14.06.2018 kell 15:00 esineb TTÜs ruumis SOC-212 Prof. Dr. Bernd Nowack (Environmental Risk Assessment and Management Group, Empa-Swiss Federal Laboratories for Materials Science and Technology, Šveits), kelle loengu teemaks on “Environmental Risk Assessment of Engineered Nanomaterials”. Prof. Dr. Nowack on üks juhtivamaid teadlasi maailmas uute tehnoloogiatega kaasnevate võimaluste ja riskide hindamisel. Viimasel ajal on tema labor keskendunud nanomaterjalide, nanobiomaterjalide ja mikroplasti uurimisele. Rohkem infot tema juhitava labori tegevusaladest leiab siit: https://www.empa.ch/web/s506/nowack
15.06.2018 kell 11:00 toimus TTÜ Loodusteaduste majas ruumis SCI-109 KBFI Keskkonnatoksikoloogia laboratooriumi doktorandi Katre Juganson‘i doktoritöö kaitsmine.
Doktoritöö teemaks on “Ecotoxicological Impacts of Industrially Relevant Engineered Nanomaterials: Effects on Tetrahymena thermophila“ (“Tööstuslike nanomaterjalide keskkonnatoksilisuse hindamine: nanoosakeste mõju algloomale Tetrahymena thermophila“). Doktoritöö eesmärgiks oli nanomaterjalide keskkonnaohu hindamise kitsaskohtade vähendamine, mis aitab kaasa nanotehnoloogia jätkusuutlikule arengule. Selleks koguti süstemaatiliselt teaduskirjandusest maailmas olulistes mahtudes toodetavate nanomaterjalide keskkonnatoksilisuse andmeid, analüüsiti ja koostati saadud andmete põhjal andmebaas. Tulemused aitavad anda senisest parema ülevaate nanomaterjalide toksilisuse mehhanismidest ja selgitada välja kitsaskohad, mida edasiste katsete kavandamisel arvesse võtta. Töö eksperimentaalses osas uuriti nanohõbeda mõju ja toksilisuse mehhanisme algloomas T. thermophila.
Doktoritöö annab põhjaliku ülevaate maailmas olulistes mahtudes toodetavate nanomaterjalide keskkonnatoksilisusest. Doktoritöö raames kogutud andmeid saab rakendada uudsete nanomaterjalide võimalike ohtude modelleerimiseks, mis kiirendab nende materjalide riskihindamist. Nanohõbeda tokslisuse mehhanismide uuringutega panustati nanomaterjalide keskkonnatoksikoloogia alastesse teadmistesse, mis aitavad paremini mõista antimikroobsete toodete võimalikke mõjusid zooplanktonile.
Doktoritöö juhendajateks olid California Ülikooli teadur Dr. Monika Mortimer ja KBFI Keskkonnatoksikoloogia laboratooriumi vanemteadur Dr. Angela Ivask.
Oponeerivad Prof. Dr. Bernd Nowack Technology and Society Laboratory, Empa – Materials Science and Technology (Šveits) ja Dr. Arvo Tuvikene Eesti Maaülikoolist.
Keskkonnatoksikoloogia laboratooriumi teadur Dr. Olesja Bondarenko liitus Euroopa vaktsiinide abiainete võrgustikuga (European Network of Vaccine Adjuvants, ENOVA), kuhu on koondunud erinevate abiainete ja vaktsiinide alaste uurimuste ning arendustöödega tegelevad eksperdid ja huvipooled Euroopast. ENOVAt rahastatab COST läbi Euroopa Liidu raamprogrammi Horizon 2020 ja seda koordineerib Vaccine Formulation Institute Suurbritanniast.
Võrgustiku eesmärkideks on aidata kaasa osapoolte vahelisele suhtlusele ja abianete ning vaktsiinide koostise alase informatsiooni jagamisele, et edendada olemasolevaid parimaid abiainete tehnoloogiaid ning toetada uudsete abiainete ja vaktsiinide väljatöötamist. ENOVA võrgustikuga on liitunud organisatsioone 28 riigist.
Rohkem infot leiab projekti kodulehelt: www.enova-adjuvant.eu
Uudisteportaal Estonian World avalikustas naistepäeva puhul nimekirja 12 silmapaistvast Eesti naisest. Teadlasi esindas selles nimekirjas KBFI Keskkonnatoksikoloogia Laboratooriumi teadur Olesja Bondarenko.
Uudislugu on leitav siin.
Alates 22. veebruarist on KBFI keskkonnatoksikoloogia laboratooriumi juhtivteadur Anne Kahru ja KBFI kõrge energia ja arvutusfüüsika laboratooriumi vanemteadur Els Heinsalu esindatud üle-euroopalises portaalis AcademiaNet, mis koondab üle 2500 naisteadlase. Kokku on AcademiaNet võrgustikus 16 Eesti naisteadlast.
Rohkem infot siin.
Foto autor: Arno Mikkor
5. jaanuaril 2018 toimus Eesti Teaduste Akadeemias konverents “Noorteadlased Eestis ja välismaal“, mis sel korral keskendus XXI sajandi suurimatele väljakutsetele. KBFI Keskkonnatoksikoloogia Laboratooriumi vanemteadur Angela Ivask esines konverentsil ettekandega “Nanomaterjalide võimalused ja ohud”.
Sünteetilised nanoosakesed (vähemalt ühe mõõtme poolest alla 100 nm) ja neid sisaldavad nanomaterjalid on teadlaste huviorbiidis juba kümneid aastaid ning nanotehnoloogiad prioriteetsed kogu maailmas. Nanotehnoloogia saavutusi kasutame teadmatult juba ammu, määrides nahale päikesekaitsekreeme või kasutades näiteks antimikroobseid tekstiile või vetthülgavaid ning isepuhastuvaid pindu. Vaatamata suurele hulgale võimalustele, mida nanotehnoloogia rakendamine pakub, on teadlased olnud mures selliste osakeste ohutuse pärast. Nimelt võivad mõõtmetelt mikromeetrist tugevalt allapole jäävad osakesed hõlpsasti elusorganismidesse siseneda ja seal levida. Oma ettekandes keskendungi ühelt poolt nanosuuruses osakeste ohutuse uuringutele ning teisest küljest sellele, kuidas selliste väikeste osakeste omadust kehas laiaulatuslikult levida on võimalik kasutada näiteks meditsiinilistes rakendustes.
Fotomeenutust konverentsist võib leida siit.
16.-17. novembril 2017 toimus KBFIs antimikroobseid pinnakatteid käsitleva COST võrgustiku AMICI (Anti-MIcrobial Coating Innovations to prevent infectious diseases; 2016-2020) ehk “Antimikroobsete omadustega innovatiivsed pinnakattednakkushaiguste leviku ennetamisel” juhtkomitee ja pinnakatete keskkonna-aspekte käsitleva töörühma teadusseminar. Keskkonna-temaatikale keskenduva töögrupi teadusseminar oli pühendatud mikroobide antibiootikumi-resistentsuse probleemidele. Kuigi antimikroobsed pinnakatted võiksid antud probleemi leevendada, on näidatud, et need võivad soosida mikroobide resistentsuse teket nii pinnakattematerjalidele endile kui ka traditsioonilistele antibiootikumidele. Neid aspekte käsitleti ka seminaril, mida modereeris AMICI vastava töörühma juht ja KBFI Keskkonnatoksikoloogia labori juhataja dr. Anne Kahru.
Seminaril pidasid ettekandeid prof. Tanel Tenson (Tartu Ülikool), prof. Irja Lutsar (Tartu Ülikool), dr. Pille Märtin (Lääne-Tallinna Keskhaigla, Terviseamet), dr. Siiri Kõljalg (Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum), dr. Theofilos Papadopoulos (Kreeka), dr. Maria Olívia Pereira (Minho Ülikool, Braga, Portugal) ja dr. Martijn Riool`i (Amsterdami ülikool, Holland).
Kolme minuti loengute konkursil 2017 osalenud KBFI keskkonnatoksikoloogia labori nooremteadur, Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia doktorant Elise Joonas valiti konkursi üle-eestilises finaalis 17 osaleja seast konkursi kaheksa laureaadi hulka.
Elise Joonas käsitles oma loengus nanomaterjalide mõju mikrovetikatele. Tema doktoritöö juhendajad on Eesti Maaülikooli professor Kalle Olli, KBFI vanemteadur Villem Aruoja ja KBFI juhtivteadur Anne Kahru.
Loeng on järelvaadatav portaalis Heureka.
Rohkem infot konkursist: www.akadeemia.ee
KBFI Keskkonnatoksikoloogia Laboratooriumi juhataja ja Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor Anne Kahru esines 8. detsembril 2016 Tartus toimunud teadusfoorumil “teadusEST 2016”. Oma ettekandes puudutas ta tippteadlase karjäärimudelit, juhtis tähelepanu kitsaskohtadele teadusmaastikul ning vaatles uut rahastussüsteemi teadlase perspektiivist.
Kogu teadusfoorum on järelvaadatav Tartu Ülikooli Televisioonist.
Novaatoris ilmus usutlus KBFI Keskkonnatoksikoloogia laboratooriumi juhataja Anne Kahruga, kes esitati tänavu akadeemikukandidaadiks loodusteaduste ja meditsiini valdkonnas. Intervjueeritav räägib oma teekonnast teadusmaailma tippu, igapäevatööst, koostööst teiste teadusasutustega ning ka soolistest arhetüüpidest.
Intervjuud saab lugeda siit.
ERR Novaator tutvustab uut COST võrgustiku projekti AMICI, milles töötatakse välja uudseid antimikroobseid (nano)pinnakatteid. Võrgustik koondab enam kui 60 ülikooli, teadusasutust ja firmat 26 Euroopa riigist ning KBFIst osaleb AMICI töös Keskkonnatoksikoloogia Laboratoorium Anne Kahru juhtimisel. Lisaks Anne Kahrule osaleb võrgustiku juhtgrupis asendusliikmena ka KBFI vanemteadur Kaja Kasemets.
28.06.‒03.07.2015 toimus Lindaus 65. noorteadlaste ja nobelistide foorum, mis oli seekord interdistsiplinaarne, ühendades teadlasi kolmelt erinevalt erialalt: füüsika, keemia ning füsioloogia/arstiteadus. Lindau Nobeli laureaatide kohtumine on teadusmaailmas eriline sündmus, kuna nii palju nobeliste ei kohtu korraga ühelgi teisel konverentsil. Tänavune kohtumine oli eriti silmapaistev, kutsudes kokku 65 nobelisti ja 650 noorteadlast ligi 90-st riigist.
Lindau foorumile pääsevad noorteadlased valitakse oma riigi parimate hulgast. Eestis esitab kandidaate Lindau kohtumistest osavõtuks Eesti Teaduste Akadeemia ning lõpliku valiku teeb Lindau hindamiskomisjon. Eesti noorteadlasi esindas sel aastal Lindaus Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi bioloog Olesja Bondarenko.
|
“Teadsin Lindau kohtumistest juba ammu, aga kandideerisin esimest korda meie laborijuhataja Anne Kahru innustusel”, ütles Bondarenko. “Alguses ei suutnud uskuda, et osutusin valituks, ning et varsti kohtun nendega, kelle õpikuid ja raamatuid olen lugenud. Rõõm oli veel suurem, kui osutusin ka üheks viiest noorteadlasest, keda valiti rääkima enda tööst Lindau koosoleku eriüritusel”, rääkis Bondarenko. “Sain kasulikke näpunäiteid ja tagasisidet professor Peter C. Dohertylt, kes pälvis Nobeli preemia immuunrakkude uurimise eest. See tunnustus oli mulle väga oluline, kuna tahan immuunrakkude teemaga kindlasti edasi tegeleda ning uurida nende interaktsioone nanoosakestega”, kommenteeris Bondarenko. “Olen väga tänulik KBFI laborijuhatajale Anne Kahrule, kes tutvustas mulle põnevat nanoosakeste maailma ning enda järeldoktorantuuri professorile Bengt Fadeelile Karolinska Instituudist, kes äratas minus huvi immuunrakkude vastu”. Hulgaliselt informatsiooni ja videoloengud 65.-st Lindau koosolekust on saadaval sündmuse veebilehel: http://www.mediatheque.lindau-nobel.org/meetings/2015. Järgmine Lindau koosolek toimub juunis 2016 ja kutsub kokku eelkõige füüsika eriala nobeliste ja noorteadlasi. |
 Master Class: „How the Immune System Works“ with Peter C. Doherty. Nobeli laureaat Peter C. Doherty ja noorteadlased, keda valiti enda teadustööd tutvustama (vasakult paremale Olesja Bondarenko, Carina Dehner, Bonnie L. van Wilgenburg, Ondřej Štěpánek, Stephen Rubino). |
