Klipisarjas “Tähelepanu! Tegemist on teadusega!” kajastati kolmapäeval, 22.05 keskkonnatoksikoloogia labori teaduri Dr. Alla Khosrovyani uurimust mikroplasti mõjust sääsele Chironomus riparius. Testiti ilma kemikaalideta plasti ning UV-lagundatud plasti, mis on üks olulisemaid plasti lagunemisviise. Tulemused näitasid, et mõlemad plasti tüübid vähendasid täiskasvanud sääskede arvu, kuid kolme põlve möödudes arvukus taastus. Kuigi mikroplast andis lühiajaliselt kahjuliku efekti ei saa siiski väita, et see oleks täiesti ohutu ning edasised uuringud on vajalikud. Sääskede arvukuse kõikumine mõjutab kogu toiduahelat, kuna nad on oluliseks toiduallikaks mitmetele kaladele.

ERR klipisari “Tähelepanu! Tegemist on teadusega!” tutvustab Eesti teadlaste tööd erinevates valdkondades ning on eetris iga kolmapäev kell 20:55. Vaata klippi järgi siit: https://jupiter.err.ee/1609337660/tahelepanu-tegemist-on-teadusega?fbclid=IwZXh0bgNhZW0CMTEAAR3dYIgOLHr3HP505ahj-M-5EESo4QNf7Qu5yt1fnZVnIAcR9xq-GboPQB4_aem_AY9irzDKDf-5IumGDqJ88dyTUjwnaNnsJaRNV52kO7AqRAJfJqRRh7VfOS2M4T7hQZZ4AQ9XP8bLbf2qre3oZZt5

9.-11. oktoobril toimus Nordic Hotel Forum’is rahvusvaheline teaduskonverents EcoBalt 2023

Keskkonnakeemia ja -toksikoloogia valdkonna teadlastele, üliõpilastele, avaliku ja erasektori spetsialistidele suunatud konverentsil keskenduti aktuaalsetele keskkonnaküsimustele, uutele keskkonnasäästlikele materjalidele ja nende keskkonnaohutuse tagamisele.

Konverentsil osales ligikaudu 200 külalist 21 riigist, toimus ligi 60 teadusettekannet ja stendiettekannete sessioon. EcoBalt 2023 jätkas iga kahe aasta tagant Balti riikides toimuva konverentsi pikaajalist traditsiooni ja oli järjekorras juba kahekümne kolmas.

Konverentsi eelõhtul esines populaarteadusliku ettekandega Eesti Maaülikooli vanemteadur Priit Zingel, kes ärgitas kuulajaskonda mõtlema teemal, kui hästi me tunneme meid ümbritseva keskkonna toimimist mikrotasemel (näiteks mikroorganismid) ja makrotasemel (näiteks ökosüsteem) ning nende seoseid nii üksteise kui inimesega.

Konverentsi esimest päeva alustas plenaarettekandega Dr Steve Ellison Ühendkuningriigi riiklikust keemia- ja bio-mõõtelaborist (LGC, the UK National Measurement Laboratory for chemical and bio- measurement), kes on tunnustatud analüütilise keemia ekspert. Tema ettekanne käsitles statistiliste meetodite rakendamist keemiliste ja bioloogiliste mõõtmistulemuste analüüsimisel. Ta on üks EURACHEM’i mõõtemääramatuse hindamise juhendi autoritest ja osaleb mitme rahvusvahelise keemia ja mõõtmise valdkonna komisjoni töös, nt IUPAC, ISO, CEN, ja BSI. Loengule järgnesid paralleelselt toimuvad ettekannete ja arutelude sessioonid, kus muuhulgas keskenduti andmete kvaliteedi parandamisele keskkonnamõõtmiste tegemisel, Narva jõe ja Läänemere vee seisukorrale ning räägiti mikroplasti saastusest keskkonnas. Mikroskoopilisi plasti osakesi ja nende mõjusid inimesele ja keskkonnale käsitles ka teist konverentsipäeva alustanud plenaarettekanne, mille pidas professor Pu Chun Ke Hiina riiklikust nanotehnoloogia instituudist Guangzhous ja Monashi ülikoolist Austraalias.

Konverentsi jooksul toimusid ka erisessioonid, mida korraldasid ja toetasid Eesti Toksikoloogia Selts, TÜ analüütilise keemia õppetool, Analüütilise keemia kvaliteedi infrastruktuur (AKKI) ja Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmi projekt NarBaltAware ER194. Lisaks toetasid konverentsi Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinna linn rahvusvahelise konverentsi toetusega ja mitmed ettevõtted.

Konverentsi osalejatelt tuli palju positiivset tagasisidet ja kahe aasta pärast toimub EcoBalt juba Vilniuses.

Konverentsi korraldas Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi keskkonnatoksikoloogia labor koostöös Tartu Ülikooli analüütilise keemia õppetooliga.

Konverentsi koduleht: https://ecobalt2023.kbfi.ee/

Lisainfo:    Monika Mortimer, ecobalt2023@kbfi.ee

                Ivo Leito, Ivo.Leito@ut.ee 

09. märtsi “TeadusEST” saates tutvustati Urmas Nageli juhitud KBFI tegevusi nanotehnoloogia vallas, kus muu hulgas andis nanoökotoksikoloogiast ülevaate keskkonnatoksikoloogia laborijuhataja Anne Kahru.

Saateosa kirjeldus: Meile kõigile tuttav maailm muutub päris pisikestes mõõtudes vaadeldes tundmatuseni ja need nanoskaalas toimuvad protsessid võivad tunduda täiesti mõistusevastased. Uurime, miks see nii on ja mis võimalusi nanomaailm inimkonnale avab. Saatejuht-toimetaja Piret Järvis-Milder, toimetaja Kaur Maran, režissöör Liis Lindmaa, produtsent Anatoli Tafitšuk, tootja Ulm Production. Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.

Vaata saadet järgi siit: https://etv.err.ee/1608895667/teadusest

06. märtsil andis keskkonnatoksikoloogia laborijuhataja Anne Kahru intervjuu neonikotinoididest saates “Ökoskoop”. Lähemalt arutati äsja avaldatud Euroopa akadeemiate teadusnõukoja EASAC raportis kajastatud tulemusi.

Kuula saadet (neonikotinoididest 00:00-29:55): https://vikerraadio.err.ee/1608892268/okoskoop-keelatud-putukamurk-ounamahlajaakV%C3%B5rreldes?fbclid=IwAR0r2PxKl8cNrOiSH-v3ATMlimbS_4WuZx7eViZdpJWFUN0XPE_CJOk1v6E 

Euroopa Liidu liikmesriigid ja tööstus kasutavad ära lünki taimekaitsevahendite õigusaktides, et jätkata keelustatud neonikotinoidide kasutamist. Sellele juhivad teadlased tähelepanu täna avaldatud Euroopa akadeemiate teadusnõukoja EASAC raportis. Raporti töörühmas osales ka KBFI juhtivteadur ja keskkonnatoksikoloogia laborijuhataja Anne Kahru, kes panustas töösse ökotoksikoloogia-alase teaduskirjanduse hetkeseisu kaardistamisega.

Viis aastat tagasi keelustas Euroopa Liit kolme peamise neonikotinoidi kasutamise avamaakasvatuses. Need on mürgised mitte ainult kahjurputukatele, vaid ka näiteks mesilastele ja teistele tolmeldajatele. See omakorda ohustab bioloogilist mitmekesisust ja pikas perspektiivis ka toidujulgeolekut.

Raporti järgi on viimase 20 aasta jooksul suurenenud põllumaade ja veekogude saastumine keemiliste putukatõrjevahenditega kümneid kordi. Euroopa Liidus sisaldab seitse meeproovi kümnest endiselt vähemalt ühe mesilastele kahjuliku pestitsiidi jälgi,” ütleb raporti töörühmas osalenud akadeemik Anne Kahru.

Raport toetab Euroopa Komisjoni püüdlusi muuta integreeritud kahjuritõrje säästva põllumajanduse osaks. Integreeritud kahjuritõrje on tavalise talupojatarkuse rakendamine, mis võtab arvesse kahjurite elutsüklit ja nende seoseid ümbritseva loodusega. Samuti on oluline soosida tõrjevahenditena biopestitsiidide, mis põhinevad bakteritel, seentel või looduslikel toimeainetel.

Raportis on sõnastatud vajalikud sammud, mis aitavad jõuda selleni, et põllumajandustootjad eelistaksid integreeritud kahjuritõrjet. Näiteks tuleb pakkuda põllumeestele vastavat koolitust, investeerimistoetusi ja abi seireteks. Samuti on oluline jälgida integreeritud kahjuritõrje rakendamist liikmesriikides.

Loe lähemalt: https://www.akadeemia.ee/teadlased-euroopa-liidus-tuleb-lopetada-keelatud-neonikotinoidsete-putukatorjevahendite-kasutamine/

Raporti „Neonicotinoids and their substitutes in sustainable pest control“ leiab siit: https://easac.eu/publications/details/neonicotinoids-and-their-substitutes-in-sustainable-pest-control

Rahvusvahelist päeva „Naised teaduses“ peetakse alates 2015. aastast ÜRO eestvedamisel igal aastal 11. veebruaril. Selle sündmuse puhul tõsteti esile kuusteist silmapaistvat naisuurijat Eestist, kelle hulgas oli ka KBFI keskkonnatoksikoloogia laborijuhataja Anne Kahru.

Lähemalt esiletõstetud teadlastest: https://estonianworld.com/knowledge/sixteen-outstanding-estonian-female-researchers/?fbclid=IwAR3X6UFvrzeq6MVgECMhRted7_kGHs8NrnnrEtd6FEHIMxeEXv5xRwXJdc0 

Professor Henri-Charles Dubourguier (6.02.1948-11.03.2010) oli väljapaistev prantsuse
teadlane, kes alates 2004. a. oli professor Eesti Maaülikoolis ja juhtivteadur KBFI
Keskkonnatoksikoloogia laboris. Tema kaasjuhendamisel kaitsesid Eesti Maaülikoolis
doktorikraadi KTL teadlased Villem Aruoja ja Margit Heinlaan ja ta panustas oma energia,
nõu ja jõuga KTL kõigisse tegemistesse.
Pikemalt võib Prof. Dubourguier panusest eesti teadusesse lugeda EMÜ kodulehel.

KBFI keskkonnatoksikoloogia labori liikmete Olesja Bondarenko, Anna-Liisa Kubo ja Grigory Vasilievi asutatud Nanordica Medicali kajastati venekeelses artiklis “Eesti teadlased on välja töötanud uuendusliku sideme nakatunud haavade jaoks”. Artikli kokkuvõte: Eesti teadlased meditsiiniidufirmast Nanordica on välja töötanud hõbeda ja vase nanoosakestel põhineva kirurgilise sideme nakatunud haavade jaoks. See on kaheksa korda tõhusam kui tänapäeval kasutatavad vahendid viiruste ja bakterite vastu võitlemiseks. Diabeetilise jalaga patsiendid võivad osaleda uue sideme kliinilistes uuringutes.

Artikli link (venekeelne): https://nauka.err.ee/1608698938/jestonskie-uchenye-razrabotali-innovacionnuju-povjazku-dlja-inficirovannyh-ran

Elise Joonas kaitses 12. mail edukalt oma doktoritööd “Metalliliste saasteainete ohu hindamine mikrovetikatele keskkonnalähedaste katsestrateegiatega”.

Juhendajad:
Prof. Kalle Olli, Eesti Maaülikool ja Tartu Ülikool
Dr. Villem Aruoja, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut
Dr. Anne Kahru, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut

Retsensent:
Dr. Giulia Cheloni, French National Centre for Scientific Research (CNRS) (Prantsusmaa)

Töö kokkuvõte inglise keeles:

Waterbodies are particularly at risk of anthropogenic metal contamination, because they are the final sink for these non-degradable substances. In this thesis, the hazard of metal contaminants was tested on microalgae – the basis of aquatic food webs. Focus was chiefly on emerging pollutants – metal oxide nanoparticles and doped rare earth element oxides. These materials are critical in sustainable energy production, but need to be thoroughly characterized for toxic effects due to their high bioactivity and potential for multifaceted toxic effects, respectively. In parallel, the known algicide copper was used in developing novel multispecies assays. Contaminant effects were studied in non-standard environmentally relevant experiments to better understand, how results translate from lab to field. We saw that metal nanoparticles were less toxic in natural water compared to usual synthetic medium, due to the protective effect of natural dissolved organic matter. Due to an up to 50-fold difference in resilience to inhibition by nanoparticles, it is useful to conduct experiments on various species. By measuring non-standard parameters, we found that rare earth elements affect algae either by directly damaging membranes or indirectly by binding essential nutrients. Titanium dioxide nanoparticles hindered growth by amassing around algal cells, while a non-standard stress parameter showed the cells’ photosynthetic capacity within these clumps was not greatly damaged. In multispecies assays algae were generally indifferent to the presence of other species in their response to copper. Cultures containing a mix of species produced more biomass even in contaminated water, due to the multispecies mix more likely containing highly productive or more toxicant-resilient species. Finally, we recommend to focus more on algal functional traits in ecotoxicology. Traits were good predictors of biomass production ability and resiliency to toxicants.

Sel neljapäeval, 3. märtsil algusega kell 15 toimus Academia Pernaviensise mõttekoja veebiüritus „Nanotoksikoloogiast algajatele“. Mõttekoja külaline oli tippteadlane, ökotoksikoloog ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi keskkonnatoksikoloogia labori juhataja, akadeemik Anne Kahru.

Tehnoloogia- ja keskkonnateadlikkuse ajastu inimestena teame, et materjalid on väga olulised uute tehnoloogiate arendamiseks. Ent iga „võlumaterjali“ tehnoloogiliselt kasulike omadustega võivad kaasneda nende kahjulikud mõjud nii inimesele kui keskkonnale. See kehtib ka nanosuuruses osakeste puhul. Nende üliväiksus toob kaasa mitmeid võluomadusi, millel rajanebki nanotehnoloogiate edu. Samas võivad needsamad võluomadused muuta nanoosakesed elusorganismidele ohtlikeks. Nende ohtude välja selgitamisega tegelebki nanotoksikoloogia.

Professor Anne Kahruga vestles Margit Raid. Mõttekoda toimus otseülekandena EBSi videostuudiost Zoomi keskkonnas.

Rohkem infot Academia Pernaviensise kodulehel.

Academia Pernaviensis on loodud 2019. aastal eesmärgiga soodustada Pärnus akadeemilist suhtluskeskkonda, ühendada sealt pärit ja Pärnuga seotud haritlasi, rikastada ühistegevustega linna haridus- ja kultuurielu ning toetada noorte osalust Pärnu akadeemilise pärandi edasikandmisel.

Loodusesse jõudvast plastist eritub keskkonda lisaaineid ja see imab endasse juba looduses olevaid saasteaineid. Kuigi laialt kasutatava protokolli järgi tehtavad katsed pole plasti halba mõju elusorganismidele seni selgelt näidanud, saab selle kohta midagi kindlat väita alles mitme põlvkonna põhjal, osutab Eestis järeldoktrantuuri teinud teadlane.

Loe lähemalt artiklist: https://novaator.err.ee/1608517604/jareldoktor-praegused-katsed-voivad-mikroplasti-moju-keskkonnale-alahinnata