenoolid) mullad ja setted (~600 säilikut). Unikaalne on Eesti põlevkivitööstuse piirkonna saastatud muldade, tahkete jäätmete ja põhjaveeproovide kollektsioon. Keskkonnaproove on kirjeldatud nii keemiliselt kui ka ökotoksikoloogiliselt (Kahru jt., 2005, Env. Tox. Chem., 24, 2973-2982; Kahru ja Põllumaa, 2006, Oil Shale, 23, 53-93). Kogus hoitavaid mikroobitüvesid ja ka keskkonnaproove kasutatakse teadustöös (sh. magistri- ja doktoriõppes).
KBFIs konstrueeritud rekombinantsete mikroobitüvede väljastamine teistele uurimislaboritele toimub tasuta vastavalt eelnevalt sõlmitud kokkuleppele (täpsem info: Angela Ivask angela.ivask@kbfi.ee).
Fotol: Vesikeskkonnas kemikaalide riskihindamiseks kasutatavad mudelorganismid: vetikas Pseudokirchneriella subcapitata faas-kontrast (a) ja fluorestsents- (b) mikroskoobis; CuO nanoosakeste akumuleerumine vesikirbu Daphnia magna sooles (c); Thamnocephalus platyurus (d) peale CuO nanoosakestele eksponeerimist; algloom Tetrahymena thermophila enne (e) ja peale (f) CuO nanoosakestele eksponeerimist; bioluminestseeruv bakter Vibrio fischeri (g) – bakterite kasv agarsöötmel peale 8-h inkubeerimist nano- ja tavasuuruses CuO osakestega.
Foto on võetud artiklist Kahru, A., Dubourguier, H.C., Blinova, I., Ivask, A., Kasemets, K. (2008). Biotests and Biosensors for Ecotoxicology of Metal Oxide Nanoparticles: A Minireview. Sensors, 8, 51535170. s8085153
