Keskkonnatoksikoloogia labori vanemteadur Olesja Bondarenko tutvustas teadussaates Labor enda juhitud nanomeditsiini temaatilisi teadusuuringuid. Täpsemalt räägiti nanoosakesi sisaldavatest viirusvastastest filtermaterjalidest ning bakterivastastest haavasidemetest. Saade on järelkuulatav SIIN.
Tänavusel üliõpilaste teadustööde konkursil leidsid tunnustamist kaks KBFIga seotud tööd.
Meeri Visnapuu doktoritöö pälvis tehnika ja tehnoloogia valdkonna 1. preemia. Meeri Visnapuu tegi oma doktoritööd Tartu Ülikooli füüsikainstituudis ja KBFI keskkonnatoksikoloogia laboris Vambola Kisandi (TÜ),Angela Ivaski (TÜ/KBFI) ja Margit Heinlaane (KBFI) juhendamisel. Võidutöö “Metalliliste nanoosakeste disain ja füüsikalis-keemiline iseloomustamine ning nende rakendamine antimikroobsetes pinnakatetes” on leitav SIIT.
Kristjan Müürsepa magistritöö pälvis loodusteaduste valdkonna 2. preemia. Magistritöö “Lõhnaprobleem osakestefüüsika standardmudelis ja selle edasiarendustes” juhendajad olid Luca Marzola (KBFI) ja Stefan Groote (TÜ).
Palju õnne premeeritutele ja nende juhendajatele!
ETAGi uudis: https://www.etag.ee/uliopilaste-teadustoode-konkursi-parimad-on-peep-pihelo-ja-tarvo-vaarmets/
COVID-19 pandeemiaga kaasnenud arengud võivad ohustada meid ümbritsevat keskkonda terves maailmas. Mõelda tuleb nii viiruste- ja mikroobidevastaste materjalide kui ka ühekordsete isikukaitsevahendite masskasutusel tekkiva reostuse võimalikule keskkonnamõjule. KBFI juhtivteadur ja akadeemik Anne Kahru arutleb Novaatori portaalis selle üle, kuidas läbimõtlemata koroonavastane võitlus võib mitmel moel keskkonda kahjustada.
Artiklit saab lugeda SIIT.
Eesti Teadusagentuuri ettepanekul lisati AcademiaNet portaali edukate naisteadlaste nimekirja KBFI keskkonnatoksikoloogia labori vanemteadurid Irina Blinova ja Kaja Kasemets. Varasemalt on nimekirjas labori juhataja Anne Kahru.
AcademiaNet on aktiivne alates 2010. aastast ja avatud kasutamiseks kõigile teadushuvilistele. Kokku on esindatud üle 2800 teadlase kogu maailmast.
Käesoleva aasta aprillis lisati Swiss National Science Foundationi hallatava AcademiaNet portaali nimekirja järgmised eesti naisteadlased:
Riina Aav, Tsipe Aavik, Kessy Abarenkov, Mare Ainsaar, Eva Liina Asu, Irina Blinova, Irina Didenkulova, Piret Ehin, Krista Fischer, Marina Grišakova, Katrin Heinsoo, Aveliina Helm, Irina Hussainova, Kaire Innos, Anneli Kaasa, Veronika Kalmus, Helle Karro, Kaja Kasemets, Margit Keller, Külli Kingo, Kai Kisand, Maia Kivisaar, Karin Kogermann, Anneli Kolk, Kairi Kreegipuu, Maarja Kruusmaa, Kristi Kuljus, Tiiu Kull, Tatjana Kuzovkina, Dagmar Kutsar, Kristin Kuutma, Mare Kõiva, Triinu Kõressaar, Marin Laak, Liisi Laineste, Äli Leijen, Liina Lindström, Liina Lukas, Endla Lõhkivi, Krista Lõhmus, Lembi Lõugas, Raili Marling, Helle Metslang, Lili Azin Milani, Reet Mändar, Anu Noorma, Tiina Nõges, Ilona Oja Açik, Ester Oras, Elin Org, Ivika Ostonen-Märtin, Tiina Paalme, Renate Pajusalu, Kaia Palm, Eva Piirimäe, Ulrike Plath, Kaija Põhako-Esko, Kaja Põlluste, Riinu Rannap, Ana Rebane, Triinu Remmel, Kristiina Ross, Ellu Saar, Virve Sarapik, Mari Sarv, Karin Sein, Tuul Sepp, Andra Siibak, Margit Sutrop, Pille Taba, Pire Teras, Oive Tinn, Tiia Tulviste, Anneli Uusküla, Maaja Vadi, Merike Vaher, Heili Varendi, Triin Vihalemm, Katrin Õunap ja Maarja Öpik.
Pikemalt saab lugeda ETISest.
Teadus algab siis, kui tekib huvi. KBFIs on edukalt juhendatud ka kooliõpilaste uurimustöid.
Õnnitleme Rocca al Mare Kooli abiturienti Johanna Juhkamit, kelle töö „Mikroplastiku mõju vetikale Raphidocelis subcapitata“ pälvis 2020. a õpilaste teadustööde riiklikul konkursil gümnaasiumiastme III preemia ja esindab Eestit Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil.
Johannat juhendasid õpetaja Kristel Mäekask ja KBFI keskkonnatoksikoloogia labori doktorant Elise Joonas.
Konkursi tulemused on leitavad SIIN.
Rahvusvahelise naistepäeva puhul on estoniaworld.com portaal väärikas nimekirjas ära maininud ka KBFI keskkonnatoksikoloogia labori juhataja Anne Kahru. Tunnustame ja õnnitleme!
Täpsemalt saab lugeda SIIT.
17. detsembril kell 14:15 kaitseb oma doktoritööd pealkirjaga “Metalliliste nanoosakeste disain ja füüsikalis-keemiline iseloomustamine ning nende rakendamine antimikroobsetes pinnakatetes” TÜ doktorant Meeri Visnapuu. Kaitsmine toimub TÜ Tehnoloogiainstituudi ruumis 121 (Nooruse 1, Tartu).
Doktoritöö juhendajad on Dr. Vambola Kisand (TÜ), Dr. Angela Ivask (KBFI, Sotsiaalministeerium) ja Dr. Margit Heinlaan (KBFI). Doktoritöö on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis ja Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi Keskkonnatoksikoloogia Laboris.
Oponent: Dr. Maja Dutour Sikirić (Ruđer Bošković Institute)
Doktoritöö on avaldatud TÜ digikogus: https://dspace.ut.ee/handle/
17. detsembril kell 11:15 on TÜ Füüsika Instituudis (W. Ostwaldi tn 1, Tartu) ruumis C214 võimalik kuulata oponendi Dr. Maja Dutour Sikirić-e külalisloengut teemal “Calcium phosphate formation in the presence of nanostructured materials. A biomimetic route to multifunctional materials”.
Värskes Clarivate Analytics andmebaasi 2019. aasta enimtsiteeritud teadlaste raportis on välja toodud üle 6000 teadlase. Mõjukaimate hulgas on teist aastat järjest ka KBFI keskkonnatoksikoloogia labori juhataja, akadeemik Anne Kahru. Kokku on mõjukaimate hulgas 9 Eesti loodusteadlast: 7 Tartu Ülikoolist, 1 KBFI-st ja 1 Maaülikoolist.
Pikem uudis Postimehes on leitav siit.
Tallinna Tehnikaülikooli ja KBFI keskkonnatoksikoloogia labori doktorant Anna-Liisa Kubo kaitseb oma doktoritööd 24. mail 2019 algusega kell 13:00 TTÜ Loodusteaduste majas, ruum SCI-109 (Akadeemia tee 15, Tallinn).
Doktoritöö pealkiri: “Toxicological Profiling of Copper Oxide and Silver Nanoparticles and Polyoxometalate Ionic Liquids with Medically Relevant Bacteria and Mammalian Cells in vitro” (“Vaskoksiidi ja hõbeda nanoosakeste ning polüoksometalaat-ioonvedelike toksilisuse uuringud meditsiiniliselt oluliste bakterite ja imetajarakkudega in vitro”)
Doktoritöö juhendajad on dr Olesja Bondarenko (KBFI) ja dr Anne Kahru (KBFI). Doktoritöö on tehtud KBFI keskkonnatoksikoloogia laboris.
Oponendid: prof Richard Handy (Plymouth´i Ülikool, Suurbritannia) ja dr Karin Kogermann (Tartu Ülikool, Eesti)
Doktoritöö on avaldatud TTÜ raamatukogu digikogus:
https://digi.lib.ttu.ee/i/?12073
Euroopa naisteadlaste platvorm (EPWS) intervjueeris kuu naisteadlase rubriigi tarvis KBFI keskkonnatoksikoloogia labori juhatajat, akadeemik Anne Kahrut. Intervjuud saab lugeda SIIT.
Täna tunnustati parimatest parimaid üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi lõpuüritusel Eesti Teaduste Akadeemias.
KBFI keskkonnatoksikoloogia laboril on igati põhjust rõõmustada koos premeeritutega, sest just siin sündinud tööd pälvisid kõrgeima tunnustuse.
Õnnitleme Katre Jugansoni, kelle doktoritööd (juhendajad Monika Mortimer ja Angela Ivask) hinnati konkursi peapreemia vääriliseks ja Egle Truskat, kelle magistritöö (juhendajad Merilin Rosenberg ja Meeri Visnapuu) pälvis esimese preemia loodusteaduste ja tehnika valdkonnas!
Premeeritute täisnimekirja leiab SIIT.
5. detsembril valis Eesti Teaduste Akadeemia oma auväärsetesse ridadesse 7 uut akadeemikut, teiste hulgas KBFI keskkonnatoksikoloogia labori juhataja Anne Kahru. Koos vastselt valitutega on 78 akadeemiku seas 7 naisteadlast. Õnnitleme värskeid akadeemikuid!
Uued akadeemikud on:
Marco Kirm – akadeemik täppisteaduste alal
Jarek Kurnitski – akadeemik inseneriteaduste alal
Kalle Kirsimäe – akadeemik geoloogia alal
Anne Kahru – akadeemik ökotoksikoloogia alal
Tiit Tammaru – akadeemik inimgeograafia alal
Anu Realo – akadeemik kultuuriteaduste alal
Tiina Randma-Liiv – akadeemik ühiskonna- ja riigiteaduste alal
Pikem uudis on kättesaadav Novaatori portaalis.
Kõigi tänavuste akadeemikukandidaatidega on võimalik tutvuda ETA kodulehel.
Keskkonnatoksikoloogia labori doktorant Anna-Liisa Kubo (juhendajad dr Anne Kahru ja dr Olesja Bondarenko) andis researchinestonia.eu portaalile intervjuu hõbeda nanoosakeste antibakteriaalseid omadusi käsitlevast uurimusest, mis avaldati ajakirjas Colloids and Surfaces B: Biointerfaces.
Hõbeda antimikroobseid omadusi on võimalik parandada muutes hõbedat sisaldavate nanoosakeste suurust ja pinnaomadusi erinevate katetega. Hõbeda nanoosakeste antimikroobsed omadused sõltuvad ka bakteri rakukesta ehitusest. Artikli aluseks olev töö tehti koostöös dr Ivana Vinkovič-Vrček’i töörühmaga Horvaatia Meditsiiniuuringute ja Tööohutuse Instituudist.
Artikkel on nähtav siin.
14. septembril 2018 kaitses Sandra Käosaar Tallinna Tehnikaülikoolis oma doktoritööd teemal:
Hõbeda (Ag) ja vaskoksiidi (CuO) nanoosakesed (NO) on antimikroobsete omadustega ja on seetõttu perspektiivsed kasutada nii igapäevatoodetes (tekstiilid, kreemid, hambapastad jne) kui ka biomeditsiinis (haavaplaastrid, implantaatide pinnakatted, salvid jne). NO rakendamiseks on aga oluline mõista nende toksilisuse mehhanisme ja ümbritseva keskkonna mõju nende mürgisusele.
Doktoritöö peamiseks eesmärgiks oli uurida Ag ja CuO nanoosakeste toksilisuse mehhanisme pärmile Saccharomyces cerevisiae BY4741, kasutades nii metsiktüve kui ka geenikatkestusmutante. Pärmi S. cerevisiae kasutati selles töös nii eukarüootse- kui ka seeneraku mudelina. NO mürgisuse mehhanismide uurimiseks kasutati mutante, mis olid tundlikud kas metalli-ioonidele, oksüdatiivsele stressile või rakukesta/membraani kahjustustele. Testiti ka endotsütoosi-defektset tüve (end3D), et välja selgitad endotsütoosi rolli NO sisenemisel pärmirakku. Geenikatkestusmutantide kasutamine on uudne ja perspektiivne meetod NO toime-mehhanismide uurimisel.
Doktoritöö tulemused näitasid, et Ag ja CuO NO üks peamisi mürgisuse mehhanisme tulenes nende lahustuvusest, mida sai muuta nii osakeste suuruse, pinnakatte kui ka testikeskkonnaga. Esmakordselt näidati, et Ag NO sisenevad pärmirakkudesse endotsütoosi teel ja endotsütoosi blokeerimine on üks meetod Ag NO mürgisuse suurendamiseks pärmirakkudele.
Doktoritöö raames töötati välja ka uudne meetod NO antimikroobsuse testimiseks. Meetodi uudsus seisnes deioniseeritud (DI) vee kui testikeskkonna kasutamises, mis võimaldab uurida NO keskkonnas, mis ei muuda nende füüsikalis-keemilisi omadusi. Näidati, et kuni 24 tunni ekspositsioonil DI vees, mikroobirakkude (pärmid, bakterid ja mikrovetikad) elulevus ei vähenenud. Deioniseeritud vee kui testikeskkonna kasutamine mikroorganismide uurimisel on uudne, kuna siiani on DI vett, kui hüpoosmootset keskkonda, peetud sobimatuks, seoses võimaliku negatiivse mõjuga mikroobide elulevusele.
Doktoritöö tehti Keskkonnatoksikoloogia laboris, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis (KBFI).
Doktoritöö juhendaja: Dr. Kaja Kasemets (KBFI vanemteadur); Kaasjuhendajad: Dr. Anne Kahru (KBFI juhtivteadur) ja Prof Andres Öpik (TTÜ).
Doktoritöö oponendid: Dr Olga Muter (Latvian University, Riga) ja Prof Maia Kivisaar (Tartu Ülikool).
