KBFI keskkonnatoksikoloogia labor koostöös Tartu Ülikooli analüütilise keemia õppetooliga korraldab rahvusvahelist keskkonnakeemia alast konverentsi EcoBalt 2023, mis toimub 9.- 11. oktoobril, 2023 Tallinnas.
Iga kahe aasta tagant Balti riikides toimuv konverents on järjekorras juba 23. Seekordse konverentsi teemadeks on keskkonnakeemia ja -toksikoloogia, keemiline ökoloogia, analüütiline ja roheline keemia ning uudsete materjalide (sh nanomaterjalide) rakendused ja keskkonnamõjud.
Teeside esitamine ja registreerimine algab 1. märtsil, 2023.
Lisainfo: Monika Mortimer, ecobalt2023@kbfi.ee
Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus inimestele helistatakse numbrilt 6398300.
Nimetatud telefoni number ei ole Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) kasutuses ja need kõned ei ole mingilgi moel KBFIga seotud.
Täname mõistva suhtumise eest!
KBFI
Kadri Muuga, kes õpib Inglismaal Cambridge’i ülikoolis kolmandal kursusel keemiat ning praktiseeris suvel KBFI-s dr Liis Seinbergi juhendamisel nanomaterjalide sünteesi, pälvis
Tamkivi reaalteaduste fondi stipendiumi aastal 2022.
Õnnitleme Kadrit!
KBFI doktorant Kätlin Kaare kaitseb Tallinna Tehnikaülikoolis kolmapäeval, 31. augustil 2022 kell 15:00 ruumis U05-216 doktoritööd “Hapniku elektrokeemiline redutseerumine väärismetalli-vabadel ja biomassil põhinevatel süsiniku nanomaterjalidel” (The Electrochemical Reduction of Oxygen on Noble Metal Free and Biomass-based Carbon Nanomaterials).
Juhendaja: dr Ivar Kruusenberg (KBFI), kaasjuhendaja vanemteadur, emeriitprof Jakob Kübarsepp (TalTech)
Oponendid: prof Drew C. Higgins, McMasteri Ülikool (Kanada), dr Tim-Patrick Fellinger, BAM (Saksamaa).
KBFI doktorant Kirill Amelin kaitseb 30. augustil 2022 algusega kell 10:00 Tallinna Tehnikaülikoolis doktoritööd “Sümmeetriarikkumiste avaldumine magnetergastuste teraherts-spektrites” (“Symmetry Breaking Revealed by THz Spectroscopy of Magnetic Excitations”). Kaitsmine toimub Tallinna Tehnikaülikooli peamaja III õppehoone ruumis U03-214 (Ehitajate tee 5).
Doktoritöö juhendajad: Toomas Rõõm, Urmas Nagel (KBFI)
Oponendid: prof Raivo Jaaniso (Tartu Ülikool), prof Stanislav Kamba (Tšehhi Vabariigi Teaduste Akadeemia, Tšehhi)
KBFI doktorant Maria Volokhova kaitseb esmaspäeval, 04. juulil 2022 oma doktoritööd “Magnetic Nanomaterials Synthesis and Functionalization for Biomedical Applications” („Magnetiliste nanomaterjalide süntees ja funktsionaliseerimine biomeditsiiniliste rakenduste jaoks”). Kaitsmine toimub Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduste majas, Akadeemia tee 15, ruumis SCI-109.
Juhendaja: dr Liis Seinberg (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut)
Oponendid: kaasprofessor Yoij Kobayashi (Kuningas Abdullahi Teadus- ja Tehnikaülikool, Saudi Araabia), kaasprofessor Janno Torop (Tartu Ülikool, Eesti).
KBFI keemilise bioloogia labori doktorant Leenu Reinsalu valiti Eesti Teaduste Akadeemia korraldatud konkursil “Teadus 3 minutiga” 5 parima hulka. Konkursil on doktorantide eesmärk selgitada oma uurimistööd 3 minuti jooksul nii, et igasuguse taustaga kuulaja saab aru, miks antud teema oluline on ja kuidas kõneleja oma teadustööga probleeme lahendada püüab.
Leenu rääkis oma ettekandes toitumise seosest vähiraviga ja kirjeldas keemilise bioloogia labori töid ja tegemisi vähiteaduses. Tema peamiseks eesmärgiks oli lükata ümber väärarusaam, et süsivesikute vältimine aitab kasvajast vabaneda. Leenu kõne puhul tõi žürii esile selge teemapüstituse, hea kirjelduse oma tegemistest ja mõjuva, kuid minimalistliku visuaalse poole.
Kõnet saab järgi vaadata siit.
Intervjuu saates Nutikas.
Konkursi «Teadus 3 minutiga» vaatajalemmik.
KBFI laborid kutsuvad doktorante ja järeldoktoreid ning ka magistri- ja bakalaureuse taseme tudengeid, kellel on huvi teadlaskarjääri ja kõrgetasemelise teadustöö vastu, liituma instituudi uurimisprogrammidega.
Oodatud on ka järeldoktorite ja iseseisvate teadlaste kavandid töörühmade laiendamise ja uurimisteemade arendamise osas. Teadustöö projektiideede finantseerimiseks soovitame vaadata järgnevaid uurimistoetuse programme: Mobilitas + , ETAgi personaalsed uurimistoetused, Horizon 2020, Horizon Europe, jm.
Uued uurimistöö teemad tudengitele ja järeldoktoritele postitame siia novembris 2020. Palume seni huvi korral mõne teadusteemaga liituda tutvuda KBFI laborite kodulehtedega ja võtta huvipakkuva teema laborijuhataja või grupijuhiga ühendust.
Täiendavat informatsiooni KBFI uurimisprogrammide, inimeste, aparatuuri ja kontaktide kohta leiab laborite lehtedel.
KBFI teadlased Ivo Heinmaa ja Raivo Stern pälvisid riigi aastapreemia täppisteaduste valdkonnas teadustööde tsükli „Kord ja korratus magneetikutes: tuumamagnetresonants-uuringud“ eest.
Palju õnne!
KBFI energiatehnoloogiate uurimisrühma (juht dr Ivar Kruusenberg) teadur Sander Ratso pälvis Eesti Teadusagentuuri korraldatud üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil peapreemia. Välja anti kaks tasemete ja valdkondade ülest peapreemiat. Kokku 495-st konkursile esitatud töö hulgast hinnati preemia vääriliseks Sander Ratso doktoritöö pealkirjaga „Hapniku elektrokatalüütiline redutseerumine mitteväärismetallkatalüsaatoritel“. Töö põhines Tartu Ülikoolis doktorantuuri vältel välja antud 14 publikatsioonil ning käsitles hapniku redutseerumist kütuseelementide katoodkatalüsaatoritel ja nende sünteesimeetodeid ja süntees-struktuur-aktiivsus suhteid. Töös demonstreeriti uusi strateegiaid süsiniknanomaterjalidest komposiitide valmistamiseks ning poorse struktuuri optimeerimiseks, mis suurendas kütuseelemendi võimsustihedust. Doktoritöö juhendajateks olid dotsent Kaido Tammeveski Tartu Ülikoolist ning dr Ivar Kruusenberg KBFIst.
Alates 2019. aastast on Sander Ratso töötanud KBFIs keemilise füüsika laboratooriumi energiatehnoloogiate rühmas ning juhtinud CO2 elektrolüüsi uurimissuunda. 2021. aastal sai ta Euroopa Kosmoseagentuurilt (ESA) kaasrahastuse osaliselt KBFIs läbiviidavale järeldoktorantuuri projektile „Electrochemical splitting of CO2 for carbon and oxygen production in Mars conditions”, mis käsitleb CO2 elektrolüüsi Marsi tingimustes hapniku ja süsiniku tootmiseks.
KBFI tuumateaduse ja -tehnoloogia töörühmas teemal “Kooriumi termohüdraulika numbriline analüüs väikese moodulreaktori surveanumas” bakalaureusetöö teinud Rainer Kelk hinnati üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil tehnika ja tehnoloogia valdkonna parimaks. Raineri töö käsitles üht olulist tuumaohutusega seotud küsimust ehk võimalust kahjustunud tuumareaktorit passiivselt jahutada. Töö käigus arendati välja ja valideeriti reaktori arvutimudel, mille simulatsioonide abil uuriti süvitsi reaktorianumas toimuvaid termohüdraulika protsesse ning reaktorist väljuva soojusvoo jaotust.
Marti Jeltsov (töörühma juht ja Raineri juhendaja KBFIs): “On tähelepanuväärne, et esimesed tuumaenergeetikast huvitatud Eesti tudengid niivõrd kompleksete teadustöödega suurepäraselt toime tulevad. See lisab kindlust, et meie haridussüsteem ja tudengid on võimelised koolitama kõrgel tasemel spetsialiste keerulistes valdkondades nagu seda on kiirguskaitse ja tuumaohutus. Loodetavasti leiavad Raineri omandatud oskused väärilist rakendust ka juba Šveitsis jätkuvates tuumaenergeetika magistriõpingutes. KBFIsse aga ootame jätkuvalt uusi noori oma lõputöid ja väljakutseid täis teadustööd tegema.”
Lõputöö toimus KBFI ja TalTechi ühisjuhendamisel. TalTechi poolseks juhendajaks oli Dmitri Nešumajev.
KBFI tuumateaduse ja -tehnoloogia töörühm on loodud 2019. aastal KBFI kõrge energia ja arvutusfüüsika laboris. Töörühm viib läbi uuringuid tuumatehnoloogia ja -ohutuse vallas.
Eesti Teadusagentuuri poolt läbiviidava üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärgiks on väärtustada teadustööd üliõpilaste seas, tõsta üliõpilaste aktiivsust ja avaldada tunnustust neile, kes on saavutanud oma töös väljapaistvaid tulemusi. Tänavusele konkursile esitati teadustöid 30 ülikoolist, mille seas on 15 välisülikooli. Kõigi preemiasaajate nimekirja leiab ETAg-i kodulehelt.
KBFI keemilise füüsika labori TMR rühma juht dr Ivo Heinmaa pidas 22. oktoobril Vaba Akadeemia loengu tuumamagnetresonantsist ja selle rakendustest. Loeng on järelvaadatav Postimees TV Vaba Akadeemia portaalis.
Festivali raames toimunud “Kellaviieteel teadlastega” Proto Avastustehases pälvis KBFI vanemteadur dr. Indrek Reile publiku lemmiku auhinna ettekandega „Kemikaalid meie ümber: kuidas keemiline analüüs aitab leida lahendusi tänapäeva probleemidele“.
KBFI teadusnõukogu valis 13.04 istungil instituudi direktoriks Urmas Nageli. Direktori volitus teiseks ametiajaks algab 29.04.2021 ja kestab 5 aastat.
Kandideerimisdokumentide esitamise tähtaeg on 18.02.2021.
Direktori ametiperiood algab 29.04.2021 ja kestab 5 aastat.
11.06.2020 moodustas KBFI teadusnõukogu arengufondi, mille eesmärgiks on algatada ja edendada KBFI jaoks oluliste teadussuundade ja töögruppide arengut.
Sügisel kinnitati kuueliikmeline arengufondi nõukogu, kuhu hetkel kuuluvad Urmas Nagel, Mario Kadastik, Olesja Bondarenko, Kristjan Kannike, Marju Puurand ja Indrek Reile. Nõukogu ülesandeks on korraldada arengufondi tegevusi ja menetleda taotlusi.
Ideid uurimistöö algatamiseks ja arendamiseks saavad esitada KBFI töötajad kui ka taotlejad väljaspoolt instituuti. Avaldusi arengufondi toetuse eraldamiseks menetletakse jooksvalt.
Lisainfo ja avalduste esitamine: Urmas Nagel, urmas.nagel@kbfi.ee
Vt. veel:
Arengufondi põhikiri
Arengufondi avalduse vorm
Arengufondi nõukogu moodustamise otsus
Euroopa Teadusnõukogu (ERC) tunnustas Eesti füüsikut Girš Blumbergi 2,5 miljoni euro suuruse uurimistoetusega, mille eesmärgiks on rajada Tallinnas KBFI-s unikaalne labor senini mõistatuslike kvantnähtuste uurimiseks ülijuhtivates materjalides.
Algava projekti pealkiri on „How do chiral superconductors break time-reversal symmetry? – Kerr spectroscopy study“ ja see kestab järgnevad 5 aastat.
Ülijuhid on juba praegu üks võtmetehnoloogia näiteks meditsiinis ja kõrge energia füüsikas. Uuritavad kvantnähtused avavad ukse uutele põnevatele rakendustele kvantarvutite, ülitäpsete aatomkellade ja täppisseadmete loomisel.
Juba ligi sada aastat teame, et väga madalatel temperatuuridel muutuvad mõned materjalid ülijuhtideks. Erinevalt tavalisest elektrijuhtmest, kus alati osa elektrivoolust muundub soojuseks, ülijuhis sellist energiakadu pole. Seetõttu saab ülijuhist ehitada näiteks kadudeta elektriliine, kerida võimsaid magneteid, ehitada suure kasuteguriga elektrigeneraatoreid ja -mootoreid ning väga tundlikke aparaate, näiteks kvantarvuteid. Kahjuks töötavad kõik teadaolevad ülijuhid väga madalatel temperatuuridel, tüüpiliselt temperatuuridel alla -190 0C. Mõistame senini ülijuhtivuse mikroskoopilist olemust üsna halvasti, mis on suureks takistuseks paremate ülijuhtide loomisel. Üks võimalus ülijuhte paremini mõista on uurida nendes esinevaid sümmeetriat rikkuvaid nähtusi, näiteks kas ülijuhtide käitumine sõltub füüsikalise aja suunast. Füüsikud teavad, et ajaline sümmeetria on materjalides seotud nende magnetiliste omadustega. KBFI-sse rajatava katseseadme eesmärk ongi uurida neid ülinõrku ja tundlikke magnetilisi nähtusi ülijuhtides. Et seda saab teha vaid väga madalate temperatuuride juures — mõni sajandik kraadi üle absoluutse nulltemperatuuri — tuleb rajada spetsiaalne külmalabor ja luua mitmeid unikaalseid väga tundlikuks mõõtmiseks vajalikke seadmeid.
Girš Blumberg: “Meil on Tallinnas harukordne võimalus uurida ühte tänapäeva kvantfüüsika olulist probleemi, kus ülijuhis iseeneslikult rikutakse aja suuna sümmeetriat. Praegu annavad erinevad katsed vastuolulisi tulemusi ning puudub ka selge teoreetiline arusaam nendest ülijuhtidest. Meie püüame teooriate ja katsetulemuste segaduses selgust tuua uut tüüpi katsetega, kus registreeritakse peegeldunud soojuskiirguse polarisatsioonitasandi pööret. Kavandatud töö avab ülijuhtivuse uurimiseks uue akna.”
KBFI direktor Urmas Nagel: “ERC teadusgrant on suur tunnustus Girš Blumbergi tööle ülijuhtivuse füüsikas. Kindlasti on uurimisprojekti edus oluline roll KBFI pikaajalisel kogemusel erinevate magnetiliste nähtuste uurimisel. Olen väga põnevil — antud uurimisaparaat saab olema maailma mõttes täiesti unikaalne ja võimaldab meil jätkuvalt olla maailma teaduse eesliinil. Loodan väga, et Girši töö tulemusel tekib meil uusi ideid, mis avavad teaduses ja tehnoloogias selliseid suundi, millest praegu ei oska keegi isegi unistada, näiteks uue põhimõtte kvantarvutite ehitamiseks!”
Girš Blumberg veetis koolipõlve Viljandis, misjärel ta lõpetas Tartu Ülikooli 1981. aastal. Samal aastal asus ta tööle KBFI-sse. Ta kaitses oma doktoritööd aastal 1987. Alates aastast 1992. on ta jaganud oma töötamist Ameerika Ühendriikide ja Eesti vahel. Aastast 2008 on ta Rutgersi Ülikooli professor Ühendriikides.
Kontaktid:
Girš Blumberg, girsh.blumberg@kbfi.ee
Urmas Nagel, urmas.nagel@kbfi.ee, +372 5690 1425
Lisalugemist:
https://erc.europa.eu/news/erc-2019-advanced-grants-results
https://en.wikipedia.org/wiki/Girsh_Blumberg
https://www.etis.ee/CV/Girsh_Blumberg/est
https://en.wikipedia.org/wiki/Superconductivity
Koostatud on uus KBFI tegevusaruanne, mis annab ülevaate instituudi uurimisprogrammide tegevussuundadest ja peamistest tulemustest perioodil 2017 kuni mai 2019.
Loe edasi: Activity report May 2019.
5. oktoobril 2018 toimub Teaduste Akadeemia suures saalis Tallinnas, Kohtu 6, teaduse tippkeskuste infopäev. Teadlased tutvustavad oma tööd eesmärgiga näidata seda, kuidas tipptasemel tehtavat teadust on võimalik juba täna ja veelgi rohkem tulevikus kasutada igapäeva elu edendamisel. Infopäeval osalemine on kõigile tasuta, kuid vajalik on eelregistreerumine. Registreeruda saab kuni 4. oktoobrini 2018. Kõik huvilised on oodatud!
PROGRAMM
12:30-13:00 Registreerumine/Tervituskohv
13:00-13:10 Infopäeva avamine (Andres Metspalu, Eesti teaduse tippkeskuste nõukogu esimees)
13:10-13:30 Eesti teaduse nähtamatud hiiglased
Jaan Raik, Infotehnoloogia tippkeskus
Ettekandes peetakse “hiiglase” all silmas IT süsteeme, mis on muutunud ülikeerukateks (+big data jne.), kuid on samas miniatuursed ja tihti märkamatud.
13:30-13:50 Kuidas ehitus muutus teadmistepõhiseks – liginullenergiahooned ja terviklik renoveerimine
Jarek Kurnitski, Teadmistepõhise ehituse tippkeskus
Tänaseks on selgunud, et tulevik kuulub liginullenergiamajadele, mis säästavad keskkonda ja inimeste tervist. Kuidas suurt eesmärki reaalsuseks pöörata on juba mõnda aega uuritud ja katsetatud Teadmistepõhise ehituse tippkeskuses koostöös ettevõtete ja vastusvaldkonna asutustega. Samuti on jõutud omamoodi „igiliikurini“ korterelamute renoveerimisel – tervikrenoveerimise lahendus on küll mahukas, ent lisaks majade kordategemisele toob see riigi toetuse pea täies mahus maksutuludena riigieelarvesse tagasi.
Teadmistepõhise ehituse tippkeskus kasvas välja TTÜ liginullenergiahoonete uurimisrühmast. Selles hoonete ning ehitatud piirkondade energia- ja ressursitõhususega tegelevas tippkeskuses on kokku kuus uurimisrühma kolmest ülikoolist. Tippkeskus otsib lahendusi nullenergiahoonete ehitamiseks, hoonetes toimuva energiatarbimise ja -tootmise ühildamiseks tsentraalse energiatootmisega ning ressursitõhususe parandamiseks nii energiatõhususe kui puidu kasutuse lisamise abil.
Tippkesksuse kõige käega katsutavamaid tulemusi on värskelt valminud näidisprojektid liginullenergia eluhoonetele – väiksemale ja suuremale väikeelamule, ridaelamule ning kahele korterelamule. Näidisprojekte toetavad juhendmaterjalid nii professionaalsetele projekteerijatele ja ehitajatele kui ka väikeelamu iseehitajale/tellijale. Lähituleviku ehitus hakkab toimuma nende lahenduste järgi ja aeg näitab kuidas selliste majade ehitamine praktikas õnnestuma hakkab. Tippkeskuse poolt välja töötatud Eesti energiaarvutuse metoodika põhineb dünaamilisel simulatsioonarvutusel ning hindab hoone energiatõhusust läbi ühe keskse näitaja – summaarse energiakasutuse ehk energiatõhususarvu.
Teostatud uuringud on käsitlenud uute hoonete tehniliste lahenduste ja kulutõhususe lisaks ka olemasoleva hoonefondi renoveerimist – Eestis vajab renoveerimist näiteks 13 000 enne 1993. aastat ehitatud korterelamut. Energiatõhususse panustamise majandusmõjude hindamisel jõuti riigi seisukohast optimaalsete tervikliku renoveerimise lahendusteni, mis on uute tehniliste tingimuste kujul sisse viidud KredEx-i renoveerimistoetustesse, luues eeldused rahaliste toetuste tagasilaekumiseks riigieelarvesse maksutuludena. 2018 seisuga on terviklikult renoveeritud veidi üle 1000 korterelamu ning viimase uuringu järgi on saadud lahti ka varasemast puuduliku ventilatsiooni probleemist – soojustagastusega ventilatsioon töötab hästi, sisekliima on hea ning elanikud rahul.
13:50-14:10 e-riigist b-riiki
Hannes Kollist, Molekulaarse rakutehnoloogia tippkeskus
Taimed on fotosünteesi abil toimivad keemiavabrikud, mis toodavad veest ja süsihappegaasist nii toitu, energiat kui ka hinnalisi orgaanilisi ühendeid ja seda täiesti jätkusuutlikul viisil. Juttu tuleb sellest, miks on alanud taimebioloogia tõus bioteaduste esiliinile ja kuidas aitab see lahendada inimkonna ees seisvaid peamisi suuri probleeme – toidu ja energiaturvalisuse tagamine nii et kahjud ümbritsevale keskkonnale oleksid minimaalsed.
14:10-14:30 Miks on mõtet hoolida mulla elurikkusest
Maarja Öpik, Teaduse tippkeskus EcolChange: Globaalmuutuste ökoloogia looduslikes ja põllumajanduskooslustes
Mullas elavad organismid, nii looduslikes kui inimmõjulisetes kooslustes, pakuvad mitmeid inimesele olulisi looduse funktsioone alates õhu ja vee kvaliteedi tagamisest kuni põllumajandustoodangu saamiseni nii üleujutuste kui põua korral. Tippkeskuses EcolChange uurime mullaseente elurikkust ning seda mõjutavaid tegureid nii Eestis kui globaalselt, sealhulgas erineva inimmõju tingimustes. Etteanne tutvustab ka tippkeskuses uuritavaid mullaseente rakendusvõimalusi looduskaitses, taimkatte taastamisel ning põllumajanduses, eriti muutuvate keskkonnatingimuste ning erandlike ilmastikunähtuste taustal.
14:30-14:50 Nutikad nano-osakesed eksperimentaalses vähidiagostikas ja –ravis
Tambet Teesalu, Genoomika ja siirdemeditsiini tippkeskus
Afiinsussuunamine kullerpeptiididega võimaldab suurendada süsteemselt manustatud diagnostiliste ja terapeutiliste nano-osakeste akumulatsiooni kasvajalistes kudedes. Ettekandes antakse ülevaade vähibioloogia laboratooriumis välja töötatud uue põlvkonna kullerpeptiididest, mis mida saab kasutada ravimite ja kontrastainetega laaditud nanoosakeste viimiseks kasvajate progressiooniga seotud rakupopulatsioonidesse (nt. M2 makrofaagid ja vähi tüvirakud).
14:50-15:10 Kohvipaus
15:10-15:30 Kui seda metsa ees ei oleks – metsa kujund Eesti rahvusnarratiivis
Atko Remmel, Tõnno Jonuks, Eesti-uuringute tippkeskus
Identiteediuuringute jaoks on viimased kümnendid tootnud palju põnevat materjali ja tänuväärselt on selle koondamise ja analüüsimisega alustatud juba 1980. aastatel, mil eestlase identiteedist sai põnev allikas nii erinevate usuühenduste kui kirjanike jaoks. Viimase paari aastakümne identiteedikäsitlustes on üheks kesksemaks teemaks olnud loodus ja mets, mis eriti torkab silma “eestlaste kui metsarahva” motiivi laialdase kasutuse tõttu viimasel ajal loodushoidu ja metsandusmajandamispoliitikat puudutavas debatis. Seejuures eeldatakse – nagu paljudegi teiste Eesti rahvusnarratiivis esinevate motiivide puhul – et tegemist on nii reaalsuse peegelduse kui ka väga kaugesse minevikku ulatuva nähtusega.
Nii hakkaski meid huvitama, et millal ja millistel asjaoludel said eestlased metsarahvaks?
Valisime allikmaterjaliks ambivalentse kogumi tekste, mida võiks pidada eestluse “tüvitekstideks” – mõjukad romaanid ja novellid, kooliõpikud jmt, mis on kujundanud eestlaste rahvusteadvust. Anname ettekandes põgusa esialgse ülevaate, kuidas eestlase kui metsarahva kontseptsioon on kujunenud alates 19. sajandi keskpaigast ning kuidas on muutunud metsa kontseptsioon meie käsitletavates tekstides. Selle kõrval osutame teistelegi kujunditele, mida on kasutatud rahvusnarratiivi loomisel ning püüame vaadata, miks osad motiivid muutuvad dominantseks, teised aga taanduvad olematusse.
15:30-15:50 Kuidas mõjutab korrastatus kvant- ja nanomaterjale?
Raivo Stern, Kontrollitud korrastus kvant- ja nanomaterjalides tippkeskus
Tippkeskuses EQUiTANT uurime uudseid materjale, millel on omadus iseeneslikult korrastuda, kusjuures see korrastus võib olla struktuurne (kristallvõre ja selle moonutused, pinged), magnetiline (ferro- ja antiferromagnetid), elektriline (ferroelektrikud), või koosmõjus kas kaks (multiferroidid, magnetoelektrikud, ferroelastikud ja -toroidid) või kõik kolm korraga. Elektroonika komponentide mõõtmed vähenevad iga aastaga ja üha olulisemaks muutuvad nanostruktuurid ja kvantomadused. Uurime, kuidas muutuvad kvantolekud kui muutub süsteemi korrastatus, uurimisvahenditena kasutame madalaid temperature ja tugevaid magnetvälju. Tehnoloogilisteks rakendusteks otsime võimalusi kasvatada oma multiferroidseid uurimisobjekte õhukeste kiledena.
15:50-16:10 Liitumine CERN-ga, tööstuse kasvumootor
Mario Kadastik, Tumeda universumi tippkeskus
Tavapäraselt vaatame me vaid tippkeskuse teaduslikku poolt, kuid koostöö CERN-ga on jõudnud faasi kus Eesti saab alustatud liitumisläbirääkimiste tulemusena lisaks teaduslikele tulemitele ka otseselt hüvesid majandusele ja just teadmistepõhisele tööstusele. Arutame kuidas CERN-ga liitumine seda täpsemalt toetab ning mida selles suunas varsti võime oodata.
16:10-16:30 Tahkeoksiidkütuseelementide operando karakteriseerimine – arendustöö Tartu Ülikooli Keemia Instituudis
Gunnar Nurk, Uudsed materjalid ja kõrgtehnoloogilised seadmed energia salvestamise ja muundamissüsteemidele tippkeskus
Kõrgel töötempertuuril (500-1000 °C) töötavate tahkeoksiidkütuseelementide elektroodimaterjalide kristallstruktuuri karakteristikud ja pinna keemiline koostis on dünaamilises sõltuvuses gaasikeskkonnast elektroodi kohal ja elektroodi potentsiaalist. Täpse, tööolukorda kirjeldava informatsiooni saamiseks tuleks neid elektroode karakteriseerida operando tingimustel. Keerukate tehnikate, nagu näiteks operando
kõrgtemperatuurne röntgendifraktsioonanalüüs ning operando ligi normaalrõhu röntgenfotoelektronspektroskoopia rakendamine töötava tahkeoksiidkütuseelemendi elektroodide korral on viinud mitmete huvitavate tulemusteni, omades suurt potentsiaali edaspidistes uuringutes.
KBFI teadur dr Indrek Reile valiti stabiilseid isotoope ja isotooprikastatud ühendeid tootva ettevõtte Cambridge Isotope Laboratories, Inc. välja antava Research Award laureaadiks. Cambridge Isotope Laboratories (www.isotope.com) on üks maailma juhtivaid ettevõtteid antud valdkonnas.
Stipendium on mõeldud uudsete isotoopmärgistusel põhinevate analüütiliste meetodite väljatöötamise toetamiseks. Stipendium aitab täiendavalt dr Reile Eesti Teadusagentuuri Mobilitas Pluss programmi tagasipöörduva teadlase projektis läbi viia vähkkasvaja metabolismi uuringuid ja panustada selle edukale täitmisele.
CHAOS Training School
22.-25. augustil toimus TTÜ-s ja KBFI-s koolitus „1st Training School C-H Activation in Organic Synthesis“. Üritus viidi läbi COST-võrgustiku raames (COST Action CA15106) ja see käsitles rohelist keemiat ning sellega haakuvaid teemasid. KBFI poolt osalesid
koolitajatena Indrek Reile, Jasper Adsmson ja Ivo Heinmaa kes viisid läbi TMR-spektroskoopia kursuse ning Anne Kahru, Mariliis Sihtmäe, Marge Muna ja Villem Aruoja kes tegid teoreetilise ja praktilise sissejuhatuse keskkonnatoksikoloogiasse. Koolitusele tuli 40
doktoranti üle Euroopa, osavõtt oli entusiastlik ja esmane tagasiside positiivne.
KBFI noorte teadlaste dr Liis Seinbergi ja dr Jasper Adamsoni uurimistööd tutvustav lugu teadusuudiste portaalis Novaator.
Dr Liis Seinberg koos Jaapani kolleegide prof Shinpei Yamamoto ja prof Hiroshi Kageyamaga pälvisid Jaapani JSPM seltsi (Japan Society of Powder and Powder Metallurgy) teaduspreemia kõrgetasemelise teadustöö eest.
Teaduspreemiaga tunnustati Liis Seinbergi ja tema juhendajaid prof Shinpei Yamamotot (Institute for Integrated Cell-Material Sciences, Kyoto University) ja prof Hiroshi Kageyamat (Kyoto University) Jaapanis Kyoto Ülikoolis läbi viidud doktoritöö “Low temperature Synthesis and Properties of Ferromagnetic-Metal Nanomaterials and Square-Planar Coordinated Iron Oxides” raames publitseeritud viie kõrgetasemelise publikatsiooni eest, mis esindavad olulisi teadussaavutusi valdkonnas.
Preemia anti üle 24. mail 2016 Jaapanis.
Instituudi Teadusnõukogu valis oma 08. aprilli 2016.a istungil KBFI uueks direktoriks Urmas Nageli. Urmas Nageli volitused direktorina algavad 29. aprillil 2016.a ja kestavad 28. aprillini 2021.a.
KBFI juhtivteadur ja keskkonnatoksikoloogia labori juhataja, dr Anne Kahru, valiti Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professoriks järgnevaks kolmeks aastaks.
KBFI Teadusnõukogu (07. detsembri 2015.a otsus nr 14) kuulutab välja
KONKURSI
KBFI direktori ametikohale
Kandideerida saab isik,:
1) kes on Eesti kodanik ja kes valdab riigikeelt seadusega sätestatud ulatuses;
2) kellel on Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon;
3) kelle vanus alla 65 aasta.
Avalduste esitamise tähtaeg on 22. jaanuar 2016 kell 16:00.
Täpsemalt vt konkursikuulutusest: KBFI direktori konkursi kuulutus_2015-12-07
KBFI Teadusnõukogu valis oma 07. detsembri 2015.a istungil teadusnõukogu uueks liikmeks Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektori Prof Renno Veinthal‘i ning valis tagasi nõukogu liikmeks KBFI juhtivteaduri Toomas Rõõmu.
25. septembril toimus KBFI’s Teadlaste Öö ning tegime külastajatest ka pilte. Tehtud pildid leiad sellelt lingilt:
Presidendi Kultuurirahastu noore teadlase preemia sai KBFI teoreetilise- ja astroosakestefüüsika töörühma järeldoktor Elmo Tempel. Tema peamisteks uurimisteemadeks on universumi struktuuri ja tumeaine uuringud.
Vaata lisaks: Postimehe artikkel.
