Tootja – The Centre of Scientific Instruments of the Academy of Sciences (DDR)
Magnetväli – max 1.3 T
Pooluste vahe – 60 mm
Pooluste läbimõõt – 200 mm
See magnet osteti komplektis Saksa DV EPR spektromeetriga ERS 230, mis installeeriti Küberneetika Instituudi füüsika sektoris 1978.a. Spektromeeter ERS 230 võimaldas registreerida EPR spektreid magnetvälja laotusega nii X (9,5 GHz) kui Q (34 GHz) sagedusribas magnetvälja väärtustel vastavalt 0.3 T ja 1.2 T.
Spektromeetrit rakendati esmalt laserkiirgusega tekitatud elektronide optilise polarisatsiooni uurimiseks leelismetallide (rubiidium, tseesium) lahustes ja mõningates teistes ühendites [1]. Tundlikkuse parandamiseks täiendati spektromeetrit digitiseeritud spektrite kogumisega Nokia impulssanalüsaatori LP4840 mällu. Rakendusliku tööna uuriti ka mõningate pooljuhtmaterjalide, nende hulgas ränioksiidkile füüsikaliste omaduste sõltuvust valmistamise tehnoloogiast.
1990-ndate alguses uurisid T. Rõõm ja G. Liidja spektromeetril CaO defektide relaksatsiooni [2] ja sellest kasvas välja T. Rõõmu doktoritöö.
1994.a. alustati EPR kasutusvõimaluste uurimist isikudosimeetriaks hammaste emaili spektrite abil [3]. Signaali kogumisega NIC-1086 miniarvuti mällu ja spektrite digitaalse simuleerimise abil saavutati kõrge täpsus kiirgusdoosi hindamisel [4]. Uuriti ka ultraviolettkiirguse ja temperatuuri mõju mõõtetäpsusele [5,6].
Spektromeetri kasutamine lõpetati 90-ndate aastate lõpus elektroonikablokkide amortiseerumise tõttu.