Klipisarjas “Tähelepanu! Tegemist on teadusega!” kajastati kolmapäeval, 22.05 keskkonnatoksikoloogia labori teaduri Dr. Alla Khosrovyani uurimust mikroplasti mõjust sääsele Chironomus riparius. Testiti ilma kemikaalideta plasti ning UV-lagundatud plasti, mis on üks olulisemaid plasti lagunemisviise. Tulemused näitasid, et mõlemad plasti tüübid vähendasid täiskasvanud sääskede arvu, kuid kolme põlve möödudes arvukus taastus. Kuigi mikroplast andis lühiajaliselt kahjuliku efekti ei saa siiski väita, et see oleks täiesti ohutu ning edasised uuringud on vajalikud. Sääskede arvukuse kõikumine mõjutab kogu toiduahelat, kuna nad on oluliseks toiduallikaks mitmetele kaladele.

ERR klipisari “Tähelepanu! Tegemist on teadusega!” tutvustab Eesti teadlaste tööd erinevates valdkondades ning on eetris iga kolmapäev kell 20:55. Vaata klippi järgi siit: https://jupiter.err.ee/1609337660/tahelepanu-tegemist-on-teadusega?fbclid=IwZXh0bgNhZW0CMTEAAR3dYIgOLHr3HP505ahj-M-5EESo4QNf7Qu5yt1fnZVnIAcR9xq-GboPQB4_aem_AY9irzDKDf-5IumGDqJ88dyTUjwnaNnsJaRNV52kO7AqRAJfJqRRh7VfOS2M4T7hQZZ4AQ9XP8bLbf2qre3oZZt5

9.-11. oktoobril toimus Nordic Hotel Forum’is rahvusvaheline teaduskonverents EcoBalt 2023

Keskkonnakeemia ja -toksikoloogia valdkonna teadlastele, üliõpilastele, avaliku ja erasektori spetsialistidele suunatud konverentsil keskenduti aktuaalsetele keskkonnaküsimustele, uutele keskkonnasäästlikele materjalidele ja nende keskkonnaohutuse tagamisele.

Konverentsil osales ligikaudu 200 külalist 21 riigist, toimus ligi 60 teadusettekannet ja stendiettekannete sessioon. EcoBalt 2023 jätkas iga kahe aasta tagant Balti riikides toimuva konverentsi pikaajalist traditsiooni ja oli järjekorras juba kahekümne kolmas.

Konverentsi eelõhtul esines populaarteadusliku ettekandega Eesti Maaülikooli vanemteadur Priit Zingel, kes ärgitas kuulajaskonda mõtlema teemal, kui hästi me tunneme meid ümbritseva keskkonna toimimist mikrotasemel (näiteks mikroorganismid) ja makrotasemel (näiteks ökosüsteem) ning nende seoseid nii üksteise kui inimesega.

Konverentsi esimest päeva alustas plenaarettekandega Dr Steve Ellison Ühendkuningriigi riiklikust keemia- ja bio-mõõtelaborist (LGC, the UK National Measurement Laboratory for chemical and bio- measurement), kes on tunnustatud analüütilise keemia ekspert. Tema ettekanne käsitles statistiliste meetodite rakendamist keemiliste ja bioloogiliste mõõtmistulemuste analüüsimisel. Ta on üks EURACHEM’i mõõtemääramatuse hindamise juhendi autoritest ja osaleb mitme rahvusvahelise keemia ja mõõtmise valdkonna komisjoni töös, nt IUPAC, ISO, CEN, ja BSI. Loengule järgnesid paralleelselt toimuvad ettekannete ja arutelude sessioonid, kus muuhulgas keskenduti andmete kvaliteedi parandamisele keskkonnamõõtmiste tegemisel, Narva jõe ja Läänemere vee seisukorrale ning räägiti mikroplasti saastusest keskkonnas. Mikroskoopilisi plasti osakesi ja nende mõjusid inimesele ja keskkonnale käsitles ka teist konverentsipäeva alustanud plenaarettekanne, mille pidas professor Pu Chun Ke Hiina riiklikust nanotehnoloogia instituudist Guangzhous ja Monashi ülikoolist Austraalias.

Konverentsi jooksul toimusid ka erisessioonid, mida korraldasid ja toetasid Eesti Toksikoloogia Selts, TÜ analüütilise keemia õppetool, Analüütilise keemia kvaliteedi infrastruktuur (AKKI) ja Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmi projekt NarBaltAware ER194. Lisaks toetasid konverentsi Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinna linn rahvusvahelise konverentsi toetusega ja mitmed ettevõtted.

Konverentsi osalejatelt tuli palju positiivset tagasisidet ja kahe aasta pärast toimub EcoBalt juba Vilniuses.

Konverentsi korraldas Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi keskkonnatoksikoloogia labor koostöös Tartu Ülikooli analüütilise keemia õppetooliga.

Konverentsi koduleht: https://ecobalt2023.kbfi.ee/

Lisainfo:    Monika Mortimer, ecobalt2023@kbfi.ee

                Ivo Leito, Ivo.Leito@ut.ee 

09. märtsi “TeadusEST” saates tutvustati Urmas Nageli juhitud KBFI tegevusi nanotehnoloogia vallas, kus muu hulgas andis nanoökotoksikoloogiast ülevaate keskkonnatoksikoloogia laborijuhataja Anne Kahru.

Saateosa kirjeldus: Meile kõigile tuttav maailm muutub päris pisikestes mõõtudes vaadeldes tundmatuseni ja need nanoskaalas toimuvad protsessid võivad tunduda täiesti mõistusevastased. Uurime, miks see nii on ja mis võimalusi nanomaailm inimkonnale avab. Saatejuht-toimetaja Piret Järvis-Milder, toimetaja Kaur Maran, režissöör Liis Lindmaa, produtsent Anatoli Tafitšuk, tootja Ulm Production. Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.

Vaata saadet järgi siit: https://etv.err.ee/1608895667/teadusest

06. märtsil andis keskkonnatoksikoloogia laborijuhataja Anne Kahru intervjuu neonikotinoididest saates “Ökoskoop”. Lähemalt arutati äsja avaldatud Euroopa akadeemiate teadusnõukoja EASAC raportis kajastatud tulemusi.

Kuula saadet (neonikotinoididest 00:00-29:55): https://vikerraadio.err.ee/1608892268/okoskoop-keelatud-putukamurk-ounamahlajaakV%C3%B5rreldes?fbclid=IwAR0r2PxKl8cNrOiSH-v3ATMlimbS_4WuZx7eViZdpJWFUN0XPE_CJOk1v6E 

Euroopa Liidu liikmesriigid ja tööstus kasutavad ära lünki taimekaitsevahendite õigusaktides, et jätkata keelustatud neonikotinoidide kasutamist. Sellele juhivad teadlased tähelepanu täna avaldatud Euroopa akadeemiate teadusnõukoja EASAC raportis. Raporti töörühmas osales ka KBFI juhtivteadur ja keskkonnatoksikoloogia laborijuhataja Anne Kahru, kes panustas töösse ökotoksikoloogia-alase teaduskirjanduse hetkeseisu kaardistamisega.

Viis aastat tagasi keelustas Euroopa Liit kolme peamise neonikotinoidi kasutamise avamaakasvatuses. Need on mürgised mitte ainult kahjurputukatele, vaid ka näiteks mesilastele ja teistele tolmeldajatele. See omakorda ohustab bioloogilist mitmekesisust ja pikas perspektiivis ka toidujulgeolekut.

Raporti järgi on viimase 20 aasta jooksul suurenenud põllumaade ja veekogude saastumine keemiliste putukatõrjevahenditega kümneid kordi. Euroopa Liidus sisaldab seitse meeproovi kümnest endiselt vähemalt ühe mesilastele kahjuliku pestitsiidi jälgi,” ütleb raporti töörühmas osalenud akadeemik Anne Kahru.

Raport toetab Euroopa Komisjoni püüdlusi muuta integreeritud kahjuritõrje säästva põllumajanduse osaks. Integreeritud kahjuritõrje on tavalise talupojatarkuse rakendamine, mis võtab arvesse kahjurite elutsüklit ja nende seoseid ümbritseva loodusega. Samuti on oluline soosida tõrjevahenditena biopestitsiidide, mis põhinevad bakteritel, seentel või looduslikel toimeainetel.

Raportis on sõnastatud vajalikud sammud, mis aitavad jõuda selleni, et põllumajandustootjad eelistaksid integreeritud kahjuritõrjet. Näiteks tuleb pakkuda põllumeestele vastavat koolitust, investeerimistoetusi ja abi seireteks. Samuti on oluline jälgida integreeritud kahjuritõrje rakendamist liikmesriikides.

Loe lähemalt: https://www.akadeemia.ee/teadlased-euroopa-liidus-tuleb-lopetada-keelatud-neonikotinoidsete-putukatorjevahendite-kasutamine/

Raporti „Neonicotinoids and their substitutes in sustainable pest control“ leiab siit: https://easac.eu/publications/details/neonicotinoids-and-their-substitutes-in-sustainable-pest-control

Rahvusvahelist päeva „Naised teaduses“ peetakse alates 2015. aastast ÜRO eestvedamisel igal aastal 11. veebruaril. Selle sündmuse puhul tõsteti esile kuusteist silmapaistvat naisuurijat Eestist, kelle hulgas oli ka KBFI keskkonnatoksikoloogia laborijuhataja Anne Kahru.

Lähemalt esiletõstetud teadlastest: https://estonianworld.com/knowledge/sixteen-outstanding-estonian-female-researchers/?fbclid=IwAR3X6UFvrzeq6MVgECMhRted7_kGHs8NrnnrEtd6FEHIMxeEXv5xRwXJdc0 

Professor Henri-Charles Dubourguier (6.02.1948-11.03.2010) oli väljapaistev prantsuse
teadlane, kes alates 2004. a. oli professor Eesti Maaülikoolis ja juhtivteadur KBFI
Keskkonnatoksikoloogia laboris. Tema kaasjuhendamisel kaitsesid Eesti Maaülikoolis
doktorikraadi KTL teadlased Villem Aruoja ja Margit Heinlaan ja ta panustas oma energia,
nõu ja jõuga KTL kõigisse tegemistesse.
Pikemalt võib Prof. Dubourguier panusest eesti teadusesse lugeda EMÜ kodulehel.

KBFI keskkonnatoksikoloogia labor koostöös Tartu Ülikooli analüütilise keemia õppetooliga korraldab rahvusvahelist keskkonnakeemia alast konverentsi EcoBalt 2023, mis toimub 9.- 11. oktoobril, 2023 Tallinnas.

Iga kahe aasta tagant Balti riikides toimuv konverents on järjekorras juba 23. Seekordse konverentsi teemadeks on keskkonnakeemia ja -toksikoloogia, keemiline ökoloogia, analüütiline ja roheline keemia ning uudsete materjalide (sh nanomaterjalide) rakendused ja keskkonnamõjud.
Teeside esitamine ja registreerimine algab 1. märtsil, 2023.

Konverentsi koduleht.

Lisainfo: Monika Mortimer, ecobalt2023@kbfi.ee

Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus inimestele helistatakse numbrilt 6398300.

Nimetatud telefoni number ei ole Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) kasutuses ja need kõned ei ole mingilgi moel KBFIga seotud.

Täname mõistva suhtumise eest!

KBFI

KBFI keskkonnatoksikoloogia labori liikmete Olesja Bondarenko, Anna-Liisa Kubo ja Grigory Vasilievi asutatud Nanordica Medicali kajastati venekeelses artiklis “Eesti teadlased on välja töötanud uuendusliku sideme nakatunud haavade jaoks”. Artikli kokkuvõte: Eesti teadlased meditsiiniidufirmast Nanordica on välja töötanud hõbeda ja vase nanoosakestel põhineva kirurgilise sideme nakatunud haavade jaoks. See on kaheksa korda tõhusam kui tänapäeval kasutatavad vahendid viiruste ja bakterite vastu võitlemiseks. Diabeetilise jalaga patsiendid võivad osaleda uue sideme kliinilistes uuringutes.

Artikli link (venekeelne): https://nauka.err.ee/1608698938/jestonskie-uchenye-razrabotali-innovacionnuju-povjazku-dlja-inficirovannyh-ran

KBFI doktorant Kätlin Kaare kaitseb Tallinna Tehnikaülikoolis kolmapäeval, 31. augustil 2022 kell 15:00 ruumis U05-216 doktoritööd “Hapniku elektrokeemiline redutseerumine väärismetalli-vabadel ja biomassil põhinevatel süsiniku nanomaterjalidel” (The Electrochemical Reduction of Oxygen on Noble Metal Free and Biomass-based Carbon Nanomaterials).

Juhendaja: dr Ivar Kruusenberg (KBFI), kaasjuhendaja vanemteadur, emeriitprof Jakob Kübarsepp (TalTech)

Oponendid: prof Drew C. Higgins, McMasteri Ülikool (Kanada), dr Tim-Patrick Fellinger, BAM (Saksamaa).

KBFI doktorant Kirill Amelin kaitseb 30. augustil 2022 algusega kell 10:00 Tallinna Tehnikaülikoolis doktoritööd “Sümmeetriarikkumiste avaldumine magnetergastuste teraherts-spektrites” (“Symmetry Breaking Revealed by THz Spectroscopy of Magnetic Excitations”). Kaitsmine toimub Tallinna Tehnikaülikooli peamaja III õppehoone ruumis U03-214 (Ehitajate tee 5).

Doktoritöö juhendajad: Toomas Rõõm, Urmas Nagel (KBFI)

Oponendid: prof Raivo Jaaniso (Tartu Ülikool), prof Stanislav Kamba (Tšehhi Vabariigi Teaduste Akadeemia, Tšehhi)

Elise Joonas kaitses 12. mail edukalt oma doktoritööd “Metalliliste saasteainete ohu hindamine mikrovetikatele keskkonnalähedaste katsestrateegiatega”.

Juhendajad:
Prof. Kalle Olli, Eesti Maaülikool ja Tartu Ülikool
Dr. Villem Aruoja, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut
Dr. Anne Kahru, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut

Retsensent:
Dr. Giulia Cheloni, French National Centre for Scientific Research (CNRS) (Prantsusmaa)

Töö kokkuvõte inglise keeles:

Waterbodies are particularly at risk of anthropogenic metal contamination, because they are the final sink for these non-degradable substances. In this thesis, the hazard of metal contaminants was tested on microalgae – the basis of aquatic food webs. Focus was chiefly on emerging pollutants – metal oxide nanoparticles and doped rare earth element oxides. These materials are critical in sustainable energy production, but need to be thoroughly characterized for toxic effects due to their high bioactivity and potential for multifaceted toxic effects, respectively. In parallel, the known algicide copper was used in developing novel multispecies assays. Contaminant effects were studied in non-standard environmentally relevant experiments to better understand, how results translate from lab to field. We saw that metal nanoparticles were less toxic in natural water compared to usual synthetic medium, due to the protective effect of natural dissolved organic matter. Due to an up to 50-fold difference in resilience to inhibition by nanoparticles, it is useful to conduct experiments on various species. By measuring non-standard parameters, we found that rare earth elements affect algae either by directly damaging membranes or indirectly by binding essential nutrients. Titanium dioxide nanoparticles hindered growth by amassing around algal cells, while a non-standard stress parameter showed the cells’ photosynthetic capacity within these clumps was not greatly damaged. In multispecies assays algae were generally indifferent to the presence of other species in their response to copper. Cultures containing a mix of species produced more biomass even in contaminated water, due to the multispecies mix more likely containing highly productive or more toxicant-resilient species. Finally, we recommend to focus more on algal functional traits in ecotoxicology. Traits were good predictors of biomass production ability and resiliency to toxicants.

KBFI keemilise bioloogia labori doktorant Leenu Reinsalu valiti Eesti Teaduste Akadeemia korraldatud konkursil “Teadus 3 minutiga” 5 parima hulka. Konkursil on doktorantide eesmärk selgitada oma uurimistööd 3 minuti jooksul nii, et igasuguse taustaga kuulaja saab aru, miks antud teema oluline on ja kuidas kõneleja oma teadustööga probleeme lahendada püüab.
Leenu rääkis oma ettekandes toitumise seosest vähiraviga ja kirjeldas keemilise bioloogia labori töid ja tegemisi vähiteaduses. Tema peamiseks eesmärgiks oli lükata ümber väärarusaam, et süsivesikute vältimine aitab kasvajast vabaneda. Leenu kõne puhul tõi žürii esile selge teemapüstituse, hea kirjelduse oma tegemistest ja mõjuva, kuid minimalistliku visuaalse poole.

Kõnet saab järgi vaadata siit.

Intervjuu saates Nutikas.

Konkursi «Teadus 3 minutiga» vaatajalemmik.

KBFI laborid kutsuvad doktorante ja järeldoktoreid ning ka magistri- ja bakalaureuse taseme tudengeid, kellel on huvi teadlaskarjääri ja kõrgetasemelise teadustöö vastu, liituma instituudi uurimisprogrammidega.

Oodatud on ka järeldoktorite ja iseseisvate teadlaste kavandid töörühmade laiendamise ja uurimisteemade arendamise osas. Teadustöö projektiideede finantseerimiseks soovitame vaadata järgnevaid uurimistoetuse programme: Mobilitas + , ETAgi personaalsed uurimistoetused, Horizon 2020, Horizon Europe, jm.

Uued uurimistöö teemad tudengitele ja järeldoktoritele postitame siia novembris 2020. Palume seni huvi korral mõne teadusteemaga liituda tutvuda KBFI laborite kodulehtedega ja võtta huvipakkuva teema laborijuhataja või grupijuhiga ühendust.

Täiendavat informatsiooni KBFI uurimisprogrammide, inimeste, aparatuuri ja kontaktide kohta leiab laborite lehtedel.

Sel neljapäeval, 3. märtsil algusega kell 15 toimus Academia Pernaviensise mõttekoja veebiüritus „Nanotoksikoloogiast algajatele“. Mõttekoja külaline oli tippteadlane, ökotoksikoloog ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi keskkonnatoksikoloogia labori juhataja, akadeemik Anne Kahru.

Tehnoloogia- ja keskkonnateadlikkuse ajastu inimestena teame, et materjalid on väga olulised uute tehnoloogiate arendamiseks. Ent iga „võlumaterjali“ tehnoloogiliselt kasulike omadustega võivad kaasneda nende kahjulikud mõjud nii inimesele kui keskkonnale. See kehtib ka nanosuuruses osakeste puhul. Nende üliväiksus toob kaasa mitmeid võluomadusi, millel rajanebki nanotehnoloogiate edu. Samas võivad needsamad võluomadused muuta nanoosakesed elusorganismidele ohtlikeks. Nende ohtude välja selgitamisega tegelebki nanotoksikoloogia.

Professor Anne Kahruga vestles Margit Raid. Mõttekoda toimus otseülekandena EBSi videostuudiost Zoomi keskkonnas.

Rohkem infot Academia Pernaviensise kodulehel.

Academia Pernaviensis on loodud 2019. aastal eesmärgiga soodustada Pärnus akadeemilist suhtluskeskkonda, ühendada sealt pärit ja Pärnuga seotud haritlasi, rikastada ühistegevustega linna haridus- ja kultuurielu ning toetada noorte osalust Pärnu akadeemilise pärandi edasikandmisel.

Loodusesse jõudvast plastist eritub keskkonda lisaaineid ja see imab endasse juba looduses olevaid saasteaineid. Kuigi laialt kasutatava protokolli järgi tehtavad katsed pole plasti halba mõju elusorganismidele seni selgelt näidanud, saab selle kohta midagi kindlat väita alles mitme põlvkonna põhjal, osutab Eestis järeldoktrantuuri teinud teadlane.

Loe lähemalt artiklist: https://novaator.err.ee/1608517604/jareldoktor-praegused-katsed-voivad-mikroplasti-moju-keskkonnale-alahinnata 

KBFI teadlased Ivo Heinmaa ja Raivo Stern pälvisid riigi aastapreemia täppisteaduste valdkonnas teadustööde tsükli „Kord ja korratus magneetikutes: tuumamagnetresonants-uuringud“ eest.

Palju õnne!

Vt. ka riigi teaduspreemiate saajad 2022

KBFI energiatehnoloogiate uurimisrühma (juht dr Ivar Kruusenberg) teadur Sander Ratso pälvis Eesti Teadusagentuuri korraldatud üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil peapreemia. Välja anti kaks tasemete ja valdkondade ülest peapreemiat. Kokku 495-st konkursile esitatud töö hulgast hinnati preemia vääriliseks Sander Ratso doktoritöö pealkirjaga „Hapniku elektrokatalüütiline redutseerumine mitteväärismetallkatalüsaatoritel“. Töö põhines Tartu Ülikoolis doktorantuuri vältel välja antud 14 publikatsioonil ning käsitles hapniku redutseerumist kütuseelementide katoodkatalüsaatoritel ja nende sünteesimeetodeid ja süntees-struktuur-aktiivsus suhteid. Töös demonstreeriti uusi strateegiaid süsiniknanomaterjalidest komposiitide valmistamiseks ning poorse struktuuri optimeerimiseks, mis suurendas kütuseelemendi võimsustihedust. Doktoritöö juhendajateks olid dotsent Kaido Tammeveski Tartu Ülikoolist ning dr Ivar Kruusenberg KBFIst.

Alates 2019. aastast on Sander Ratso töötanud KBFIs keemilise füüsika laboratooriumi energiatehnoloogiate rühmas ning juhtinud CO2 elektrolüüsi uurimissuunda. 2021. aastal sai ta Euroopa Kosmoseagentuurilt (ESA) kaasrahastuse osaliselt KBFIs läbiviidavale järeldoktorantuuri projektile „Electrochemical splitting of CO2 for carbon and oxygen production in Mars conditions”, mis käsitleb CO2 elektrolüüsi Marsi tingimustes hapniku ja süsiniku tootmiseks.

KBFI tuumateaduse ja -tehnoloogia töörühmas teemal “Kooriumi termohüdraulika numbriline analüüs väikese moodulreaktori surveanumas” bakalaureusetöö teinud Rainer Kelk hinnati üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil tehnika ja tehnoloogia valdkonna parimaks. Raineri töö käsitles üht olulist tuumaohutusega seotud küsimust ehk võimalust kahjustunud tuumareaktorit passiivselt jahutada. Töö käigus arendati välja ja valideeriti reaktori arvutimudel, mille simulatsioonide abil uuriti süvitsi reaktorianumas toimuvaid termohüdraulika protsesse ning reaktorist väljuva soojusvoo jaotust.

Marti Jeltsov (töörühma juht ja Raineri juhendaja KBFIs): “On tähelepanuväärne, et esimesed tuumaenergeetikast huvitatud Eesti tudengid niivõrd kompleksete teadustöödega suurepäraselt toime tulevad. See lisab kindlust, et meie haridussüsteem ja tudengid on võimelised koolitama kõrgel tasemel spetsialiste keerulistes valdkondades nagu seda on kiirguskaitse ja tuumaohutus. Loodetavasti leiavad Raineri omandatud oskused väärilist rakendust ka juba Šveitsis jätkuvates tuumaenergeetika magistriõpingutes. KBFIsse aga ootame jätkuvalt uusi noori oma lõputöid ja väljakutseid täis teadustööd tegema.”

Lõputöö toimus KBFI ja TalTechi ühisjuhendamisel. TalTechi poolseks juhendajaks oli Dmitri Nešumajev.

KBFI tuumateaduse ja -tehnoloogia töörühm on loodud 2019. aastal KBFI kõrge energia ja arvutusfüüsika laboris. Töörühm viib läbi uuringuid tuumatehnoloogia ja -ohutuse vallas.

Eesti Teadusagentuuri poolt läbiviidava üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärgiks on väärtustada teadustööd üliõpilaste seas, tõsta üliõpilaste aktiivsust ja avaldada tunnustust neile, kes on saavutanud oma töös väljapaistvaid tulemusi. Tänavusele konkursile esitati teadustöid 30 ülikoolist, mille seas on 15 välisülikooli. Kõigi preemiasaajate nimekirja leiab ETAg-i kodulehelt.

KBFI keemilise füüsika labori TMR rühma juht dr Ivo Heinmaa pidas 22. oktoobril Vaba Akadeemia loengu tuumamagnetresonantsist ja selle rakendustest. Loeng on järelvaadatav Postimees TV Vaba Akadeemia portaalis.

Festivali raames toimunud “Kellaviieteel teadlastega” Proto Avastustehases pälvis KBFI vanemteadur dr. Indrek Reile publiku lemmiku auhinna ettekandega „Kemikaalid meie ümber: kuidas keemiline analüüs aitab leida lahendusi tänapäeva probleemidele“.

KBFI teadusnõukogu valis 13.04 istungil instituudi direktoriks Urmas Nageli. Direktori volitus teiseks ametiajaks algab 29.04.2021 ja kestab 5 aastat.

Kandideerimisdokumentide esitamise tähtaeg on 18.02.2021.

Direktori ametiperiood algab 29.04.2021 ja kestab 5 aastat.

Tänavusel üliõpilaste teadustööde konkursil leidsid tunnustamist kaks KBFIga seotud tööd.
Meeri Visnapuu doktoritöö pälvis tehnika ja tehnoloogia valdkonna 1. preemia. Meeri Visnapuu tegi oma doktoritööd Tartu Ülikooli füüsikainstituudis ja KBFI keskkonnatoksikoloogia laboris Vambola Kisandi (TÜ),Angela Ivaski (TÜ/KBFI) ja Margit Heinlaane (KBFI) juhendamisel. Võidutöö “Metalliliste nanoosakeste disain ja füüsikalis-keemiline iseloomustamine ning nende rakendamine antimikroobsetes pinnakatetes” on leitav SIIT.
Kristjan Müürsepa magistritöö pälvis loodusteaduste valdkonna 2. preemia. Magistritöö “Lõhnaprobleem osakestefüüsika standardmudelis ja selle edasiarendustes” juhendajad olid Luca Marzola (KBFI) ja Stefan Groote (TÜ).

Palju õnne premeeritutele ja nende juhendajatele!
ETAGi uudis: https://www.etag.ee/uliopilaste-teadustoode-konkursi-parimad-on-peep-pihelo-ja-tarvo-vaarmets/

COVID-19 pandeemiaga kaasnenud arengud võivad ohustada meid ümbritsevat keskkonda terves maailmas. Mõelda tuleb nii viiruste- ja mikroobidevastaste materjalide kui ka ühekordsete isikukaitsevahendite masskasutusel tekkiva reostuse võimalikule keskkonnamõjule. KBFI juhtivteadur ja akadeemik  Anne Kahru arutleb Novaatori portaalis selle üle, kuidas läbimõtlemata koroonavastane võitlus võib mitmel moel keskkonda kahjustada.

Artiklit saab lugeda SIIT.

11.06.2020 moodustas KBFI teadusnõukogu arengufondi, mille eesmärgiks on algatada ja edendada KBFI jaoks oluliste teadussuundade ja töögruppide arengut.

Sügisel kinnitati kuueliikmeline arengufondi nõukogu, kuhu hetkel kuuluvad Urmas Nagel, Mario Kadastik, Olesja Bondarenko, Kristjan Kannike, Marju Puurand ja Indrek Reile. Nõukogu ülesandeks on korraldada arengufondi tegevusi ja menetleda taotlusi.

Ideid uurimistöö algatamiseks ja arendamiseks saavad esitada KBFI töötajad kui ka taotlejad väljaspoolt instituuti. Avaldusi arengufondi toetuse eraldamiseks menetletakse jooksvalt.

Lisainfo ja avalduste esitamine: Urmas Nagel, urmas.nagel@kbfi.ee

Vt. veel:
Arengufondi põhikiri
Arengufondi avalduse vorm
Arengufondi nõukogu moodustamise otsus

Eesti Teadusagentuuri ettepanekul lisati AcademiaNet portaali edukate naisteadlaste nimekirja KBFI keskkonnatoksikoloogia labori vanemteadurid Irina Blinova ja Kaja Kasemets. Varasemalt on nimekirjas labori juhataja Anne Kahru.

AcademiaNet on aktiivne alates 2010. aastast ja avatud kasutamiseks kõigile teadushuvilistele. Kokku on esindatud üle 2800 teadlase kogu maailmast.

Käesoleva aasta aprillis lisati Swiss National Science Foundationi hallatava AcademiaNet portaali nimekirja järgmised eesti naisteadlased:

Riina Aav, Tsipe Aavik, Kessy Abarenkov, Mare Ainsaar, Eva Liina Asu, Irina Blinova, Irina Didenkulova, Piret Ehin, Krista Fischer, Marina Grišakova, Katrin Heinsoo, Aveliina Helm, Irina Hussainova, Kaire Innos, Anneli Kaasa, Veronika Kalmus, Helle Karro, Kaja Kasemets, Margit Keller, Külli Kingo, Kai Kisand, Maia Kivisaar, Karin Kogermann, Anneli Kolk, Kairi Kreegipuu, Maarja Kruusmaa, Kristi Kuljus, Tiiu Kull, Tatjana Kuzovkina, Dagmar Kutsar, Kristin Kuutma, Mare Kõiva, Triinu Kõressaar, Marin Laak, Liisi Laineste, Äli Leijen, Liina Lindström, Liina Lukas, Endla Lõhkivi, Krista Lõhmus, Lembi Lõugas, Raili Marling, Helle Metslang, Lili Azin Milani, Reet Mändar, Anu Noorma, Tiina Nõges, Ilona Oja Açik, Ester Oras, Elin Org, Ivika Ostonen-Märtin, Tiina Paalme, Renate Pajusalu, Kaia Palm, Eva Piirimäe, Ulrike Plath, Kaija Põhako-Esko, Kaja Põlluste, Riinu Rannap, Ana Rebane, Triinu Remmel, Kristiina Ross, Ellu Saar, Virve Sarapik, Mari Sarv, Karin Sein, Tuul Sepp, Andra Siibak, Margit Sutrop, Pille Taba, Pire Teras, Oive Tinn, Tiia Tulviste, Anneli Uusküla, Maaja Vadi, Merike Vaher, Heili Varendi, Triin Vihalemm, Katrin Õunap ja Maarja Öpik.

Pikemalt saab lugeda ETISest.

Teadus algab siis, kui tekib huvi. KBFIs on edukalt juhendatud ka kooliõpilaste uurimustöid.
Õnnitleme Rocca al Mare Kooli abiturienti Johanna Juhkamit, kelle töö „Mikroplastiku mõju vetikale Raphidocelis subcapitata“ pälvis 2020. a õpilaste teadustööde riiklikul konkursil gümnaasiumiastme III preemia ja esindab Eestit Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil.
Johannat juhendasid õpetaja Kristel Mäekask ja KBFI keskkonnatoksikoloogia labori doktorant Elise Joonas.

Konkursi tulemused on leitavad SIIN.

Rahvusvahelise naistepäeva puhul on estoniaworld.com portaal väärikas nimekirjas ära maininud ka KBFI keskkonnatoksikoloogia labori juhataja Anne Kahru. Tunnustame ja õnnitleme!
Täpsemalt saab lugeda SIIT.

17. detsembril kell 14:15 kaitseb oma doktoritööd pealkirjaga “Metalliliste nanoosakeste disain ja füüsikalis-keemiline iseloomustamine ning nende rakendamine antimikroobsetes pinnakatetes” TÜ doktorant Meeri Visnapuu. Kaitsmine toimub TÜ Tehnoloogiainstituudi ruumis 121 (Nooruse 1, Tartu).

Doktoritöö juhendajad on Dr. Vambola Kisand (TÜ), Dr. Angela Ivask (KBFI, Sotsiaalministeerium) ja Dr. Margit Heinlaan (KBFI). Doktoritöö on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis ja Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi Keskkonnatoksikoloogia Laboris.

Oponent: Dr. Maja Dutour Sikirić (Ruđer Bošković Institute)

Doktoritöö on avaldatud TÜ digikogus: https://dspace.ut.ee/handle/10062/66632

17. detsembril kell 11:15 on TÜ Füüsika Instituudis (W. Ostwaldi tn 1, Tartu) ruumis C214 võimalik kuulata oponendi Dr. Maja Dutour Sikirić-e külalisloengut teemal “Calcium phosphate formation in the presence of nanostructured materials. A biomimetic route to multifunctional materials”.

Värskes Clarivate Analytics andmebaasi 2019. aasta enimtsiteeritud teadlaste raportis on välja toodud üle 6000 teadlase. Mõjukaimate hulgas on teist aastat järjest ka KBFI keskkonnatoksikoloogia labori juhataja, akadeemik Anne Kahru. Kokku on mõjukaimate hulgas 9 Eesti loodusteadlast: 7 Tartu Ülikoolist, 1 KBFI-st ja 1 Maaülikoolist.
Pikem uudis Postimehes on leitav siit.

Koostatud on uus KBFI tegevusaruanne, mis annab ülevaate instituudi uurimisprogrammide tegevussuundadest ja peamistest tulemustest perioodil 2017 kuni mai 2019.

Loe edasi: Activity report May 2019.

Tallinna Tehnikaülikooli ja KBFI keskkonnatoksikoloogia labori doktorant Marge Muna kaitseb oma doktoritööd 11. aprillil 2019 algusega kell 13:00 TTÜs ruumis U06A-229 (Ehitajate tee 5, Tallinn).

Doktoritöö pealkiri: “Hazard Evaluation of Metal-Based Nanoparticles and Lanthanides with Freshwater Microcrustaceans” („Metalliliste nanoosakeste ja lantaniidide kahjulikkuse hindamine magevee pisivähkidega”).

Doktoritöö juhendajad on dr Margit Heinlaan (KBFI), dr Irina Blinova (KBFI) ja prof Andres Öpik (TTÜ). Doktoritöö on tehtud KBFI keskkonnatoksikoloogia laboris.

Oponendid: prof Martina Vijver (Leiden University) ja prof Tiina Nõges (Eesti Maaülikool).

Doktoritöö on avaldatud TTÜ raamatukogu digikogus:
https://digi.lib.ttu.ee/i/?11634

Euroopa naisteadlaste platvorm (EPWS) intervjueeris kuu naisteadlase rubriigi tarvis KBFI keskkonnatoksikoloogia labori juhatajat, akadeemik Anne Kahrut. Intervjuud saab lugeda SIIT.

Täna tunnustati parimatest parimaid üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi lõpuüritusel Eesti Teaduste Akadeemias.
KBFI keskkonnatoksikoloogia laboril on igati põhjust rõõmustada koos premeeritutega, sest just siin sündinud tööd pälvisid kõrgeima tunnustuse.

Õnnitleme Katre Jugansoni, kelle doktoritööd (juhendajad Monika Mortimer ja Angela Ivask) hinnati konkursi peapreemia vääriliseks ja Egle Truskat, kelle magistritöö (juhendajad Merilin Rosenberg ja Meeri Visnapuu) pälvis esimese preemia loodusteaduste ja tehnika valdkonnas!

5. detsembril valis Eesti Teaduste Akadeemia oma auväärsetesse ridadesse 7 uut akadeemikut, teiste hulgas KBFI keskkonnatoksikoloogia labori juhataja Anne Kahru. Koos vastselt valitutega on 78 akadeemiku seas 7 naisteadlast. Õnnitleme värskeid akadeemikuid!

Uued akadeemikud on:
Marco Kirm – akadeemik täppisteaduste alal
Jarek Kurnitski – akadeemik inseneriteaduste alal
Kalle Kirsimäe –  akadeemik geoloogia alal
Anne Kahru – akadeemik ökotoksikoloogia alal
Tiit Tammaru – akadeemik inimgeograafia alal
Anu Realo – akadeemik kultuuriteaduste alal
Tiina Randma-Liiv – akadeemik ühiskonna- ja riigiteaduste alal

Pikem uudis on kättesaadav Novaatori portaalis.
Kõigi tänavuste akadeemikukandidaatidega on võimalik tutvuda ETA kodulehel.

Clarivate Analytics andmebaasi 2018. aasta enimtsiteeritud teadlaste raportis on välja toodud üle 6000 mõjukaima teadlase loodus- ja sotsiaalteaduste valdkonnas. Mõjukaimate hulgas on ka kolm KBFI teadlast keskkonnatoksikoloogia laboratooriumist: Anne Kahru, Kaja Kasemets ja Angela Ivask. Anne Kahru on oma valdkonna mõjukaimate hulgas olnud ka varasemate aastate raportite põhjal. Kokku on mõjukaimate hulgas 17 Eesti teadlast, 13 Tartu Ülikoolist, 3 KBFI-st ja 1 Maaülikoolist.
Mõjukuse peamiseks kriteeriumiks on avaldatud publikatsioonide viidatavus Web of Science põhjal.
Vaata ka: Clarivate Analytics

Keskkonnatoksikoloogia labori doktorant Anna-Liisa Kubo (juhendajad dr Anne Kahru ja dr Olesja Bondarenko) andis researchinestonia.eu portaalile intervjuu hõbeda nanoosakeste antibakteriaalseid omadusi käsitlevast uurimusest, mis avaldati ajakirjas Colloids and Surfaces B: Biointerfaces.

Hõbeda antimikroobseid omadusi on võimalik parandada muutes hõbedat sisaldavate nanoosakeste suurust ja pinnaomadusi erinevate katetega.  Hõbeda nanoosakeste antimikroobsed omadused sõltuvad ka bakteri rakukesta ehitusest. Artikli aluseks olev töö tehti koostöös dr Ivana Vinkovič-Vrček’i töörühmaga Horvaatia Meditsiiniuuringute ja Tööohutuse Instituudist.

Artikkel on nähtav siin.

5. oktoobril 2018 toimub Teaduste Akadeemia suures saalis Tallinnas, Kohtu 6, teaduse tippkeskuste infopäev. Teadlased tutvustavad oma tööd eesmärgiga näidata seda, kuidas tipptasemel tehtavat teadust on võimalik juba täna ja veelgi rohkem tulevikus kasutada igapäeva elu edendamisel. Infopäeval osalemine on kõigile tasuta, kuid vajalik on eelregistreerumine. Registreeruda saab kuni 4. oktoobrini 2018. Kõik huvilised on oodatud!

PROGRAMM

12:30-13:00 Registreerumine/Tervituskohv
13:00-13:10 Infopäeva avamine (Andres Metspalu, Eesti teaduse tippkeskuste nõukogu esimees)

13:10-13:30 Eesti teaduse nähtamatud hiiglased
Jaan Raik, Infotehnoloogia tippkeskus

Ettekandes peetakse “hiiglase” all silmas IT süsteeme, mis on muutunud ülikeerukateks (+big data jne.), kuid on samas miniatuursed ja tihti märkamatud.

13:30-13:50 Kuidas ehitus muutus teadmistepõhiseks – liginullenergiahooned ja terviklik renoveerimine
Jarek Kurnitski, Teadmistepõhise ehituse tippkeskus

Tänaseks on selgunud, et tulevik kuulub liginullenergiamajadele, mis säästavad keskkonda ja inimeste tervist. Kuidas suurt eesmärki reaalsuseks pöörata on juba mõnda aega uuritud ja katsetatud Teadmistepõhise ehituse tippkeskuses koostöös ettevõtete ja vastusvaldkonna asutustega. Samuti on jõutud omamoodi „igiliikurini“ korterelamute renoveerimisel – tervikrenoveerimise lahendus on küll mahukas, ent lisaks majade kordategemisele toob see riigi toetuse pea täies mahus maksutuludena riigieelarvesse tagasi.

Teadmistepõhise ehituse tippkeskus kasvas välja TTÜ liginullenergiahoonete uurimisrühmast. Selles hoonete ning ehitatud piirkondade energia- ja ressursitõhususega tegelevas tippkeskuses on kokku kuus uurimisrühma kolmest ülikoolist. Tippkeskus otsib lahendusi nullenergiahoonete ehitamiseks, hoonetes toimuva energiatarbimise ja -tootmise ühildamiseks tsentraalse energiatootmisega ning ressursitõhususe parandamiseks nii energiatõhususe kui puidu kasutuse lisamise abil.
Tippkesksuse kõige käega katsutavamaid tulemusi on värskelt valminud näidisprojektid liginullenergia eluhoonetele – väiksemale ja suuremale väikeelamule, ridaelamule ning kahele korterelamule. Näidisprojekte toetavad juhendmaterjalid nii professionaalsetele projekteerijatele ja ehitajatele kui ka väikeelamu iseehitajale/tellijale. Lähituleviku ehitus hakkab toimuma nende lahenduste järgi ja aeg näitab kuidas selliste majade ehitamine praktikas õnnestuma hakkab. Tippkeskuse poolt välja töötatud Eesti energiaarvutuse metoodika põhineb dünaamilisel simulatsioonarvutusel ning hindab hoone energiatõhusust läbi ühe keskse näitaja – summaarse energiakasutuse ehk energiatõhususarvu.
Teostatud uuringud on käsitlenud uute hoonete tehniliste lahenduste ja kulutõhususe lisaks ka olemasoleva hoonefondi renoveerimist – Eestis vajab renoveerimist näiteks 13 000 enne 1993. aastat ehitatud korterelamut. Energiatõhususse panustamise majandusmõjude hindamisel jõuti riigi seisukohast optimaalsete tervikliku renoveerimise lahendusteni, mis on uute tehniliste tingimuste kujul sisse viidud KredEx-i renoveerimistoetustesse, luues eeldused rahaliste toetuste tagasilaekumiseks riigieelarvesse maksutuludena. 2018 seisuga on terviklikult renoveeritud veidi üle 1000 korterelamu ning viimase uuringu järgi on saadud lahti ka varasemast puuduliku ventilatsiooni probleemist – soojustagastusega ventilatsioon töötab hästi, sisekliima on hea ning elanikud rahul.

13:50-14:10 e-riigist b-riiki
Hannes Kollist, Molekulaarse rakutehnoloogia tippkeskus

Taimed on fotosünteesi abil toimivad keemiavabrikud, mis toodavad veest ja süsihappegaasist nii toitu, energiat kui ka hinnalisi orgaanilisi ühendeid ja seda täiesti jätkusuutlikul viisil. Juttu tuleb sellest, miks on alanud taimebioloogia tõus bioteaduste esiliinile ja kuidas aitab see lahendada inimkonna ees seisvaid peamisi suuri probleeme – toidu ja energiaturvalisuse tagamine nii et kahjud ümbritsevale keskkonnale oleksid minimaalsed.

14:10-14:30 Miks on mõtet hoolida mulla elurikkusest
Maarja Öpik, Teaduse tippkeskus EcolChange: Globaalmuutuste ökoloogia looduslikes ja põllumajanduskooslustes

Mullas elavad organismid, nii looduslikes kui inimmõjulisetes kooslustes, pakuvad mitmeid inimesele olulisi looduse funktsioone alates õhu ja vee kvaliteedi tagamisest kuni põllumajandustoodangu saamiseni nii üleujutuste kui põua korral. Tippkeskuses EcolChange uurime mullaseente elurikkust ning seda mõjutavaid tegureid nii Eestis kui globaalselt, sealhulgas erineva inimmõju tingimustes. Etteanne tutvustab ka tippkeskuses uuritavaid mullaseente rakendusvõimalusi looduskaitses, taimkatte taastamisel ning põllumajanduses, eriti muutuvate keskkonnatingimuste ning erandlike ilmastikunähtuste taustal.

14:30-14:50 Nutikad nano-osakesed eksperimentaalses vähidiagostikas ja –ravis
Tambet Teesalu, Genoomika ja siirdemeditsiini tippkeskus

Afiinsussuunamine kullerpeptiididega võimaldab suurendada süsteemselt manustatud diagnostiliste ja terapeutiliste nano-osakeste akumulatsiooni kasvajalistes kudedes. Ettekandes antakse ülevaade vähibioloogia laboratooriumis välja töötatud uue põlvkonna kullerpeptiididest, mis mida saab kasutada ravimite ja kontrastainetega laaditud nanoosakeste viimiseks kasvajate progressiooniga seotud rakupopulatsioonidesse (nt. M2 makrofaagid ja vähi tüvirakud).

14:50-15:10 Kohvipaus
15:10-15:30 Kui seda metsa ees ei oleks – metsa kujund Eesti rahvusnarratiivis
Atko Remmel, Tõnno Jonuks, Eesti-uuringute tippkeskus

Identiteediuuringute jaoks on viimased kümnendid tootnud palju põnevat materjali ja tänuväärselt on selle koondamise ja analüüsimisega alustatud juba 1980. aastatel, mil eestlase identiteedist sai põnev allikas nii erinevate usuühenduste kui kirjanike jaoks. Viimase paari aastakümne identiteedikäsitlustes on üheks kesksemaks teemaks olnud loodus ja mets, mis eriti torkab silma “eestlaste kui metsarahva” motiivi laialdase kasutuse tõttu viimasel ajal loodushoidu ja metsandusmajandamispoliitikat puudutavas debatis. Seejuures eeldatakse – nagu paljudegi teiste Eesti rahvusnarratiivis esinevate motiivide puhul – et tegemist on nii reaalsuse peegelduse kui ka väga kaugesse minevikku ulatuva nähtusega.
Nii hakkaski meid huvitama, et millal ja millistel asjaoludel said eestlased metsarahvaks?

Valisime allikmaterjaliks ambivalentse kogumi tekste, mida võiks pidada eestluse “tüvitekstideks” – mõjukad romaanid ja novellid, kooliõpikud jmt, mis on kujundanud eestlaste rahvusteadvust. Anname ettekandes põgusa esialgse ülevaate, kuidas eestlase kui metsarahva kontseptsioon on kujunenud alates 19. sajandi keskpaigast ning kuidas on muutunud metsa kontseptsioon meie käsitletavates tekstides. Selle kõrval osutame teistelegi kujunditele, mida on kasutatud rahvusnarratiivi loomisel ning püüame vaadata, miks osad motiivid muutuvad dominantseks, teised aga taanduvad olematusse.

15:30-15:50 Kuidas mõjutab korrastatus kvant- ja nanomaterjale?
Raivo Stern, Kontrollitud korrastus kvant- ja nanomaterjalides tippkeskus

Tippkeskuses EQUiTANT uurime uudseid materjale, millel on omadus iseeneslikult korrastuda, kusjuures see korrastus võib olla struktuurne (kristallvõre ja selle moonutused, pinged), magnetiline (ferro- ja antiferromagnetid), elektriline (ferroelektrikud), või koosmõjus kas kaks (multiferroidid, magnetoelektrikud, ferroelastikud ja -toroidid) või kõik kolm korraga. Elektroonika komponentide mõõtmed vähenevad iga aastaga ja üha olulisemaks muutuvad nanostruktuurid ja kvantomadused. Uurime, kuidas muutuvad kvantolekud kui muutub süsteemi korrastatus, uurimisvahenditena kasutame madalaid temperature ja tugevaid magnetvälju. Tehnoloogilisteks rakendusteks otsime võimalusi kasvatada oma multiferroidseid uurimisobjekte õhukeste kiledena.

15:50-16:10 Liitumine CERN-ga, tööstuse kasvumootor
Mario Kadastik, Tumeda universumi tippkeskus

Tavapäraselt vaatame me vaid tippkeskuse teaduslikku poolt, kuid koostöö CERN-ga on jõudnud faasi kus Eesti saab alustatud liitumisläbirääkimiste tulemusena lisaks teaduslikele tulemitele ka otseselt hüvesid majandusele ja just teadmistepõhisele tööstusele. Arutame kuidas CERN-ga liitumine seda täpsemalt toetab ning mida selles suunas varsti võime oodata.

16:10-16:30 Tahkeoksiidkütuseelementide operando karakteriseerimine – arendustöö Tartu Ülikooli Keemia Instituudis
Gunnar Nurk, Uudsed materjalid ja kõrgtehnoloogilised seadmed energia salvestamise ja muundamissüsteemidele tippkeskus

Kõrgel töötempertuuril (500-1000 °C) töötavate tahkeoksiidkütuseelementide elektroodimaterjalide kristallstruktuuri karakteristikud ja pinna keemiline koostis on dünaamilises sõltuvuses gaasikeskkonnast elektroodi kohal ja elektroodi potentsiaalist. Täpse, tööolukorda kirjeldava informatsiooni saamiseks tuleks neid elektroode karakteriseerida operando tingimustel. Keerukate tehnikate, nagu näiteks operando
kõrgtemperatuurne röntgendifraktsioonanalüüs ning operando ligi normaalrõhu röntgenfotoelektronspektroskoopia rakendamine töötava tahkeoksiidkütuseelemendi elektroodide korral on viinud mitmete huvitavate tulemusteni, omades suurt potentsiaali edaspidistes uuringutes.

14. septembril 2018 kaitses Sandra Käosaar Tallinna Tehnikaülikoolis oma doktoritööd teemal:

„Toxicological Profiling of Silver and Copper Oxide Nanoparticles on Saccharomyces cerevisiae BY4741 Wild-Type and Single-gene deletion mutants”

Hõbeda (Ag) ja vaskoksiidi (CuO) nanoosakesed (NO) on antimikroobsete omadustega ja on seetõttu perspektiivsed kasutada nii igapäevatoodetes (tekstiilid, kreemid, hambapastad jne) kui ka biomeditsiinis (haavaplaastrid, implantaatide pinnakatted, salvid jne). NO rakendamiseks on aga oluline mõista nende toksilisuse mehhanisme ja ümbritseva keskkonna mõju nende mürgisusele.

Doktoritöö peamiseks eesmärgiks oli uurida Ag ja CuO nanoosakeste toksilisuse mehhanisme pärmile Saccharomyces cerevisiae BY4741, kasutades nii metsiktüve kui ka geenikatkestusmutante. Pärmi S. cerevisiae kasutati selles töös nii eukarüootse- kui ka seeneraku mudelina. NO mürgisuse mehhanismide uurimiseks kasutati mutante, mis olid tundlikud kas metalli-ioonidele, oksüdatiivsele stressile või rakukesta/membraani kahjustustele. Testiti ka endotsütoosi-defektset tüve (end3D), et välja selgitad endotsütoosi rolli NO sisenemisel pärmirakku. Geenikatkestusmutantide kasutamine on uudne ja perspektiivne meetod NO toime-mehhanismide uurimisel.

Doktoritöö tulemused näitasid, et Ag ja CuO NO üks peamisi mürgisuse mehhanisme tulenes nende lahustuvusest, mida sai muuta nii osakeste suuruse, pinnakatte kui ka testikeskkonnaga. Esmakordselt näidati, et Ag NO sisenevad pärmirakkudesse endotsütoosi teel ja endotsütoosi blokeerimine on üks meetod Ag NO mürgisuse suurendamiseks pärmirakkudele.

Doktoritöö raames töötati välja ka uudne meetod NO antimikroobsuse testimiseks. Meetodi uudsus seisnes deioniseeritud (DI) vee kui testikeskkonna kasutamises, mis võimaldab uurida NO keskkonnas, mis ei muuda nende füüsikalis-keemilisi omadusi. Näidati, et kuni 24 tunni ekspositsioonil DI vees, mikroobirakkude (pärmid, bakterid ja mikrovetikad) elulevus ei vähenenud. Deioniseeritud vee kui testikeskkonna kasutamine mikroorganismide uurimisel on uudne, kuna siiani on DI vett, kui hüpoosmootset keskkonda, peetud sobimatuks, seoses võimaliku negatiivse mõjuga mikroobide elulevusele.

Doktoritöö tehti Keskkonnatoksikoloogia laboris, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis (KBFI).

Doktoritöö juhendaja: Dr. Kaja Kasemets (KBFI vanemteadur); Kaasjuhendajad: Dr. Anne Kahru (KBFI juhtivteadur) ja Prof Andres Öpik (TTÜ).

Doktoritöö oponendid: Dr Olga Muter (Latvian University, Riga) ja Prof Maia Kivisaar (Tartu Ülikool).

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut kuulutab välja

KONKURSI

järgmiste tähtajatute teadustöötajate ametikohtade täitmiseks alates 01.10.2018

Vanemteadurid:
nano-bioohutus – 1 koht
ökotoksikoloogia – 1 koht

Kvalifikatsiooninõuded kandideerimiseks on sätestatud „KBFI teadustöötaja ametijuhendis“ ning teadustöötajate valimise kord „KBFI teadustöötajate valimise ja atesteerimise ning teaduslike struktuuriüksuste juhtide valimise tingimustes ja korras“ aadressil http://kbfi.ee/?id=442

Konkursist osavõtuks palume esitada 31. juuliks 2018 kella 16:00-ks KBFI direktori nimele elektroonselt aadressil kbfi@kbfi.ee järgmised dokumendid:
kirjalik avaldus;
isikut tõendava dokumendi koopia;
haridust ja teaduskraadi tõendavad dokumendid;
Curriculum Vitae ja täielik loetelu autori publikatsioonidest Thomson Reuters WoS andmebaas kuuluvates teaduslikes ajakirjades;
viimase viie aasta jooksul avaldatud kuni 5 tähtsamat publikatsiooni.

Lisateave teadussekretär Kristian Sülluste, tel 6398 391, e-post kristian.sulluste@kbfi.ee

14.06.2018 kell 15:00 esineb TTÜs ruumis SOC-212 Prof. Dr. Bernd Nowack (Environmental Risk Assessment and Management Group, Empa-Swiss Federal Laboratories for Materials Science and Technology, Šveits), kelle loengu teemaks on “Environmental Risk Assessment of Engineered Nanomaterials”. Prof. Dr. Nowack on üks juhtivamaid teadlasi maailmas uute tehnoloogiatega kaasnevate võimaluste ja riskide hindamisel. Viimasel ajal on tema labor keskendunud nanomaterjalide, nanobiomaterjalide ja mikroplasti uurimisele. Rohkem infot tema juhitava labori tegevusaladest leiab siit: https://www.empa.ch/web/s506/nowack

15.06.2018 kell 11:00 toimus TTÜ Loodusteaduste majas ruumis SCI-109 KBFI Keskkonnatoksikoloogia laboratooriumi doktorandi Katre Juganson‘i doktoritöö kaitsmine.

Doktoritöö teemaks on “Ecotoxicological Impacts of Industrially Relevant Engineered Nanomaterials: Effects on Tetrahymena thermophila“ (“Tööstuslike nanomaterjalide keskkonnatoksilisuse hindamine: nanoosakeste mõju algloomale Tetrahymena thermophila“). Doktoritöö eesmärgiks oli nanomaterjalide keskkonnaohu hindamise kitsaskohtade vähendamine, mis aitab kaasa nanotehnoloogia jätkusuutlikule arengule. Selleks koguti süstemaatiliselt teaduskirjandusest maailmas olulistes mahtudes toodetavate nanomaterjalide keskkonnatoksilisuse andmeid, analüüsiti ja koostati saadud andmete põhjal andmebaas. Tulemused aitavad anda senisest parema ülevaate nanomaterjalide toksilisuse mehhanismidest ja selgitada välja kitsaskohad, mida edasiste katsete kavandamisel arvesse võtta. Töö eksperimentaalses osas uuriti nanohõbeda mõju ja toksilisuse mehhanisme algloomas T. thermophila.
Doktoritöö annab põhjaliku ülevaate maailmas olulistes mahtudes toodetavate nanomaterjalide keskkonnatoksilisusest. Doktoritöö raames kogutud andmeid saab rakendada uudsete nanomaterjalide võimalike ohtude modelleerimiseks, mis kiirendab nende materjalide riskihindamist. Nanohõbeda tokslisuse mehhanismide uuringutega panustati nanomaterjalide keskkonnatoksikoloogia alastesse teadmistesse, mis aitavad paremini mõista antimikroobsete toodete võimalikke mõjusid zooplanktonile.

Doktoritöö juhendajateks olid California Ülikooli teadur Dr. Monika Mortimer ja KBFI Keskkonnatoksikoloogia laboratooriumi vanemteadur Dr. Angela Ivask.
Oponeerivad Prof. Dr. Bernd Nowack Technology and Society Laboratory, Empa – Materials Science and Technology (Šveits) ja Dr. Arvo Tuvikene Eesti Maaülikoolist.

Keskkonnatoksikoloogia laboratooriumi teadur Dr. Olesja Bondarenko liitus Euroopa vaktsiinide abiainete võrgustikuga (European Network of Vaccine Adjuvants, ENOVA), kuhu on koondunud erinevate abiainete ja vaktsiinide alaste uurimuste ning arendustöödega tegelevad eksperdid ja huvipooled Euroopast. ENOVAt rahastatab COST läbi Euroopa Liidu raamprogrammi Horizon 2020 ja seda koordineerib Vaccine Formulation Institute Suurbritanniast.

Võrgustiku eesmärkideks on aidata kaasa osapoolte vahelisele suhtlusele ja abianete ning vaktsiinide koostise alase informatsiooni jagamisele, et edendada olemasolevaid parimaid abiainete tehnoloogiaid ning toetada uudsete abiainete ja vaktsiinide väljatöötamist. ENOVA võrgustikuga on liitunud organisatsioone 28 riigist.

Rohkem infot leiab projekti kodulehelt:  www.enova-adjuvant.eu

Uudisteportaal Estonian World avalikustas naistepäeva puhul nimekirja 12 silmapaistvast Eesti naisest. Teadlasi esindas selles nimekirjas KBFI Keskkonnatoksikoloogia Laboratooriumi teadur Olesja Bondarenko.

Uudislugu on leitav siin.

Alates 22. veebruarist on KBFI keskkonnatoksikoloogia laboratooriumi juhtivteadur Anne Kahru ja KBFI kõrge energia ja arvutusfüüsika laboratooriumi  vanemteadur Els Heinsalu esindatud üle-euroopalises portaalis AcademiaNet, mis koondab üle 2500 naisteadlase. Kokku on AcademiaNet võrgustikus 16 Eesti naisteadlast.

Rohkem infot siin.

7. veebruaril toimub Eesti Maaülikoolis professor Henri-Charles Dubourguier‘ 70. sünniaastapäevale pühendatud mälestuskonverents “Innovation in the Research of Environmental Protection”.

Konverentsi kohta leiab rohkem infot ja saab registreeruda siin, lisainfot saab ka Facebook‘ist.

Foto autor: Arno Mikkor

5. jaanuaril 2018 toimus Eesti Teaduste Akadeemias konverents “Noorteadlased Eestis ja välismaal“, mis sel korral keskendus XXI sajandi suurimatele väljakutsetele. KBFI Keskkonnatoksikoloogia Laboratooriumi vanemteadur Angela Ivask esines konverentsil ettekandega “Nanomaterjalide võimalused ja ohud”.

Sünteetilised nanoosakesed (vähemalt ühe mõõtme poolest alla 100 nm) ja neid sisaldavad nanomaterjalid on teadlaste huviorbiidis juba kümneid aastaid ning nanotehnoloogiad prioriteetsed kogu maailmas. Nanotehnoloogia saavutusi kasutame teadmatult juba ammu, määrides nahale päikesekaitsekreeme või kasutades näiteks antimikroobseid tekstiile või vetthülgavaid ning isepuhastuvaid pindu. Vaatamata suurele hulgale võimalustele, mida nanotehnoloogia rakendamine pakub, on teadlased olnud mures selliste osakeste ohutuse pärast. Nimelt võivad mõõtmetelt mikromeetrist tugevalt allapole jäävad osakesed hõlpsasti elusorganismidesse siseneda ja seal levida. Oma ettekandes keskendungi ühelt poolt nanosuuruses osakeste ohutuse uuringutele ning teisest küljest sellele, kuidas selliste väikeste osakeste omadust kehas laiaulatuslikult levida on võimalik kasutada näiteks meditsiinilistes rakendustes.

Fotomeenutust konverentsist võib leida siit.

16.-17. novembril 2017 toimus KBFIs antimikroobseid pinnakatteid käsitleva COST võrgustiku AMICI (Anti-MIcrobial Coating Innovations to prevent infectious diseases; 2016-2020) ehk “Antimikroobsete omadustega innovatiivsed pinnakattednakkushaiguste leviku ennetamisel” juhtkomitee ja pinnakatete keskkonna-aspekte käsitleva töörühma teadusseminar. Keskkonna-temaatikale keskenduva töögrupi teadusseminar oli pühendatud mikroobide antibiootikumi-resistentsuse probleemidele. Kuigi antimikroobsed pinnakatted võiksid antud probleemi leevendada, on näidatud, et need võivad soosida mikroobide resistentsuse teket nii pinnakattematerjalidele endile kui ka traditsioonilistele antibiootikumidele. Neid aspekte käsitleti ka seminaril, mida modereeris AMICI vastava töörühma juht ja KBFI Keskkonnatoksikoloogia labori juhataja dr. Anne Kahru.

Seminaril pidasid ettekandeid prof. Tanel Tenson (Tartu Ülikool), prof. Irja Lutsar (Tartu Ülikool), dr. Pille Märtin (Lääne-Tallinna Keskhaigla, Terviseamet), dr. Siiri Kõljalg (Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum), dr. Theofilos Papadopoulos (Kreeka), dr. Maria Olívia Pereira (Minho Ülikool, Braga, Portugal) ja dr. Martijn Riool`i (Amsterdami ülikool, Holland).

Kolme minuti loengute konkursil 2017 osalenud KBFI keskkonnatoksikoloogia labori nooremteadur, Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia doktorant Elise Joonas valiti konkursi üle-eestilises finaalis 17 osaleja seast konkursi kaheksa laureaadi hulka.
Elise Joonas käsitles oma loengus nanomaterjalide mõju mikrovetikatele. Tema doktoritöö juhendajad on Eesti Maaülikooli professor Kalle Olli, KBFI vanemteadur Villem Aruoja ja KBFI juhtivteadur Anne Kahru.

Loeng on järelvaadatav portaalis Heureka.

Rohkem infot konkursist: www.akadeemia.ee

CHAOS Training School

22.-25. augustil toimus TTÜ-s ja KBFI-s koolitus „1st Training School C-H Activation in Organic Synthesis“. Üritus viidi läbi COST-võrgustiku raames (COST Action CA15106) ja see käsitles rohelist keemiat ning sellega haakuvaid teemasid. KBFI poolt osalesid
koolitajatena Indrek Reile, Jasper Adsmson ja Ivo Heinmaa kes viisid läbi TMR-spektroskoopia kursuse ning Anne Kahru, Mariliis Sihtmäe, Marge Muna ja Villem Aruoja kes tegid teoreetilise ja praktilise sissejuhatuse keskkonnatoksikoloogiasse. Koolitusele tuli 40
doktoranti üle Euroopa, osavõtt oli entusiastlik ja esmane tagasiside positiivne.

Vaata lisaks.

Vabariigi Presidendi tunnustuse ja teenetemärgi pälvib sel aastal ka KBFI  juhtivteadur ja keskkonnatoksikoloogia laboratooriumi juhataja dr Anne Kahru. Teenetemärk on tänuks inimestele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti paremaks.

Vt ka: president.ee

Novaatoris ilmus usutlus KBFI Keskkonnatoksikoloogia laboratooriumi juhataja Anne Kahruga, kes esitati tänavu akadeemikukandidaadiks loodusteaduste ja meditsiini valdkonnas. Intervjueeritav räägib oma teekonnast teadusmaailma tippu, igapäevatööst, koostööst teiste teadusasutustega ning ka soolistest arhetüüpidest.

Intervjuud saab lugeda siit.

ERR Novaator tutvustab uut COST võrgustiku projekti AMICI, milles töötatakse välja uudseid antimikroobseid (nano)pinnakatteid. Võrgustik koondab enam kui 60 ülikooli, teadusasutust ja firmat 26 Euroopa riigist ning KBFIst osaleb AMICI töös Keskkonnatoksikoloogia Laboratoorium Anne Kahru juhtimisel. Lisaks Anne Kahrule osaleb võrgustiku juhtgrupis asendusliikmena ka KBFI vanemteadur Kaja Kasemets.

Rohkem infot siit.

Kolme minuti loengute konkursil 2016 osalenud KBFI keskkonnatoksikoloogia labori nooremteadur, TTÜ keemia ja geenitehnoloogia viimase aasta doktorant Katre Juganson valiti konkursi üle-eestilises finaalis 17 osaleja seast konkursi kuue laureaadi hulka.
Katre Juganson käsitles oma loengus sünteetiliste nanoosakeste võimalikke keskkonnaohte. Tema doktoritöö juhendajad on California Ülikooli (Santa Barbara) teadur Monika Mortimer ja KBFI vanemteadur Angela Ivask.

Loeng on järelvaadatav ERR Novaatoris.

Rohkem infot konkursist: www.akadeemia.ee

Instituudi Teadusnõukogu valis oma 08. aprilli 2016.a istungil KBFI uueks direktoriks Urmas Nageli. Urmas Nageli volitused direktorina algavad 29. aprillil 2016.a ja kestavad 28. aprillini 2021.a.

KBFI juhtivteadur ja keskkonnatoksikoloogia labori juhataja, dr Anne Kahru, valiti Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professoriks järgnevaks kolmeks aastaks.

KBFI Teadusnõukogu (07. detsembri 2015.a otsus nr 14) kuulutab välja

KONKURSI

KBFI direktori ametikohale

Kandideerida saab isik,:

1) kes on Eesti kodanik ja kes valdab riigikeelt seadusega sätestatud ulatuses;

2) kellel on Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon;

3) kelle vanus alla 65 aasta.

Avalduste esitamise tähtaeg on 22. jaanuar 2016 kell 16:00.

Täpsemalt vt konkursikuulutusest: KBFI direktori konkursi kuulutus_2015-12-07

KBFI Teadusnõukogu valis oma 07. detsembri 2015.a istungil teadusnõukogu uueks liikmeks Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektori Prof Renno Veinthal‘i ning valis tagasi nõukogu liikmeks KBFI juhtivteaduri Toomas Rõõmu.

25. septembril toimus KBFI’s Teadlaste Öö ning tegime külastajatest ka pilte. Tehtud pildid leiad sellelt lingilt:

http://kbfi.ee/teadlaste-oo-pildid

28.06.‒03.07.2015 toimus Lindaus 65. noorteadlaste ja nobelistide foorum, mis oli seekord interdistsiplinaarne, ühendades teadlasi kolmelt erinevalt erialalt: füüsika, keemia ning füsioloogia/arstiteadus. Lindau Nobeli laureaatide kohtumine on teadusmaailmas eriline sündmus, kuna nii palju nobeliste ei kohtu korraga ühelgi teisel konverentsil. Tänavune kohtumine oli eriti silmapaistev, kutsudes kokku 65 nobelisti ja 650 noorteadlast ligi 90-st riigist.

Lindau foorumile pääsevad noorteadlased valitakse oma riigi parimate hulgast. Eestis esitab kandidaate Lindau kohtumistest osavõtuks Eesti Teaduste Akadeemia ning lõpliku valiku teeb Lindau hindamiskomisjon. Eesti noorteadlasi esindas sel aastal Lindaus Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi bioloog Olesja Bondarenko.

“Teadsin Lindau kohtumistest juba ammu, aga kandideerisin esimest korda meie laborijuhataja Anne Kahru innustusel”, ütles Bondarenko. “Alguses ei suutnud uskuda, et osutusin valituks, ning et varsti kohtun nendega, kelle õpikuid ja raamatuid olen lugenud. Rõõm oli veel suurem, kui osutusin ka üheks viiest noorteadlasest, keda valiti rääkima enda tööst Lindau koosoleku eriüritusel”, rääkis Bondarenko. “Sain kasulikke näpunäiteid ja tagasisidet professor Peter C. Dohertylt, kes pälvis Nobeli preemia immuunrakkude uurimise eest. See tunnustus oli mulle väga oluline, kuna tahan immuunrakkude teemaga kindlasti edasi tegeleda ning uurida nende interaktsioone nanoosakestega”, kommenteeris Bondarenko. “Olen väga tänulik KBFI laborijuhatajale Anne Kahrule, kes tutvustas mulle põnevat nanoosakeste maailma ning enda järeldoktorantuuri professorile Bengt Fadeelile Karolinska Instituudist, kes äratas minus huvi immuunrakkude vastu”. Hulgaliselt informatsiooni ja videoloengud 65.-st Lindau koosolekust on saadaval sündmuse veebilehel: http://www.mediatheque.lindau-nobel.org/meetings/2015. Järgmine Lindau koosolek toimub juunis 2016 ja kutsub kokku eelkõige füüsika eriala nobeliste ja noorteadlasi.

Master Class: „How the Immune System Works“ with Peter C. Doherty. Nobeli laureaat Peter C. Doherty ja noorteadlased, keda valiti enda teadustööd tutvustama (vasakult paremale Olesja Bondarenko, Carina Dehner, Bonnie L. van Wilgenburg, Ondřej Štěpánek, Stephen Rubino).

Presidendi Kultuurirahastu noore teadlase preemia sai KBFI teoreetilise- ja astroosakestefüüsika töörühma järeldoktor Elmo Tempel. Tema peamisteks uurimisteemadeks on universumi struktuuri ja tumeaine uuringud.
Vaata lisaks: Postimehe artikkel.