1.
Üldsätted.
1.1. Eesti Toksikoloogia Selts (edaspidi Selts) on Eestis toksikoloogia
alaste uurimustega tegelevate ning sellest teadusharust huvituvate
isikute vabatahtlik, iseseisev ja sõltumatu mittetulunduslik
ühendus, mis tegutseb liikmete omavalitsuse alusel.
1.2. Selts on asutatud Tallinnas, 17. oktoobril 1997.a.
1.3. Selts on era-õiguslik juriidiline isik oma pangakonto(de)
ja pitsatiga.
1.4. Seltsil on üldkoosoleku poolt kinnitatud atribuutika ja
sümboolika, mille kasutamise määrab Seltsi
üldkoosolekul kinnitatud statuut
1.5. Selts juhindub oma tegevuses seadustest, õigusaktidest ja
käesolevast põhikirjast
1.6. Seltsi asukohaks on Tallinn
1.7. Selts on asutatud tähtajatult
1.8. Seltsi majandusaasta algab 1. Jaanuaril ja lõpeb 31.
Detsembril
2. Seltsi
eesmärk
ja ülesanded:
2.1. igakülgselt arendada ja populariseerida toksikoloogia
suunitlusega uurimistegevust, täienduskoolitust ja rahvaharidust;
2.2. korraldada toksikoloogia ja selle lähidistsipliinide alaseid
konverentse, sümpoosione, diskussioone, nõupidamisi,
seminare,
õppereise, näitusi jms.;
2.3. soodustada oma aktiivsete liikmete (eriti
kraadiõppe-üliõpilaste ja noorspetsialistide)
osalemist rahvusvahelistel teadusüritustel ja staþeerimist
koostööpartnerite juures;
2.4. kaasa aidata Eesti majanduse, loodusvarade säästliku
kasutamise ja
keskkonnakaitsega seotud toksikoloogia alaste probleemide arutamises ja
lahendamises;
2.5. luua kontakte ja korraldada koostööd kolleegidega, kes
töötavad
toksikoloogia ning selle lähidistsipliinide alal nii Eestis kui
väljaspool Eestit;
2.6. kaitsta Seltsi liikmete kutsealaseid huvisid;
2.7. toksikoloogia alaste konsultatsioonide ja eksperthinnangute
andmise organiseerimine nii juriidilistele kui füüsilistele
isikutele;
2.8. propageerida eetikaprintsiipide järgimist toksikoloogias ja
sellega külgnevates teadus- ning uurimissuundades
3. Oma
eesmärkide
saavutamiseks on
Seltsil õigus:
3.1. organiseerida ja võtta vastu rahalist abi asutustelt,
firmadelt ja
fondidelt; osta, omada ja sooritada tehinguid kinnisvara ja
väärtpaberitega; võtta vastu kinke, annetusi,
testamente; korraldada
korjandusi ning ka tasulisi konverentse, seminare jms;
3.2. publitseerida konverentside, seminaride jms. materjale ja Seltsi
informatsioonilehte;
3.3. anda välja uurimis-stipendiume toksikoloogia-alasteks
uuringuteks,
toetusi osalemiseks kursustel/konverentsidel ja preemiaid toksikoloogia
alal tehtud silmapaistvate tööde eest (s.h. magistri- ja
doktoritööd),
esitada liikmeid aunimetuste ja autasude saamiseks.
3.4. astuda vastavate rahvusvaheliste seltside või liitude
liikmeks
4. Seltsi
liikmed,
liikmeks vastuvõtmine, väljaastumine, väljaarvamine
4.1. Seltsi võivad kuuluda tegev-, välis-, au- ja
toetajaliikmed.
4.2. Tegevliikmeteks võivad olla kõik toksikoloogiaga
tegelevad ja
toksikoloogia-huvilised isikud. Tegevliikmete vastuvõtu otsustab
seltsi
juhatus kahe tegevliikme soovitusel. Liikmeks vastuvõtmine
jõustub
pärast isiku poolt Seltsi sisseastumismaksu ja aastase liikmemaksu
tasumist.
4.3.Välisliikmeks võib olla alaliselt väljaspool
Eestit elav isik, kes
tegeleb toksikoloogiaga või tunneb huvi selle vastu.
Välisliikmeks
vastuvõtu otsustab juhatus isikliku avalduse alusel. Liikmeks
vastuvõtmine jõustub pärast isiku poolt Seltsi
sisseastumismaksu ja
aastase liikmemaksu tasumist.
4.4. Auliikmeks võib olla isik, kellel on eriti suuri teeneid
seltsi
ees või Eesti toksikoloogia arendamisel. Auliikmeid valib Seltsi
üldkoosolek.
4.5. Toetajaliikmeks võivad olla avalduse alusel
ettevõtted, asutused,
organisatsioonid ja üksikisikud, kes soovivad aineliselt ja
moraalselt
toetada Seltsi tegevust.
4.6. Tegev- ja välisliikmete sisseastumismaksu ja liikmemaksu
suuruse
otsustab Seltsi üldkoosolek. Mittetöötavate
pensionäride ja üliõpilaste
liikmemaks on pool tegevliikme liikmemaksust.
4.7. Seltsi liige arvatakse seltsist välja Seltsi juhatuse
otsusega.
Väljaarvamise aluseks võib olla liikme kirjalik avaldus,
Seltsi
põhikirja sätete rikkumine või liikmemaksu tasumata
jätmine 2 aasta
jooksul. Juhatus teatab liikmele vähemalt 2 nädalat
kirjalikult (kas
posti, faksi või elektronposti teel) ette selle koosoleku
toimumisest,
millisel arutatakse tema Seltsist väljaarvamist. Liikmel on
õigus
koosolekul osaleda ja vaidlustada juhatuse otsus järgmisel Seltsi
üldkoosolekul.
5. Seltsi
liikmete õigused ja kohustused
5.1. Seltsi liikmetel on õigus osa võtta kõigist
läbiviidavatest
üritustest, avaldada oma uurimistöö tulemusi Seltsi
väljaannetes,
apelleerida üldkoosolekul juhatuse otsustele, teha Seltsi kaudu
Vabariigi Valitsusele ettepanekuid erialapädevais küsimustes
ja astuda
Seltsist välja.
5.2. Seltsi liikmetel on õigus kuuluda Seltsi juht- ja
kontrollorganitesse, omada hääleõigust Seltsi
üldkogul. Igal liikmel on
üldkogul otsustatavate küsimuste hääletamisel
üks hääl.
5.3. Seltsi liige on kohustatud kaasa aitama Seltsi eesmärkide
elluviimisele, täitma Seltsi põhikirja nõudeid,
tasuma õigeaegselt
liikmemaksu, täitma Seltsi üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid.
6.
Üldkoosolek
6.1.
Seltsi kõrgem organ on liikmete
üldkoosolek, mis
kutsutakse kokku
Seltsi juhatuse poolt mitte harvem kui üks kord aastas.
Üldkoosolekul
võib osaleda ja hääletada Seltsi liige või tema
esindaja, kellele on
antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine
Seltsi
liige.
6.2. erakorraline üldkoosolek võidakse kokku kutsuda
juhatuse otsusel või 1/10 Seltsi liikmete kirjalikul
nõudmisel;
6.3. üldkoosolekul on igal liikmel iseenda või tema
poolt volitatud
esindaja kaudu 1 hääl. Hääletamine on avalik, kui
koosolek ei otsusta
teisiti.
6.4. Seltsi üldkoosoleku toimumise aeg ja koht teatatakse
liikmetele
ette vähemalt 2 nädalat kas posti, faksi või
elektronposti teel;
6.5. üldkoosolek on otsustusvõimeline kui selles osaleb
või on esindatud üle ½ Seltsi liikmetest;
6.6. Kui üldkoosolek ei ole paragrahvis 6.5. sätestatu
kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme
nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga.
Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid,
sõltumata üldkoosolekus osalenud või esindatud
liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekus osaleb
või on esindatud vähemalt kaks liiget.
6.7. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu kohalviibivate
liikmete või nende esindajate lihthäälteenamusega
(v.a. punktis 6.8.1. ja 10.2. kirjeldatud juhtumid). Kui poolt- ja
vastuhääli on võrdselt, on otsustavaks
hääleks Seltsi esimehe hääl.
6.8. üldkoosoleku pädevuses on:
6.8.1. Seltsi põhikirja muudatused. Põhikirja muudatuste
sisseviimiseks
on vaja üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud
Seltsi liikmete
poolthääli, kusjuures Seltsi liikmeid peab olema eelnevalt
teavitatud
vastava üldkoosoleku päevakorrast nagu näidatud punktis
6.4.
6.8.2. Seltsi juhatuse määramine ja vajadusel
revisjonikomisjoni määramine;
6.8.3. Seltsi tegevuse reorganiseerimine, ühinemine, jagunemine
või likvideerimine;
6.8.4. stipendiumide, autasude ja preemiate sisseseadmine ning nende
määramise korra kehtestamine;
6.8.5. Seltsi atribuutika ja sümboolika ja selle kasutamise korda
reguleeriva statuudi kinnitamine;
auliikmete valimine;
6.8.6. sisseastumismaksu ja liikmemaksu suuruse määramine
6.8.7.Seltsile kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate
vallasasjadega tehingute tegemine;
6.8.8. muud tegevused, mis tulenevalt seadusest või
põhikirjast ning pole antud teiste organite pädevusse.
6.8.9. Seltsi tegevus- ja finantsaruande kinnitamine
7. Juhatus
7.1. Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib Seltsi tegevust juhatus,
milles on 3-6 liiget.
7.2. Juhatuse määrab Seltsi üldkoosolek 4 aastaks ja
juhatus on vastutav üldkoosoleku ees.
7.3. Juhatus
7.3.1. nimetab enda hulgast ametisse Seltsi juhatuse esimehe ja
sekretäri-varahoidja.
7.3.2. koostab Seltsi tegevuskava,eelarved ja aruanded;
7.3.3. moodustab Seltsi tegevuseks vajalikke töörühmi ja
komisjone, suunab nende tegevust;
7.3.4. võtab vastu ja arvab välja liikmeid;
7.3.5. autasustab Seltsi liikmeid;
7.3.6. sõlmib Seltsi tööks vajalikke lepinguid;
7.3.7. esindab Seltsi riiklikes ja ühiskondlikes
organisatsioonides Eestis ja väljaspool Eestit;
7.3.8. peab kirjavahetust organisatsioonide ja üksikisikutega;
7.3.9. käsutab Seltsi rahalisi ja materiaalseid vahendeid;
7.3.10. võtab ametisse ja vabastab ametist seltsi palgalisi
töötajaid;
7.3.11. valmistab ette üldkoosolekud;
7.3.12. soetab Seltsi tegevuseks vajalikke materiaalseid
väärtusi;
7.3.13. juhatuse koosolek toimub vastavalt vajadusele, kuid
vähemalt
üks kord poole aasta jooksul. Juhatuse koosolek on
otsustusvõimeline,
kui sellest võtab osa üle poole juhatuse liikmetest.
Koosolekut võib
pidada ka elektronposti teel.
Juhatuse otsused võetakse vastu liht-häälteenamusega,
igal juhatuse
liikmel on 1 hääl. Kui poolt-ja vastuhääli on
võrdselt, on otsustavaks
hääleks Seltsi esimehe hääl.
7.3.14. juhatus korraldab Seltsi raamatupidamist vastavalt
raamatupidamisseadusele
7.3.15. juhatus on pädev esindama Seltsi kõigis seadusest
tulenevates õigustoimingutes
7.3.16. juhatuse liikme võib tagasi kutsuda kui tema kohustused
Seltsi
ees on olulisel määral täitmata või on ilmnenud
tema võimetus või
soovimatus Seltsi juhtida.
7.3.17. Seltsi esindab Seltsi juhatuse esimees eraldi või
kõik ülejäänud juhatuse liikmed üheskoos.
8.
Allüksused
Seltsil võivad olla allüksused, mis ei ole juriidilised
isikud.
Allüksuseid võidakse moodustada ettevõtetes,
asutustes ja
organisatsioonides Seltsi liikmete algatusel nii Eesti Vabariigis kui
ka välisriikides.
8.1. Seltsi allüksuste juhatus valitakse allüksustesse
kuuluvate liikmete poolt;
8.2. allüksuste juhatus:
8.2.1. juhib allüksuste tegevust;
8.2.2. kogub liikmemaksu;
8.2.3. algatab küsimusi Seltsi juhatuse ees;
8.2.4. koostab ja esitab allüksuste aruanded;
8.2.5. allüksuste juhatus on vastutav seltsi juhatuse ees
9. Seltsi
vahendid ja finantsmajandusliku tegevuse alused
9.1. Seltsi majandusliku aluse moodustavad:
9.1.1. sisseastumis- ja liikmemaksud;
9.1.2. ürituste korraldamisest, konverentside teesi- ja
artiklikogumike jmt. väljaannete müügist laekuvad tulud;
9.1.3. deposiithoiuste intressitulud, kinnisvara haldamisest ja
müügist ning väärtpaberite müügist saadud
tulud;
9.1.4. annetused ja vabatahtlikud maksed;
9.1.5. muud laekumised ning Seltsi tegevuse tagamiseks soetatud vara.
9.2. Oma põhikirjalise tegevuse tagamiseks on Seltsil
õigus sõlmida
lepinguid teiste juriidiliste isikutega ning omada sihtasutusi. Oma
tegevuse eesmärkide saavutamiseks arendatava tegevusega ei taotle
Selts
majandusliku kasu saamist;
9.3. Selts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga;
9.4. Selts ei vastuta oma liikmete kohustuste täitmise eest ja
Seltsi liikmed ei vastuta Seltsi kohustuste täitmise eest;
9.5. Seltsi rahaliste vahendite käsutamise õigus on Seltsi
juhatusel, kes vastutab nende sihipärase kasutamise eest.
9.6. Peetakse raamatupidamise arvestust ja makstakse makse riigi- ka
kohalikku eelarvesse seadusandluses ettenähtud korras ning
peetakse
statistilist aruandlust.
10.
Lõpetamine.
Likvideerimine. Ühinemine.
Jagunemine
10.1. Seltsi tegevuse lõpetamise, ühinemise või
jagunemise otsustab Seltsi üldkoosolek.
10.2. Seltsi tegevuse lõpetamiseks, ühinemiseks või
jagunemiseks on
nõutav Seltsi Üldkoosoleku otsus, mille poolt on
hääletanud üle 2/3
osalenud või esindatud Seltsi liikmetest, kusjuures Seltsi
liikmeid
peab olema eelnevalt teavitatud vastava üldkoosoleku
päevakorrast nagu
näidatud punktis 6.4.
10.3. Seltsi likvideerijateks on üldkoosoleku poolt
määratud isikud
10.4. Seltsi likvideerimisel antakse allesjäänud varad
pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist
samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või
sihtasutusele või riigile või kohalikule omavalitsusele.
Mittetulundusühingu Eesti Toksikoloogia Selts põhikirja
käesolev redaktsioon on kinnitatud
27. septembril 2002 Eesti Toksikoloogia Seltsi Üldkoosolekul