Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus inimestele helistatakse numbrilt 6398300.
Nimetatud telefoni number ei ole Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) kasutuses ja need kõned ei ole mingilgi moel KBFIga seotud.
Täname mõistva suhtumise eest!
KBFI
KBFI doktorant Kätlin Kaare kaitseb Tallinna Tehnikaülikoolis kolmapäeval, 31. augustil 2022 kell 15:00 ruumis U05-216 doktoritööd “Hapniku elektrokeemiline redutseerumine väärismetalli-vabadel ja biomassil põhinevatel süsiniku nanomaterjalidel” (The Electrochemical Reduction of Oxygen on Noble Metal Free and Biomass-based Carbon Nanomaterials).
Juhendaja: dr Ivar Kruusenberg (KBFI), kaasjuhendaja vanemteadur, emeriitprof Jakob Kübarsepp (TalTech)
Oponendid: prof Drew C. Higgins, McMasteri Ülikool (Kanada), dr Tim-Patrick Fellinger, BAM (Saksamaa).
KBFI doktorant Kirill Amelin kaitseb 30. augustil 2022 algusega kell 10:00 Tallinna Tehnikaülikoolis doktoritööd “Sümmeetriarikkumiste avaldumine magnetergastuste teraherts-spektrites” (“Symmetry Breaking Revealed by THz Spectroscopy of Magnetic Excitations”). Kaitsmine toimub Tallinna Tehnikaülikooli peamaja III õppehoone ruumis U03-214 (Ehitajate tee 5).
Doktoritöö juhendajad: Toomas Rõõm, Urmas Nagel (KBFI)
Oponendid: prof Raivo Jaaniso (Tartu Ülikool), prof Stanislav Kamba (Tšehhi Vabariigi Teaduste Akadeemia, Tšehhi)
KBFI keemilise bioloogia labori doktorant Leenu Reinsalu valiti Eesti Teaduste Akadeemia korraldatud konkursil “Teadus 3 minutiga” 5 parima hulka. Konkursil on doktorantide eesmärk selgitada oma uurimistööd 3 minuti jooksul nii, et igasuguse taustaga kuulaja saab aru, miks antud teema oluline on ja kuidas kõneleja oma teadustööga probleeme lahendada püüab.
Leenu rääkis oma ettekandes toitumise seosest vähiraviga ja kirjeldas keemilise bioloogia labori töid ja tegemisi vähiteaduses. Tema peamiseks eesmärgiks oli lükata ümber väärarusaam, et süsivesikute vältimine aitab kasvajast vabaneda. Leenu kõne puhul tõi žürii esile selge teemapüstituse, hea kirjelduse oma tegemistest ja mõjuva, kuid minimalistliku visuaalse poole.
Kõnet saab järgi vaadata siit.
Intervjuu saates Nutikas.
Konkursi «Teadus 3 minutiga» vaatajalemmik.
KBFI laborid kutsuvad doktorante ja järeldoktoreid ning ka magistri- ja bakalaureuse taseme tudengeid, kellel on huvi teadlaskarjääri ja kõrgetasemelise teadustöö vastu, liituma instituudi uurimisprogrammidega.
Oodatud on ka järeldoktorite ja iseseisvate teadlaste kavandid töörühmade laiendamise ja uurimisteemade arendamise osas. Teadustöö projektiideede finantseerimiseks soovitame vaadata järgnevaid uurimistoetuse programme: Mobilitas + , ETAgi personaalsed uurimistoetused, Horizon 2020, Horizon Europe, jm.
Uued uurimistöö teemad tudengitele ja järeldoktoritele postitame siia novembris 2020. Palume seni huvi korral mõne teadusteemaga liituda tutvuda KBFI laborite kodulehtedega ja võtta huvipakkuva teema laborijuhataja või grupijuhiga ühendust.
Täiendavat informatsiooni KBFI uurimisprogrammide, inimeste, aparatuuri ja kontaktide kohta leiab laborite lehtedel.
KBFI teadlased Ivo Heinmaa ja Raivo Stern pälvisid riigi aastapreemia täppisteaduste valdkonnas teadustööde tsükli „Kord ja korratus magneetikutes: tuumamagnetresonants-uuringud“ eest.
Palju õnne!
KBFI energiatehnoloogiate uurimisrühma (juht dr Ivar Kruusenberg) teadur Sander Ratso pälvis Eesti Teadusagentuuri korraldatud üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil peapreemia. Välja anti kaks tasemete ja valdkondade ülest peapreemiat. Kokku 495-st konkursile esitatud töö hulgast hinnati preemia vääriliseks Sander Ratso doktoritöö pealkirjaga „Hapniku elektrokatalüütiline redutseerumine mitteväärismetallkatalüsaatoritel“. Töö põhines Tartu Ülikoolis doktorantuuri vältel välja antud 14 publikatsioonil ning käsitles hapniku redutseerumist kütuseelementide katoodkatalüsaatoritel ja nende sünteesimeetodeid ja süntees-struktuur-aktiivsus suhteid. Töös demonstreeriti uusi strateegiaid süsiniknanomaterjalidest komposiitide valmistamiseks ning poorse struktuuri optimeerimiseks, mis suurendas kütuseelemendi võimsustihedust. Doktoritöö juhendajateks olid dotsent Kaido Tammeveski Tartu Ülikoolist ning dr Ivar Kruusenberg KBFIst.
Alates 2019. aastast on Sander Ratso töötanud KBFIs keemilise füüsika laboratooriumi energiatehnoloogiate rühmas ning juhtinud CO2 elektrolüüsi uurimissuunda. 2021. aastal sai ta Euroopa Kosmoseagentuurilt (ESA) kaasrahastuse osaliselt KBFIs läbiviidavale järeldoktorantuuri projektile „Electrochemical splitting of CO2 for carbon and oxygen production in Mars conditions”, mis käsitleb CO2 elektrolüüsi Marsi tingimustes hapniku ja süsiniku tootmiseks.
KBFI tuumateaduse ja -tehnoloogia töörühmas teemal “Kooriumi termohüdraulika numbriline analüüs väikese moodulreaktori surveanumas” bakalaureusetöö teinud Rainer Kelk hinnati üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil tehnika ja tehnoloogia valdkonna parimaks. Raineri töö käsitles üht olulist tuumaohutusega seotud küsimust ehk võimalust kahjustunud tuumareaktorit passiivselt jahutada. Töö käigus arendati välja ja valideeriti reaktori arvutimudel, mille simulatsioonide abil uuriti süvitsi reaktorianumas toimuvaid termohüdraulika protsesse ning reaktorist väljuva soojusvoo jaotust.
Marti Jeltsov (töörühma juht ja Raineri juhendaja KBFIs): “On tähelepanuväärne, et esimesed tuumaenergeetikast huvitatud Eesti tudengid niivõrd kompleksete teadustöödega suurepäraselt toime tulevad. See lisab kindlust, et meie haridussüsteem ja tudengid on võimelised koolitama kõrgel tasemel spetsialiste keerulistes valdkondades nagu seda on kiirguskaitse ja tuumaohutus. Loodetavasti leiavad Raineri omandatud oskused väärilist rakendust ka juba Šveitsis jätkuvates tuumaenergeetika magistriõpingutes. KBFIsse aga ootame jätkuvalt uusi noori oma lõputöid ja väljakutseid täis teadustööd tegema.”
Lõputöö toimus KBFI ja TalTechi ühisjuhendamisel. TalTechi poolseks juhendajaks oli Dmitri Nešumajev.
KBFI tuumateaduse ja -tehnoloogia töörühm on loodud 2019. aastal KBFI kõrge energia ja arvutusfüüsika laboris. Töörühm viib läbi uuringuid tuumatehnoloogia ja -ohutuse vallas.
Eesti Teadusagentuuri poolt läbiviidava üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärgiks on väärtustada teadustööd üliõpilaste seas, tõsta üliõpilaste aktiivsust ja avaldada tunnustust neile, kes on saavutanud oma töös väljapaistvaid tulemusi. Tänavusele konkursile esitati teadustöid 30 ülikoolist, mille seas on 15 välisülikooli. Kõigi preemiasaajate nimekirja leiab ETAg-i kodulehelt.
KBFI keemilise füüsika labori TMR rühma juht dr Ivo Heinmaa pidas 22. oktoobril Vaba Akadeemia loengu tuumamagnetresonantsist ja selle rakendustest. Loeng on järelvaadatav Postimees TV Vaba Akadeemia portaalis.
Festivali raames toimunud “Kellaviieteel teadlastega” Proto Avastustehases pälvis KBFI vanemteadur dr. Indrek Reile publiku lemmiku auhinna ettekandega „Kemikaalid meie ümber: kuidas keemiline analüüs aitab leida lahendusi tänapäeva probleemidele“.
KBFI teadusnõukogu valis 13.04 istungil instituudi direktoriks Urmas Nageli. Direktori volitus teiseks ametiajaks algab 29.04.2021 ja kestab 5 aastat.
Kandideerimisdokumentide esitamise tähtaeg on 18.02.2021.
Direktori ametiperiood algab 29.04.2021 ja kestab 5 aastat.
Tänavusel üliõpilaste teadustööde konkursil leidsid tunnustamist kaks KBFIga seotud tööd.
Meeri Visnapuu doktoritöö pälvis tehnika ja tehnoloogia valdkonna 1. preemia. Meeri Visnapuu tegi oma doktoritööd Tartu Ülikooli füüsikainstituudis ja KBFI keskkonnatoksikoloogia laboris Vambola Kisandi (TÜ),Angela Ivaski (TÜ/KBFI) ja Margit Heinlaane (KBFI) juhendamisel. Võidutöö “Metalliliste nanoosakeste disain ja füüsikalis-keemiline iseloomustamine ning nende rakendamine antimikroobsetes pinnakatetes” on leitav SIIT.
Kristjan Müürsepa magistritöö pälvis loodusteaduste valdkonna 2. preemia. Magistritöö “Lõhnaprobleem osakestefüüsika standardmudelis ja selle edasiarendustes” juhendajad olid Luca Marzola (KBFI) ja Stefan Groote (TÜ).
Palju õnne premeeritutele ja nende juhendajatele!
ETAGi uudis: https://www.etag.ee/uliopilaste-teadustoode-konkursi-parimad-on-peep-pihelo-ja-tarvo-vaarmets/
11.06.2020 moodustas KBFI teadusnõukogu arengufondi, mille eesmärgiks on algatada ja edendada KBFI jaoks oluliste teadussuundade ja töögruppide arengut.
Sügisel kinnitati kuueliikmeline arengufondi nõukogu, kuhu hetkel kuuluvad Urmas Nagel, Mario Kadastik, Olesja Bondarenko, Kristjan Kannike, Marju Puurand ja Indrek Reile. Nõukogu ülesandeks on korraldada arengufondi tegevusi ja menetleda taotlusi.
Ideid uurimistöö algatamiseks ja arendamiseks saavad esitada KBFI töötajad kui ka taotlejad väljaspoolt instituuti. Avaldusi arengufondi toetuse eraldamiseks menetletakse jooksvalt.
Lisainfo ja avalduste esitamine: Urmas Nagel, urmas.nagel@kbfi.ee
Vt. veel:
Arengufondi põhikiri
Arengufondi avalduse vorm
Arengufondi nõukogu moodustamise otsus
Septembrist algab projekt MOBTP176, mille eesmärgiks on uurida väikeste moodulreaktorite käitumist kõige raskemate intsidentide ehk reaktori ülekuumenemise ja võimaliku tuumasüdamiku sulamise korral.
Kui varem uuris Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi kõrge energia ja arvutusfüüsika labori (KEAL) koosseisu kuuluv tuumateaduse ja tehnoloogia töörühm seda, kui suur peaks olema väikeste moodulreaktorite (VMRide) ümber kaitsevöönd, siis nüüd uuritakse lisaks ka sellistes jaamades tuumaõnnetuste siseelu.
„Fossiilsetest kütustest energia tootmine on Eestis ja Euroopas hääbumas ning varustuskindluse tagamine vaid ilmast sõltuvate allikatega kätkeb endas tõsiseid väljakutseid. Üheks kliimaeesmärkide saavutamise viisiks energiajulgeolekut riivatama on võtta kasutusele tuumaenergeetika, eelistatavalt väikesed moodulreaktorid, mis aga eeldab vastava kodumaise teadmuse arendamist,“ selgitas uurimisprojekti juht, Rootsi Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis innovatiivsete reaktorite ohutus- ja riskianalüüside vallas doktorikraadi omandanud Marti Jeltsov.
Septembris asub töörühm detailsemalt uurima valitud VMRide käitumist kõige raskemate intsidentide ehk reaktori ülekuumenemise ja võimaliku tuumasüdamiku sulamise korral. „Täpsemalt tahame teada, kuidas toimub sellises olukorras reaktori jahutamine passiivselt ehk vabakonvektsiooni abil“, sõnas Jeltsov.
Tuumareaktorite jahutamist raskete õnnetuste korral on varemgi uuritud, kuid antud projektis teeb KBFI seda Eestis kohapeal ning koostöös reaktorite arendajatega. Senise kogemuse põhjal võib Jeltsovi sõnul suure kindlusega väita, et kasutatud ohutussüsteemid toimivad, kuid juba tehtud analüüse on vaja valideerida ning see on ka heaks võimaluseks anda Eesti noortele kogemus tuumaohutuse valdkonna uurimisel, mida seni Eestis tehtud pole.
Projekti käigus teeb KBFI koostööd partneritega Rootsi ja Soome ülikoolidest ning reaktoriarendajatega Põhja-Ameerikast. Lisaks vastustele reaktoritehnoloogia võimete osas panustab projekt ka Eesti tudengite koolitamisele ja uute koostöövõimaluste loomisele tuumateaduses ja tehnoloogias.
KBFI on Eesti esindaja CERNis ehk Euroopa Tuumauuringute Keskuses.
Uurimistööd finantseerib Euroopa Regionaalarengu Fond Mobilitas Pluss programmi kaudu (projekt MOBTP176)
Lisainfo: marti.jeltsov@kbfi.ee
19.06.2020 allkirjastasid Eesti peaminister Jüri Ratas ja CERNi peadirektor Fabiola Gianotti lepingu millega Eesti astub CERNi liikmeks. Esimeses etapis on Eesti assotsieerunud liikme statuses. Üleminekuperiood täisliikme staatuseni on kuni 5 aastat.
CERNi liikmelisus annab Eestile võimaluse osaleda CERNi juhtkomiteedes, kandideerida CERNi ametikohtadele ning avab ligipääsu CERNi tehnoloogiatele ja tööstushangetele.
Eesti teadlased osalevad mitmetes CERNi eksperimentides, nagu CMS, CLIC, TOTEM, CCC, CLOUD.
Igal aastal toimuvad koolitused CERNis Eesti tudengitele ja kooliõpetajatele.
Vt. lisaks CERNi pressiteadet.
Koostatud on uus KBFI tegevusaruanne, mis annab ülevaate instituudi uurimisprogrammide tegevussuundadest ja peamistest tulemustest perioodil 2017 kuni mai 2019.
Loe edasi: Activity report May 2019.
Eesti, Läti ja Leedu ülikoolid lõid esmaspäeval, 28. mail ametlikult Euroopa Tuumauuringute Keskuse (European Center for Nuclear Research, CERN) Baltimaade koostöögrupi (CBG – CERN Baltic Group).
Kaheksa Baltimaade teadus- ja arendusasutuse poolt CERNi peakontoris Genfis allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandum on teaduskeskuse enam kui 60-aastase ajaloo jooksul ainulaadne, kuna varem ei ole CERNi liikmed või liikmekandidaadid moodustanud ühist konsortsiumi CERN-i suunaliste tegevuste koordineerimiseks.
CERNi Baltimaade koostöögruppi kuuluvad Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI), Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ), Tartu Ülikool (TÜ), Riia Tehnikaülikool (RTU), Läti Ülikool (UL), Riia Stradiņši Ülikool (RSU), Kaunase Tehnikaülikool (KTU) ja Vilniuse Ülikool (VU).
Kolmest Balti riigist on Leedu juba CERNi assotsieerunud liige ning Eesti ja Läti on esitanud oma sooviavaldused saada maailma juhtiva tuumauuringute keskuse täisliikmeteks. Liitumisprotsesside edukaks lõpule viimiseks ning seejärel Eesti teadusasutuste ja ettevõtete ettevalmistamisel CERNi T&A- ning tööstushangetes osalemisteks on oluline riiklik koordinatsioon ning huvirühmade omavaheline koostöö.
Koostöögrupi esimees on RTU professor ja CERNi teadustöö assistent Toms Torims, aseesimees KBFI asedirektor Mario Kadastik. „CBG konsortsiumi loomine on signaal nii CERNi juhtkonnale kui Balti regiooni poliitikutele, et regiooni T&A asutused on väga huvitatud koostööst CERNiga. Näeme selles suurt potentsiaali kaasata koostöösse efektiivselt lisaks T&A asutustele ka Balti regiooni tööstust ning suurendada tudengite huvi reaalteaduste vastu. CBG ei ole loodud ainult teaduskoostöö edendamiseks vaid ka innovatsiooni ja tööstussuhete arendamiseks ning ka ühiste poliitiliste huvide eest seismiseks. See panustab kindlasti ka Eesti võimekusse CERNi täisliikmena oma hüvede eest paremini seista“ ütles aseesimees Mario Kadastik.
Järgmine CERNi Baltimaade grupi üldkoosolek kohtumine toimub septembris Tallinnas.
Lisainfo:
Mario Kadastik
KBFI asedirektor
mario.kadastik@kbfi.ee
tel. 5037434
Renno Veinthal,
TTÜ teadusprorektor
tel: 620 2005
e-mail: renno.veinthal@ttu.ee
Kristjan Vassil
Tartu Ülikooli teadusprorektor
737 5610
kristjan.vassil@ut.ee
KBFI poolt hallatavas Eesti CMS Tier-2 arvutuskeskuses on tekkinud vajadus lisa tööjõu järele.
KBFI arvutuskeskus koosneb hetkel ca 200 serverist ~6600 arvutustuuma ja 2.7PB andmemassiiviga ja 10GbE võrgulahendusega. Tarkvara poolel on kasutusel:
Teaduspilve teenused ja kesksed andmelaod:
OpenStack, Ceph, Hadoop
Monitooring ja logihaldus:
Zabbix ja ELK
Veebiteenused ja koormusjaoturid:
Nginx, Apache ,Keepalived, Haproxy, Git, Squid
GRID teenused:
Slurm, GridFTP, BDII, ARC-CE, Bestman2, Perfsonar, XRootD
Muud kesksed ja tugiteenused
MariaDB, Cobbler, LDAP, DHCP, DNS, Ansible
Pakume:
* paljude linux’i (põhiliselt Centos) serverite haldust
* huvitavaid projekte
Kandidaadilt eeldame vähemalt:
* elementaarseid Linuxi administreerimise oskuseid
* arusaama võrgu infrastruktuurist ja teab mis on vlan
* elementaarseid riistvaralisi teadmisi
* tahet ja soovi suhelda kohalike kasutajatega ja koostööpartneritega
* eesti ja inglise keele oskus sõnas ja kirjas
Töö asukoht on Akadeemia tee 23, Tallinn
Sooviavaldused saata grid@kbfi.ee aadressile.
Tööpakkumine kehtib kuni koha täitmiseni.
L’Oréali-UNESCO Baltimaade stipendiumiprogrammi „Naised teaduses“ tunnustuse ja stipendiumi pälvis Eestist KBFI kõrge energia ja arvutusfüüsika labori vanemteadur dr Els Heinsalu.
Stipendiumiprogramm on loodud selleks, et tunnustada teadlasi ja soodustada naiste kaasamist teadusse. Autasustatakse naisteadlasi, kelle saavutused edendavad teaduse arengut.
Vaata lisaks:
Detsembris tehti teatavaks Prantsuse-Eesti teadus- ja tehnoloogiaalase koostööprogrammi „G.F. PARROT“ 8. taotlusvooru tulemused (vt http://www.etag.ee/29118/). Esitatud taotluste hulgas osutus edukaks ka KBFI vanemteaduri Marco Patriarca projekt “Modeling Language & Dialects with Complexity Theory”, välispartneriks on professor Jean Léo Léonard ja Paris-Sorbonne Université. Jaanuaris sõlmiti SA Eesti Teadusagentuuri ja Marco Patriarca vahel reisigrandi kasutamise leping ning grandi raames toimus juba ka esimene külastus -KBFIs viibis Flore Picard.
Instituudi Teadusnõukogu valis oma 08. aprilli 2016.a istungil KBFI uueks direktoriks Urmas Nageli. Urmas Nageli volitused direktorina algavad 29. aprillil 2016.a ja kestavad 28. aprillini 2021.a.
KBFI juhtivteadur ja keskkonnatoksikoloogia labori juhataja, dr Anne Kahru, valiti Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professoriks järgnevaks kolmeks aastaks.
KBFI Teadusnõukogu (07. detsembri 2015.a otsus nr 14) kuulutab välja
KONKURSI
KBFI direktori ametikohale
Kandideerida saab isik,:
1) kes on Eesti kodanik ja kes valdab riigikeelt seadusega sätestatud ulatuses;
2) kellel on Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon;
3) kelle vanus alla 65 aasta.
Avalduste esitamise tähtaeg on 22. jaanuar 2016 kell 16:00.
Täpsemalt vt konkursikuulutusest: KBFI direktori konkursi kuulutus_2015-12-07
KBFI Teadusnõukogu valis oma 07. detsembri 2015.a istungil teadusnõukogu uueks liikmeks Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektori Prof Renno Veinthal‘i ning valis tagasi nõukogu liikmeks KBFI juhtivteaduri Toomas Rõõmu.
25. septembril toimus KBFI’s Teadlaste Öö ning tegime külastajatest ka pilte. Tehtud pildid leiad sellelt lingilt:
Uudise tekst ja pildid siia
16. veebruaril 2015 täitus 35 aastat KBFI algusest. Sel päeval toimus Eesti Teaduste Akadeemia saalis KBFI 35. aastapäevale pühendatud seminar, kus peeti ettekandeid ja arutleti KBFI tegevusest nii teaduses kui ühiskonna teenimises laiemalt.
Esitluste salidid on nähtavad siit:
Raivo Stern, KBFI direktor
Hanno Tomberg, EAS juhatuse esimees
Enn Õunpuu, Elcogen AS juhatuse esimees
Liis Seinberg, KBFI teadur
